KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 23.oktoobril 2012.a. Tallinnas 3-12-1757 K.T.e ja OÜ „Tanel Melk & Partners Law Firm“ kaebused nõuetega tuvastada Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna 12.06.2012.a. protokollilise otsuse tühisus või alternatiivselt see tühistada; tuvastada üldkorralduste - Narva maantee teekattemärgistus, millega sinna 2012.a. suvel rajati ühissõidukirada ja ühissõidukirada tähistavad liiklusmärgid - tühisus või alternatiivselt need üldkorraldused tühistada; teha Tallinna linnale ettekirjutus Narva maanteele rajatud ühissõidukiraja eemaldamiseks 8.10.2012.a. kaebaja K.T., kaebaja OÜ „Tanel Melk & Partners Law Firm“ esindajad K.T. ja Grete Lüüs, vastustaja Tallinna linna(Tallinna Linnavalitsuse kaudu) esindajad Priit Lello ja Urmas Tammiksaar RESOLUTSIOON Jätta kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 22.novembril 2012.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 12.06.2012.a. Tallinna Transpordiameti(TTA) liikluskorralduse osakonna protokollilise otsusega otsustati hakata vastavalt skeemidele teekattemärgistuse tellimisel arvestama ühistranspordiradade loomisega, esmalt rajada ühistranspordirada Narva maanteele(p 1), seejärel luua ühistranspordikoridorid Narva maantee – Pärnu maantee, Endla/Sõpruse – Kaarli – Estonia – Gonsiori ring ning seejärel ülejäänud(p 2). Protokolli kohaselt on viimastel aastatel Tallinnas vähenenud liikumiskiirus igal aastal ca 2 sekundit kesklinna ja südalinna piirkonnas. Ühistranspordil on tõsine probleem pidada kinni sõidugraafikutest, sest viibib tavasõidukite poolt põhjustatud liiklusummikutes. Tavasõidukite arv suureneb Maanteeameti andmetel igal aastal ning tavaliikluse tagamine olemasolevatel teedel pole võimalik. Sõidukijuhtide ja ühistranspordis reisijate pahameel kasvab, sest sageli esineb ummikuid, mille põhjustavad just suur hulk tavasõidukeid. Teede laiemaks ehitamiseks kesk- ja südalinnas ruumi pole, kuna inimestele tuleb tagada võimalused liikumiseks. Liikluses võrdub 1 buss 60 sõidukiga. Euroopas on analoogse probleemi lahendamiseks eelistatud ühistransporti ning tulemused on positiivsed. Ka 2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna üldplaneering näeb ette ühistranspordi eelistamise. Tallinna Tehnikaülikooli 2006.a. uuring „Ühissõidukite eelistamine Tallinna linna liikluses“ näeb ette kohad ja võimalused Tallinnas ühistransporti eelistada. Inseneribüroo OÜ „Stratum“ uuring näitab, et juba täna sõidab kogu liikluses osalevatest inimestest 2/3 ühissõidukitega. 12.06.2012.a. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa juures toimunud nõupidamisel otsustati, et kuna tavaliikluse eelistamine ei taga sujuvat, häireteta, ohutut ja keskkonda minimaalselt kahjustavat liiklust, tuleb ka Tallinnas hakata eelistama ühistransporti. Ühistranspordi eelistamine saab leida aset etappidena ning juhtidel peab olema aeg harjuda muudatustega liikluskorralduses. Loodavad ühissõidukite rajad peaksid olema valmis tunduvalt enne kooli algust, et puhkuselt tulevad sõidukijuhid ja teised liiklejad jõuaksid olukorraga kooli alguseks 3.
- 2012.a. harjuda. 2012.a. on plaanis rajada ühistranspordile uued rajad vastavalt skeemidele järgmistele teedele: Narva mnt, Pärnu mnt, Gonsiori tn, Endla tn, Estonia pst, Mere pst, Sõpruse pst, Luise tn, Tehnika tn, Suur-Ameerika tn, Toompuiestee tn, Tõnismägi tn, Kaarli pst, Rävala pst, Teatri väljak, A.Lauteri, Hobujaama tn ja Petrooleumi. 4.07.2012.a. kanti Tallinnas Narva maanteele 1,3 km ulatuses teekattemärgistus, millega sinna rajati ühissõidukirada ja paigaldati ühissõidukirada tähistavad liiklusmärgid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajad paluvad tuvastada TTA liikluskorralduse osakonna 12.06.2012.a. protokollilise otsuse tühisus või alternatiivselt see tühistada, tuvastada üldkorralduste - Narva maantee teekattemärgistus, millega sinna 2012.a. suvel rajati ühissõidukirada ja ühissõidukirada tähistavad liiklusmärgid - tühisus või alternatiivselt need üldkorraldused tühistada ning teha Tallinna linnale ettekirjutus Narva maanteele rajatud ühissõidukiraja eemaldamiseks. Tallinna linnas asuvale Narva maanteele paigaldati juulis 2012.a. teekattemärgistus, millega muudeti üks sõidurada ühissõidukirajaks. Ühissõidukiraja loomisega takistati oluliselt sõiduautode liiklemist Narva maanteel, mille tulemusena on raskendatud OÜ „Tanel Melk & Partners Law Firm“ töötajate ja klientide läbipääs kaebaja Tallinna büroosse. Osaühingu töötajatel kulub sõiduautoga tööle jõudmiseks ja töölt lahkumiseks oluliselt rohkem aega. Ühissõidukiraja loomise järgselt on mitmed osaühingu kliendid teatanud, et ei soovi kaebaja Tallinna bürood külastada, kuna sinna on liiga keeruline sõiduautoga tulla. Septembris, mil suureneb oluliselt Narva maanteed kasutavate sõiduautode hulk, võib eeldada, et suureneb ka klientide hulk, kes ei soovi kaebaja Tallinna bürood kasutada ühissõidukiraja loomise tagajärjel tekkinud ummikute tõttu. Seega vähendab vastustaja poolt Narva maanteele loodud ühissõidukirada äriühingu olemasolevate ja potentsiaalsete klientide hulka, pärssides seega ka majandustegevust, K.T. peab aga kulutama oluliselt rohkem - umbes 10-15 min - aega kodust tööle ja tagasi sõitmisele. 12.06.2012.a. protokolliline otsus on eelhaldusakt - otsus on ebakonkreetne, sellest ei nähtu, et oleks otsustatud Narva maanteele vastavate liiklusmärkide paigaldamine, räägitakse vaid teekattemärgistusest. Kuna vastustaja esitatud dokumentidest nähtuvalt puuduvad tal muud dokumendid, mis käsitleksid Narva maantee ühissõidukirada, siis järelikult puudub kirjalik üldkorraldus Narva maantee konkreetsetele lõikudele teekattemärgistuse rajamiseks ja liiklusmärkide paigaldamiseks. Seega pidi olema tegemist suulise üldkorraldusega, mida andes on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) §§ 55 lg 2;
- Suulise üldkorralduse puhul pole võimalik kontrollida selle põhjendusi, sh diskretsioonivigade olemasolu(HMS § 4 lg 2), mistõttu on selline üldkorraldus vastuolus ka HMS §-ga 56 lg 2,
- Vastustaja on rikkunud ka proportsionaalsuse põhimõtet(põhiseaduse § 11 lg 2 ja HMS § 3 lg 2), kuna eesmärkide saavutamiseks on valitud tavaliiklejate õigusi enim rikkuvad meetmed, jättes kohaldamata leebemad vahendid. 12.06.2012.a. protokollis on kirjeldatud hetkeolukorda ning viidatud 11 aastat vanale Tallinna üldplaneeringule, 2 5 aastat vanale Tallinna Tehnikaülikooli uuringule, 12.06.2012.a. Tallinna abilinnapea juures toimunud nimetamata isikute nõupidamisele ja seal vastu võetud otsustele. Vastustaja pole selgitanud, milline oli selle nõupidamise täpne sisu, kes seal osalesid ja millised konkreetsed otsused vastu võeti. Protokollist ei nähtu, et Tallinna liikluses tekkinud probleemide lahendamiseks oleks kaalutud erinevaid võimalusi. Sellega on ignoreeritud 2001.a. üldplaneeringut, mille kohaselt tuleb kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks rajada magistraal Põhjaväil. Vastustaja on rikkunud Tallinna 2001.a. üldplaneeringuga ette nähtud kesklinna liikluskoormuse kompleksse lahendamise põhimõtet, rajatud on vaid bussirada, mis piirab tavasõidukite liikumiskiirust veelgi, pakkumata ühtegi alternatiivi, milleks oleks eelkõige Põhjaväila rajamine. Tallinna kesklinna liikluskoormust tuleks vähendada, kuid seda tuleks teha eelkõige kesklinna läbiva transiitliikluse juhtimisega kesklinnast eemale. Praegusel juhul pole kesklinnas liikluskoormus vähenenud, kuid oluliselt on raskendatud tavaliiklejate liiklemine. Kui vastustaja eesmärk oleks olnud vaid bussiliikluse graafikus püsimise tagamine, siis kõige lihtsam moodus oleks olnud busside sõidugraafikute viimine kooskõlla tegeliku olukorraga. Narva maanteele paigaldatud teekattemärgis „BUS“ ja ühissõidukite raja liiklusmärgid on õigusteooria ja -praktika kohaselt üldkorraldused, mis reguleerivad konkreetses liiklusolukorras oleva liikleja käitumist. HMS-i kohaselt peab üldkorraldus olema kirjalikult põhjendatud(§ 55 lg 2), sisaldama õiget vaidlustamisviidet(§ 57 lg 1) ja olema sisuliselt kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes(§ 54). Vastustaja palub kas lõpetada asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu, jätta kaebused kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või jätta kaebused rahuldamata. Kaebajad pole tõendanud oma väiteid, et osaühingu büroo avati pärast suvepuhkust 30.07.2012.a., mil kaebajad said teada ühissõidukiraja asukohast ning et ühissõidukirada on mõjunud negatiivselt ettevõtte äritegevusele. Ühissõidukirada märgiti Narva maanteele 4.07.2012.a. K.T. võis liigelda vaidlusalusel tänaval ka oma puhkuse ajal, mistõttu pole tõendatud, et ta sai ühissõidukiraja loomisest teada väidetaval kuupäeval. Seega oleks kaebajad halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 46 lg 1 alusel pidanud kaebused kohtule esitama hiljemalt 3.08.2012.a., kuid pöördusid kohtusse alles 21.
- 2012.a. Kaebajad pole tõendanud, kuidas ühissõidukiraja rajamisega seadusest tuleneva ühistranspordi eelisarendamise kohustuse täitmine rikub nende subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla väide, et liikluskorraldus on kaebajate või äriühingu klientide jaoks ebamugav. Juriidilisest isikust kaebajal ei saa olla kaebeõigust ka seetõttu, et ta on olemuselt õiguslik abstraktsioon, mis ei saa faktiliselt osaleda liikluses. Liikluskorralduse vahendite paigaldamise vaidlustamise õigus on ainult neil, keda see vahetult puudutab. Väide, et väheneda võib klientide arv, on kunstlik ja ilmselgelt väljamõeldud. Kõnealuse bussiraja piirkonnas paikneb vähemalt 7 advokaadibürood, samuti on seal teisi õigusbüroosid, keegi neist pole kurtnud, et neil pole bussiraja tõttu võimalik õigusteenust osutada. Ühissõidukirada ei takista ligipääsu Ahtri 10b asuvale büroole, Narva maanteelt pääseb sõidukiga Ahtri tn 10b hoone juurde Parda tänava kaudu parempööret sooritades. Liiklusseaduse(LS) § 37 lg 1 võimaldab juhil enne pööret reastuda ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Vastavalt ühistranspordiseaduse(ÜTS) §-dele 3 lg 2 p 2; 5 lg 1 p 4 võtab omavalitsusorgan kasutusele meetmed oma haldusterritooriumil ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. LS § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Planeerimisseaduse § 8 järgi koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta; üldplaneeringu üheks ülesandeks on teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Tallinna Linnavolikogu 9.12.2004.a. määrusega nr 43 kinnitatud TTA põhimääruse kohaselt on ameti põhiülesanded linnatranspordi planeerimine, arengu suunamine, koordineerimine 3 ja korraldamine(p 2.1.1), häireteta, sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustava liikluse tagamine(p 2.1.2), ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimise, rajamise, korrashoiu ja kasutamise korraldamine ning ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks meetmete tarvitusele võtmine(p 2.1.8); linnaliikluse operatiivne korraldamine liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja teiste liikluskorraldusvahenditega, liikluskorralduse tehniliste vahendite tellimine, nende paigalduse ja hoolduse korraldamine(p 2.1.32). Eeltoodust nähtuvalt on liikluskorraldusalane tegevus kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes on kohustatud soodustama ühissõidukite kasutamist. Ühistranspordi eelisarendamine tähendab mitmete erinevate meetmete rakendamist, sh ka ühissõidukiradade loomist. Kuna tegemist on seadusest tulenevate eesmärkidega, siis ei pea iga liiklusmärgi paigaldamiseks eraldi otsust tegema, nagu kaebajad on ekslikult leidnud. Ühistranspordi eelistamiseks kohustab kohalikke omavalitsusi ka 24.01.2007.a. Riigikogu poolt kinnitatud 2006–2013.a. transpordi arengukava. 2008.a. kiitis ministeeriumide vaheline komisjon heaks ja algatas projekti prioriteedisüsteemi laiendamiseks Tallinnas linnaliste piirkondade arengu meetmetega, mille eesmärgiks on liiklusskeemi ja tehnoloogilise süsteemi loomine, mis annaks eelisõiguse linnaliikluses ühistranspordile, suurendades sellega ühistranspordi keskmist liikumiskiirust ja atraktiivsust keskkonnasõbraliku alternatiivina autotranspordile. Linnatänavate standard EVS 843:2003 näeb ette, et kui ühissõidukite liiklussagedus ühes sõidusuunas on üle 40 sõiduki tunnis või ühistranspordikasutajate suhe sõiduautode kasutajatesse on rohkem kui 1,5, tuleb projekteerida omaette ühissõidukirada. OÜ „Stratum“ 2011.a. analüüsi kohaselt oli vaidlusalusel tänavalõigul bussi- ja autoreisijate suhe 2,8 bussireisijate kasuks ning ühissõidukite liiklussagedus tänavalõigul ühes sõidusuunas ühes tunnis 52 sõidukit. Seega näitab standard vajadust luua kõnealusele tänavalõigule ühissõidukirada. Ühistranspordiraja mahamärkimisel kaaluti ka liikluse ümbersuunamist loodava Põhjaväila kaudu. mis aga automaatselt ei välistaks ühistranspordiraja loomist Narva maanteele. Tallinna tegeleb praegu Ülemiste liiklussõlme ehitamisega, mille maksumus ulatub oluliselt üle miljardi krooni, samaaegselt veel teise nii mahuka liiklussõlme rajamine pole majanduslikult võimalik. Ühistranspordi eelistussüsteemi loomisega hakati Tallinnas põhjalikumalt tegelema 2001.a., kui üldplaneeringuga nähti ette tulevikus ühistranspordiradade laialdasemat kasutuselevõttu linna tänavatel. 17.12.2003.a. korraldusega nr 2960-k 2003.a. otsustas linnavalitsuse, et Tallinn osaleb Euroopa Liidu projektis SMILE, millega nähti ette ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomine. SMILE on Euroopa Liidu
- raamprojekti CIVITAS II initsiatiivi raames täideviidav projekt. CIVITAS(ehk Linn-Elujõulisus-Jätkusuutlikkus) tegeleb puhtama ja ökonoomsema linnatranspordi viimisega Euroopa Liidu linnadesse. CIVITAS II-s osaleb 17 Euroopa linna, neist 5 SMILE projektis. Projekti kogumaksumus on 71,6 milj. kr, millest EL-poolne välisrahastus on 31,5 milj. kr. Projekti käigus uuendatakse Tallinna ühistranspordi infosüsteeme ning ehitatakse välja ühistranspordi prioriteedisüsteem, mis vajadusel võimaldab teatud ühistranspordi suundadel rohelise fooritule kestust pikendada või punase fooritule kestust lühendada. Tallinn osaleb volikogu 8.
- 2010.a. otsuse nr 88 alusel ka Civitas II projektis, mille eesmärgiks on linnade jätkusuutlikkuse arendamine. Tendents on ühistranspordi kasutajate arvu suurenemisele, Statistikaameti andmetel oli linnaliinibusside sõitjate arv Eestis 2012.a. teises kvartalis kokku 22 miljonit, mida on 13,5% enam kui aasta varem. Turu-uuringute AS-i 2012.a. alguses läbiviidud uuringu kohaselt sõitis 2011.a. jooksul Tallinnas ühistranspordiga sagedamini või harvemini 75% elanikest(±4%). Liiklejatest 52% kasutab põhiliselt ühistransporti ja 38% autot. Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi ja OÜ „Stratum“ tehtud loenduste järgi oli Narva maanteel Vilmsi tänava ristmikul 2006.a. bussisõitjaid autosõitjatest keskmiselt 3,52 korda rohkem. Tallinna Tehnikaülikooli poolt igal aastal läbiviidavad Tallinna kesklinnaga piirnevate tänavate liiklussageduse arvestused näitavad liiklussageduste pidevat kasvu; 2011.a. oli Narva mnt aasta keskmine arvutuslik liikluskoormus Pirita tee ja Poska tänava vahelisel lõigul 48 700 sõidukit ööpäevas. OÜ-lt „Stratum“ uuringus leiti, et ühissõidukiraja loomine suurendab sõidukite läbilaskevõimet Narva maanteel vaidlusaluses kohas, enne ühissõidukiraja loomist oli seal sõidukite läbilaskevõime 3,87, pärast aga 2,
- 4 Viidatud uuringud ja analüüsid näitavad, et ühistranspordi kasutajaid on rohkem kui sõiduautode kasutajaid. Ühissõidukiraja loomisel prevaleerib avalik huvi, et võimalikult suur hulk inimesi jõuaks sihtpunkti võimalikult kiiresti ning seejuures oleks saastatus ja müra väiksem, üksikisiku huvi ees sõiduautoga liigelda. Ühissõidukite efektiivsuse tõstmiseks ja liiklusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede vähendamiseks on vajalik minimeerida ühistranspordi tõhusat liikumist takistavaid tegureid. Valitud meede pole teiste sõidukite suhtes ülemäära koormav, kuna ühissõidukirada ei raskenda oluliselt teiste liiklejate võimalusi. Neid radasid tehti vaid mõne kilomeetri jagu ning peamiselt kesklinnas, kus liikluskoormus on suur, Narva mnt-l 1,3 km ulatuses, mida ei saa kindlasti pidada ülemääraseks. Bussiliikluse kvaliteedi tõstmiseks pole kindlasti mõeldav busside sõidugraafikute „korrigeerimine“, pikendades sisuliselt busside sõiduaega. Kaebajate seisukoht, et lihtsam moodus oleks olnud busside sõidugraafikute viimine kooskõlla tegeliku olukorraga tähendaks ühistranspordi kättesaadavuse vähenemist ning sõiduautode eelistamist, on vastuolus ÜTS §-ga 3 lg 2 p
- Kõnealusel tänavalõigul on esimesel sõidureal majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a. määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 p 6 kohane liiklusmärk 525a „Ühissõidukirada“ ning § 25 lg 39 kohane teemärgis „BUS“ . Vastavalt LS §-le 2 p 30 ja p 83 kehtestatakse liiklusmärgiga ja teemärgisega(teekattemärgisega ja püstmärgisega) teatav liikluskord; p 98 järgi on ühissõidukirada liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavatele taksole bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. LS § 1 lg 5 alusel kohaldatakse LS-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades LS-i erisusi. Järelikult tuleb LS-i kontekstis HMS-i rakendamisel arvestada liiklusmärkide eripärast tuleneva olukorra erilisust. Liiklusmärgile kui haldusaktile on ette nähtud eriline vorm ning iga märgi tähendus on kehtestatud seadusega. Eeltoodust lähtudes tuleb liiklusmärk kui haldusakt anda liiklusseaduse ja selle alamaktidega kehtestatud vormis ning märgile ei saa mehhaaniliselt rakendada HMS-s haldusaktile kehtestatud nõudeid. Siinjuures võib liiklusmärki iseenesest pidada kirjalikuks, sest liiklusmärk väljendab märgi keeles sõnumit ning on käsitletav piktogrammina. Kuivõrd ka eratee omanikul on õigus paigaldada liiklusmärke, peaks ka tema kaebajate seisukohast lähtudes eelnevalt välja andma haldusakti. Alusetu on kaebajate väide, et Narva maantee ühissõidukiraja rajamise aluseks olevad haldusaktid on tühised, kaebajad pole välja toonud ühtegi HMS §-s 63 lg 2 sätestatud haldusakti tühisuse elementi. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebajad pole ületanud HKMS §-s 46 lg 1 tühistamiskaebuse esitamisele kehtestatud 30päevast tähtaega, mis hakkab kulgema arvates kaebajale haldusakti teatavakstegemisest. Kõik vaidlustatud haldusaktid on halduse üldkorraldused. Riigikohtu halduskolleegium on lahendites nr 3-31-95-07 p 13-14 ja 3-3-1-5-10 p 17 sedastanud, et üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist. 4.07.2012.a. Narva mnt-le paigaldatud ühistranspordirada tähistavatest liiklusmärkidest ja teekattemärgistusest "BUS" võisid kaebajad küll teada saada meedia vahendusel, kuid nende õiguste vädetav rikkumine sai ilmneda siiski alles pärast seda, kui Tartus asuva OÜ „Tanel Melk & Partners Law Firm“ Tallinna büroo peale oma ainsa töötaja K.T.e puhkuse lõppu 30.07.2012.a. Tallinnas Ahtri tn 10b oma uksed avas. Siis selguski, et K.T. ei saa enam harjumuspärast marsruuti mööda autoga kodust tööle sõita ja 5 äriühingul on kliente vähemaks jäänud. 12.06.2012.a. protokollilisest otsusest said kaebaja teada aga alles 5.09.2012.a., mil kohus selle neile edastas. Alusetu on kaebajate seisukoht, et vaidlustatud haldusaktid on tühised. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Haldusakti tühisuse aluste ammendav loetelu on toodud HMS §-s 63 lg 2, mis sätestab, et haldusakt on tühine, kui: 1)sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2)sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3)seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4)see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5)sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. 12.06.2012.a. TTA protokollilise otsuse puhul ei esine ühtegi loetletud alust. Liiklusmärkidele ja teekattemärgistusele aga ei kohaldu LS § 1 lg 5 alusel nende erisusest tulenevalt HMS-s haldusaktile esitatavad nõuded. Niisugune erand on sätestatud ka HMS §-s 55 lg 2, mille kohaselt haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega pole sätestatud teisiti. Samuti puudub alus 12.06.2012.a. TTA protokollilise otsuse, liiklusmärkide ja teekattemärgistuse tühistamiseks ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks eemaldada Narva maanteele rajatud ühissõidukirada. Viimane nõue on HKMS §-st 46 lg 2 tulenevalt käsitatav mitte iseseisva kohustamisnõudena, vaid nõudena tühistatava haldusakti tagasitäitmiseks. Vastustaja väitel on ühistranspordiraja rajamine Narva mnt-le ette nähtud kehtiva linna üldplaneeringuga ja kaebajad pole seda seisukohta vaidlustanud. Kaevatud otsus on tehtud üldplaneeringu alusel ja selle täitmiseks, selles on piisavalt põhjendatud, miks tuleb hakata Tallinna linnas eelistama ühistransporti. Ühistranspordi eelised individuaaltranspordi ees kui üldteada asjaolud ei vajagi kohtu arvates eraldi põhjendamist. Vastustaja kinnitusel pole K.T.el Tallinnas Kaupmehe tänaval asuvast kodust Ahtri tn 10b asuva bürooni sõitmiseks üldse vaja kasutada Narva maanteed. Vastuseks väitis K.T., et tal on õigus vabalt valida, millist marsruuti tööle minekuks kasutada. Niisugune õigus K.T.el kindlasti on, kuid vastavalt põhiseaduse § 19 teisele lausele peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Avalik huvi - et Tallinna kesklinna liikluskoormus ja sellest tulenevalt ka keskkonda paisatavate heitgaaside hulk oleks väiksem, et ühistransport ei takerduks oma marsruudil sõiduautode põhjustatud ummikutesse ning seda kasutavad inimesed, keda on kaugelt rohkem, kui individuaaltranspordi kasutajaid, kulutaksid punktist A punkti B jõudmiseks vähem aega - kaalub üles K.T.e huvi kasutada sõiduautoga kodust tööle ja tagasi sõitmiseks just seda Narva mnt lõiku, kuhu on rajatud ühistranspordirada. Kui K.T. soovib siiski jätkuvalt oma büroosse sõita Narva mnt kaudu, peab ta leppima, et kulutab selleks mõnevõrra rohkem aega kui enne 4.07.2012.a. Vaidlustatud üldkorraldused ei riku K.T.e õigusi. OÜ „Tanel Melk & Partners Law Firm“ väitel on kaevatud üldkorraldused vähendanud äriühingu olemasolevate ja potentsiaalsete klientide hulka, pärssides sellega tema majandustegevust; pärast ühissõidukiraja loomist on mitmed osaühingu kliendid teatanud, et ei soovi kaebaja Tallinna bürood külastada, kuna sinna on liiga keeruline sõiduautoga tulla. Mingeid tõendeid klientide vähenemise kohta kaebaja esitanud pole, kuid isegi kui pidada osaühingu väidet tõeseks, ei riku vaidlustatud üldkorraldused tema õigusi. Riigikohus on 20.12.2011.a. otsuses haldusasjas nr 33-1-59-11 p 19 sedastanud, et "Planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi. Selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav. Kolleegium ei pea põhjendatuks käsitada puudutatud isikuna TeeS § 19 lg 3 ja PlanS § 16 lg 4 p 3 tähenduses iga äriühingut, kelle hinnangul planeeringu realiseerimine mõjutab pelgalt tema äritulusid. PlanS § 16 lg 4 p 3 põhieesmärgiks ei ole menetlusõiguslike garantiide loomine äriühingutele, kelle käivet või muid majandusnäitajaid võib mõjutada riikliku projekti realiseerimine. /.../ Kolleegium märgib, et tugimaantee ümberpaigutamine ei takista kaebajal kinnistu kasutamist soovitud viisil. Välistada ei saa, et maantee ehitamise tagajärjel muutub kinnistu senine kasutus majanduslikult ebaotstarbekaks. See olukord poleks aga võrdsustatav senise kasutuse 6 takistamise või piiramisega." Kohtu hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käsitletavas vaidluses. Ühissõidukirada Narva mnt-l ei piira ega takista klientide ligipääsu kaebaja Ahtri tn 10b asuvale büroole ka siis mitte, kui kliendid soovivad sinna sõita individuaaltransporti kasutades. Seega ei piira ega takista ka kaevatud üldkorraldused osaühingul oma büroos klientidele õigusteenuse osutamist. Kohtunik: D.Maastik 7