← Eesti

3-11-933/70

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit

  1. veebruar 2012, Tallinn 3-11-933 OÜ Kroon Ehitus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. detsembri
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/6063-12 tühistamiseks Kaebuse esitaja – OÜ Kroon Ehitus, esindajad Dmitri Ruban ja Aleksander Nauts Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindajad Jane Rõuk ja Katre Kuhi Kohtuistung
  4. veebruaril 2012
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st
  7. veebruarist
  8. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) vähendas
  10. detsembri
  11. a maksuotsusega nr 12.2-3/6063-12 (maksuotsus) OÜ Kroon Ehitus
  12. a juuni käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu 346 833 krooni, jättis rahuldamata
  13. a juuni tagastusnõude 346 833 krooni ulatuses ning määras tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 163 587 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et OÜ Kroon Ehitus soetas OÜ-lt Rozits Invest veoauto MAN TGA03 Palfinger (veoauto MAN) ja sõiduauto BMW 530D (sõiduauto BMW) ning võõrandas sõidukid seejärel Soome äriühingule OY Avante. Tehingu asjaolud viitavad OÜ Kroon Ehitus võimalikule osalemisele maksupettuses. Seetõttu ei ole OÜ-l Kroon Ehitus õigust OÜ Rozits Invest arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning OÜ-le Rozits Invest tehtud väljamaksed tuleb maksustada kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuotsuses märgitakse ka, et OÜ Kroon Ehitus deklareeris
  14. juulil 2010 eespool nimetatud sõidukite OY-le Avante edasimüümisega seoses 0% käibemaksumääraga käivet, kuid esitas
  15. augustil 2010 käibemaksudeklaratsiooni paranduse, deklareerides õigesti 0% määraga maksustatavat käivet null krooni. 1

(7)
  1. OÜ Kroon Ehitus vaide jättis Maksu- ja Tolliamet
  2. märtsi
  3. a vaideotsusega nr 61/24-5 rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT
  4. OÜ Kroon Ehitus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb maksuotsuse tühistamist järgmistel põhjustel: 1) OÜ Rozits Invest on registreeritud äriregistris ning koostöö ajal puudus Krediidiinfo andmebaasis teave tema maksehäiretest. OÜ Rozits Invest müüs transpordivahendeid ning OÜ Kroon Ehitus ostis need kavatsusega edasi müüa. OÜ Kroon Ehitus tegutses lepingute sõlmimisel ja kauba edasimüümisel heauskselt ja seadusega kooskõlas. Kõik tehingute staadiumid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja dokumendid maksuhaldurile esitatud; 2) OÜ Kroon Ehitus ja OÜ Rozits Invest vahel
  5. juunil 2010 ja
  6. juunil 2010 sõlmitud autode ostu-müügilepingud on allkirjastanud juhatuse liikmed Dmitri Ruban ja Roman Rozits. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-st 3 ja § 11 lg-st 2 oli maksuhalduri kohustuseks võtta seletus ka R. Rozitsilt, et välja selgitada, miks nimetatud ostumüügilepingutel on OÜ Rozits Invest esindaja allkirjad erinevad. Seda põhjust ei oska kaebaja nimetada. Maksuhaldur ei ole R. Rozitsilt seletusi võtnud; 3) OÜ Kroon Ehitus ei pea huvituma sellest, kust OÜ Rozits Invest sõidukid soetas, kus neid Eestis hoiab ning kes sõidukid Eestisse toimetab. Nimetatud teadmised ei ole ostumüügilepingu sõlmimiseks vajalikud. Antud juhul oli selge, millise kaubaga on tegemist ja olemas olid korrektselt vormistatud dokumendid; 4) OÜ Kroon Ehitus soetas
  7. juunil 2011 OÜ-lt Rozits Invest veoauto MAN 1 509 897 krooni eest ning müüs selle
  8. juunil 2010 edasi OY-le Avante 750 720 krooni eest ehk 759 177 krooni võrra odavamalt, kui ise ostis, kuna OÜ-lt Rozits Invest ostetud veoauto MAN maksumusest moodustab ligi 50 % kraana maksumus, mida OY-le Avante edasi ei müüdud. Kraana asukohta ei osanud D. Ruban seletuste andmise ajal nimetada, kuid käesoleval ajal on teada, et kraana ja selle komplekteerimisosad asusid ajutiselt aadressil Tallinn, Paljassaare põik 13 (Etaron Grupp OÜ). Veoauto MAN koormakatte eemaldamine ja pisiremont toimus aadressil Aila, Saue vald 76413, Harjumaa, Arula Arenduse OÜ remonditöökojas. Kaebaja ei ole esitanud dokumente veoautolt demonteeritud koormakatte ja kraana tööde teostamise kohta, kuna OÜ Kroon Ehitus ei olnud tööde tellija. Koormakatte eemaldamist ja pisiremonti korraldas ostja esindaja. Remonditöökotta sõitis kaebuse esitaja koos OY Avante esindajaga. Demonteerimistöö ja pisiremondi eest maksis tõenäoliselt OY Avante esindaja. Käesoleval ajal asub demonteeritud kraana Leedus, äriühingus VAB Vilnius Capital, kellele on kraana edasi müüdud. VAB Vilnius Capital ostis kraana ostu-müügilepingu nr 20/12/10 alusel, OÜ Kroon Ehitus väljastas
  9. detsembril 2010 arve-saatelehe nr 15 ning sai vastu garantiikirja VAB Vilnius Capital omanikult A. V., millega viimane isiklikult garanteerib ostu-müügilepingu täitmist. Selle kohaselt toimub müügihinna 35 150 euro tasumine hiljemalt
  10. jaanuaril
  11. Sõiduauto BMW 530D oli alguses edasi müüdud OY-le Avante ilma käibemaksuta, kuid kuna ostja ei ole tasunud sõiduki eest kogu summat, siis kaebaja pidi sõiduauto tooma Soomest tagasi; 5) OÜ Kroon Ehitus tasus OÜ-le Rozits Invest läbi Nordea panga ning vastavad väljavõtted on esitatud maksuhaldurile. Sularaha makseid selles tehingus ei toimunud; 2
(7)6) OÜ Kroon Ehitus tegevuses puuduvad käibemaksupettuse tunnused. Kaebaja ei olnud teadlik, kuidas sattusid transpordivahendid OÜ-le Rozits Invest. Selgusetuks jääb, mille alusel on maksuhaldur järeldanud, et OÜ Kroon Ehitus ei ole sõidukeid tegelikult soetanud OÜ-lt Rozits Invest. OÜ Kroon Ehitus tegutses heas usus. Kaebaja on reaalselt saanud kauba, uurinud müüja tausta ja oli kindel, et müüja on käibemaksukohustuslasest juriidiline isik. Arved olid esitatud käibemaksuga. Käesoleval juhul on toimunud ka reaalne kauba edasimüük; 7) Kuivõrd veoauto MAN on Soomes registreeritud, siis puudub vajadus esitada maksuhaldurile laevapiletid, mis tõendaks transpordivahendite Soome viimist. Asjakohane ei ole seisukoht, et Soome maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt ei ole OY Avante OÜ-ga Kroon Ehitus toimunud tehinguid käibena deklareerinud ega käibemaksu tasunud. OY Avante tegeleb transpordivahendite edasimüügiga ning deklaratsioonid esitatakse pärast kauba edasimüüki. Kuivõrd maksuhaldur otsuses märgib, et veoauto MAN on kasutusel Soomes, siis puudub kahtlus, et veoauto MAN on väljunud Eestist Soome; 8) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja kaebaja ärakuulamise põhimõtet. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  1. PMTK palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2 toonud välja asjaolud, mille alusel maksuhaldur on maksuotsuses esitatud järeldustele jõudnud. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, milliste sätetega on maksuotsus vastuolus; 2) Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks ei ole üksnes nõuetekohase arve olemasolu, vaid tõendamist vajab ka tehingute faktiline toimumine arvel märgitud teise maksukohustuslasega. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud kaebuse esitaja ütlustes mitmeid vastuolusid, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole teadlik tehingute asjaoludest ning tehinguid nimetatud poolte vahel tegelikult toimunud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole tehingute toimumise tõendamiseks esitanud ka maksuhalduri küsitud dokumente. Maksuhaldur on hinnanud maksumenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis ning teinud nende alusel otsuse. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses täpsustanud, milliseid asjaolusid maksuhaldur ei ole otsuse tegemisel arvestanud; 3) Tulenevalt MKS § 150 lg-st 1 lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole seda teinud. KOHTU SEISUKOHT
  2. Vaidlus käib selle üle, kas OÜ-l Kroon Ehitus on õigus OÜ Rozits Invest arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning kas OÜ-le Rozits Invest tehtud väljamaksed on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna, millelt tuleb tasuda tulumaksu (tl 159).
  3. KMS § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt 3
(7)maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Neist sätetest tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud.
  1. Maksuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et OÜ Kroon Ehitus soetas OÜ-lt Rozits Invest veoauto MAN ja sõiduki BMW, ning kaebaja leiab vastupidist.
  2. OÜ Kroon Ehitus esitas maksuhaldurile veoauto MAN soetamise kohta OÜ Rozits Invest
  3. juuni
  4. a arve nr 20100605, mille kohaselt tuli OÜ-l Kroon Ehitus tasuda 1 509 896,90 krooni, sh käibemaks 251 649,48 krooni (tl 53); OÜ Rozits Invest ja OÜ Kroon Ehitus vahel
  5. juunil 2010 sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 56, tõlge tl 114); ning
  6. juuni
  7. a kuupäeva kandva üleandmisakti (tl 54). OÜ Kroon Ehitus on tasunud OÜ-le Rozits Invest pangaülekannetega järgmiselt:
  8. juunil 2010 150 000 krooni,
  9. augustil 2010 155 000 krooni,
  10. septembril 2010 155 200 krooni ja
  11. oktoobril 2010 155 200 krooni (tl 58-59). OÜ Kroon Ehitus esitas maksuhaldurile veoauto MAN müümise kohta OY-le Avante
  12. juunil 2010 väljastatud arve nr 10, mille kohaselt müügihinnaks oli 750 720 krooni (48 000 eurot) (tl 94);
  13. juunil 2010 OY Avante ja OÜ Kroon Ehitus vahel sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 94); ning koopia S. M. N. isikutunnistusest koos väljavõttega OY Avante Soome äriregistriandmetest (tl 96-98, tõlge tl 115). OÜ Kroon Ehitus pangaarvele on laekunud OY-lt Avante AS Tavid kaudu
  14. augustil 2010 155 200 krooni,
  15. septembril 2010 155 200 krooni ja
  16. oktoobril 2010 155 200 krooni (tl 95-96). OÜ Kroon Ehitus esitas maksuhaldurile sõiduauto BMW soetamise kohta OÜ Rozits Invest
  17. juuni
  18. a arve nr 20100606, mille kohaselt tuli OÜ-l Kroon Ehitus tasuda 571 100,90 krooni, sh käibemaks 95 183,48 krooni (tl 53); OÜ Rozits Invest ja OÜ Kroon Ehitus vahel
  19. juunil 2010 sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 55, tõlge tl 113); ning
  20. juuni
  21. a kuupäeva kandva üleandmisakti (tl 54). OÜ Kroon Ehitus esitas maksuhaldurile sõiduauto BMW müümise kohta OY-le Avante
  22. juunil 2010 väljastatud arve nr 11, mille kohaselt müügihinnaks oli 492 660 krooni (31 500) eurot (tl 93); ning
  23. juunil 2010 OY Avante ja OÜ Kroon Ehitus vahel sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 93). Kaebaja arvates tõendavad nimetatud dokumendid sõidukite soetamist OÜ-lt Rozits Invest.
  24. Kohus leiab, et ainuüksi tehingute kohta vormistatud dokumendid ei tõenda tehingu tegelikku toimumist arvel märgitud tehingupoolte vahel, kui muud maksuotsuses tuvastatud asjaolud seda järeldust ei kinnita. Maksustamisel ja maksuvaidluste lahendamisel tuleb lähtuda majandustehingute sisust, mitte sellest, kuidas need tehingud on vormistatud. Kohtupraktika kohaselt peab maksuhaldur järelduse tegemiseks, et tehinguid tegelikkuses ei tehtud, tõendama kaebaja osavõtu maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksuse või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (nt Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-3-1-97-07). Vaidlustatud maksuotsuse aluseks olnud tehingute asjaolud viitavad maksuhalduri arvates OÜ Kroon Ehitus osalemisele maksupettuses. Kohus märgib, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, ei pea tõendama kõiki ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilisi asjaolusid ja seda otseste tõenditega. Selleks, et ära näidata põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemisest maksupettuses peab maksuhaldur tõendama neid maksuotsuse 4
(7)asjaolusid, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arvete fiktiivsusest, usutavam vastupidisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  1. septembri
  2. a otsus asjas 3-07-2540, samuti Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-34-07, p 11).
  3. Kohus leiab, et järgmised asjaolud kogumis seavad kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise OÜ Rozits Invest ja OÜ Kroon Ehitus vahel ning viitavad kaebaja osalemisele maksupettuses: 1) OÜ Kroon Ehitus juhatuse liige ei osanud anda maksuhaldurile täpset teavet lepingute sõlmimise aja ja koha kohta. Sõidukid registreeriti Saue Autoregistrikeskuses (ARK) vastavalt
  4. ja
  5. juunil
  6. D. Rubani
  7. septembri
  8. a seletuse kohaselt toimusid kohtumised OÜ Rozits Invest ja OY Avante esindajatega ainult
  9. ja
  10. juunil 2010 ARK-is, kus allkirjastati ka ostu-müügilepingud (tl 60-61). Samas maksuhaldurile esitatud dokumentidest nähtuvalt on sõidukite ostu-müügilepingud sõlmitud
  11. ja
  12. juunil
  13. BMW ümberregistreerimise eest on riigilõivu tasutud samuti
  14. juunil 2010 ning sama kuupäeva kannab ka sõiduauto BMW registreerimiseelse ülevaatuse akt (tl 90). Seega ei ole D. Rubani selgitus dokumentaalsete tõenditega kooskõlas; 2) Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Kroon Ehitus ja OÜ Rozits Invest vahelised sõidukite üleandmise-vastuvõtmise aktid on Maanteeameti poolt maksuhaldurile esitatud üleandmise aktidest visuaalselt erinevad (vrd nt tl 54 ning tl 77). Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks on sama tehingu kohta vormistatud kaks erinevat üleandmisevastuvõtmise akti, millel on lisaks vormistuse erisustele ka visuaalselt erinevad allkirjad. Väidetavad R. Rozitsi allkirjad erinevad ka lepingutel (vrd tl 55-56 ja tl 77), kuigi D. Rubani
  15. septembri
  16. a seletuse kohaselt viibis D. Ruban lepingute allkirjastamise juures ja sai kinnitada, et mõlemad lepingud on allkirjastanud R. Rozits isiklikult (tl 60); 3) Kaebaja on maksumenetluses kinnitanud, et tasumine OÜ-le Rozits Invest toimus pangaülekandega ning sularahatehinguid nimetatud tehingute raames ei tehtud (tl 66). Pangaülekannetest nähtuvalt on OÜ Kroon Ehitus tasunud OÜ-le Rozits Invest vaid veoauto MAN eest ning üksnes 460 200 krooni, st vähem kui 1/4 ostusummast. Sõiduauto BMW eest tasumist pangakontolt ei nähtu. Seega ei ole kaebaja OÜ-lt Rozits Invest väidetavalt soetatud sõidukite eest tasunud või ei ole andnud maksuhaldurile õiget teavet tehingu tegelike asjaolude kohta. Puuduvad ka andmed selle kohta, et OÜ Rozits Invest oleks rakendanud kaebaja suhtes lepingutes ettenähtud sanktsioone tasu maksmisega viivitamise eest, mis tasumata müügihinna suurust arvestades ei ole tavapärane; 4) Maksuhaldurile esitatud dokumentidest nähtuvalt soetas OÜ Kroon Ehitus veoauto MAN OÜ-lt Rozits Invest 1 509 896,90 krooniga, kuid müüs selle edasi OY-le Avante 750 720 krooniga. Kaebaja on hinnavahet selgitanud sellega, et enne veoauto MAN edasimüümist demonteeriti sellelt koormakate ja kraana ning veoauto MAN müüdi OY-le Avante ilma demonteeritud osadeta. Samas on kaebaja andnud demonteerimistööde kohta vastuolulisi selgitusi. Nii väitis D. Ruban
  17. septembril 2010 maksuhaldurile antud seletuses (tl 60-61), et kohtus OÜ Rozits Invest ja OY Avante esindajaga Saue ARK-is, veoauto MAN oli D. Rubani saabudes juba kohal, kaebaja müüs veoauto MAN samal päeval edasi OY-le Avante ning ARK-ist sõitsid D. Ruban ja OY Avante esindaja koos edasi sadamasse. Maksuhaldurile
  18. novembril 2011 antud kirjalikus seletuses ütles D. Ruban, et ei mäleta koormakatte demonteerimise kuupäeva ja kui palju töödeks aega kulus (tl 66). Kohtumenetluses väitis kaebaja aga, et veoautot MAN ei müüdudki kohe edasi, vaid see jäi mõneks ajaks Eestisse, sest koormakate ja kraana 5
(7)demonteeriti pärast auto Saue ARK-is registreerimist (tl 159-160). Seega jääb selgusetuks, millal kraana ja koormakate tegelikult demonteeriti ning miks D. Ruban on selles osas oma ütlusi muutnud. Kaebaja pole andnud järjekindlaid ja konkreetseid selgitusi ka selle kohta, kus demonteerimistööd toimusid ning kus demonteeritud osad asuvad. Maksuhaldurile
  1. septembril 2010 antud seletuses ei osanud kaebaja öelda, millisel aadressil kraana täpsemalt asub, väites vaid, et kraana asub tema venna juures (tl 61). Maksuhaldurile
  2. novembril 2010 antud kirjalikus seletuses ütles D. Ruban üldsõnaliselt, et koormakatte demonteerimine toimus „autoservises“, mis asub Saue ARK-i vastas (tl 66). Samuti väitis D. Ruban
  3. novembri
  4. a selgituses, et demonteeritud kraana asub äriühingus VAB Vilnius Capital (st Leedu Vabariigis), kes kontrollib kraana tehnilist seisukorda, et see hiljem ära osta (tl 66). Kohus leiab, et nii üldsõnaliste andmete alusel ei olnud maksuhalduril võimalik maksumenetluses kaebaja selgituste paikapidavust kontrollida. Halduskohtule esitatud kaebuses selgitas kaebaja, et kraana ja selle komplekteerimisosad asusid ajutiselt aadressil Tallinn, Paljassaare põik 13 (Etaron Grupp OÜ) ning veoauto koormakatte eemaldamine ja pisiremont toimus Arula Arenduse OÜ remonditöökojas aadressil Aila, Saue vald 76413, Harjumaa, kuid kaebaja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. D. Ruban väitis maksumenetluses, et kaebaja ei olnud demonteerimistööde tellija, tööde eest maksis OY Avante ja seetõttu ei ole kaebajal esitada tööde kohta dokumente (tl 66). Kohus leiab aga, et kui OY-le Avante soovis osta veoautot MAN ilma kraana ja koormakatteta ning kaebaja müüs selle OY-le Avante ilma demonteeritud osadeta, on arusaamatu, miks oleks pidanud Soome äriühing demonteerimise tööde teostamise eest maksma. Seetõttu ei pea kohus veenvaks kaebaja selgitust tööde kohta vormistatud dokumentide puudumise põhjuste kohta. Seega on demonteerimistööde teostamise kohta olemas ainult kaebaja paljasõnalised ja ebajärjekindlad seletused. Kui aga demonteerimistöid tegelikult ei teostatud, oleks kaebaja tehing majanduslikult ebamõistlik. Ka sõiduauto BMW müüs kaebaja dokumentide kohaselt edasi odavamalt kui selle soetas.
  5. Kohus leiab, et kui D. Ruban oli tõepoolest ise tehingute tegemise juures, ei ole tavapärane, et ta ei oska tehingute toimumise kohta täpseid ütlusi anda. Kaebaja üldsõnalised, ebajärjekindlad ja vastuolulised seletused kinnitavad kohtu arvates maksuotsuse järeldust, et tehinguid OÜ Kroon Ehitus ja OÜ Rozits Invest vahel ei ole tegelikult toimunud ning tehingute kohta vormistatud dokumendid on fiktiivsed. Tehingute asjaolusid arvestades pidi kaebaja olema dokumentide fiktiivsusest teadlik.
  6. Tehingute tegelikule mittetoimumisele viitab lisaks see, et OÜ Kroon Ehitus deklareeris seoses sõiduauto BMW ja veoauto MAN OY-le Avante edasimüümisega
  7. juulil 2010 0% käibemaksumääraga käivet, kuid esitas
  8. augustil 2010 käibemaksudeklaratsiooni paranduse, deklareerides 0% määraga maksustatavat käivet null krooni. Seega sisuliselt on kaebaja oma maksudeklaratsiooni parandusega kinnitanud, et sõidukite edasimüüki Soome ei toimunud. Seejuures ei ole tähtsust, milline kaebaja töötaja kaebaja nimel käibemaksudeklaratsiooni paranduse esitas (vt tl 242). Tõendatud ei ole see, et parandusdeklaratsioon esitati maksuhalduri nõudmisel või survel. See ei ole ka usutav, sest parandusdeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud kaebaja suhtes veel maksumenetlust alustatud. Kohus märgib, et kui ei ole tõendatud, et OÜ Kroon Ehitus soetas sõiduauto BMW ja veoauto MAN OÜ-lt Rozits Invest, ei saanud kaebaja neid ise ka edasi müüa. See ei välista autode Soome jõudmist muude isikute vahel toimunud tehingute tulemusena. 6
(7)
  1. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudus õigus OÜ Rozits Invest arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  2. OÜ Kroon Ehitus on tasunud OÜ-le Rozits Invest pangaülekannetega veoauto MAN eest järgmiselt:
  3. juunil 2010 150 000 krooni,
  4. augustil 2010 155 000 krooni,
  5. septembril 2010 155 200 krooni ja
  6. oktoobril 2010 155 200 krooni. Maksuotsuses on need loetud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks.
  7. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 15) leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Käesolevas asjas on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud. Tõendamata on see, et kaebaja on sõiduauto BMW ja veoauto MAN üldse soetanud ja edasi müünud. Seetõttu on ka tulumaksu määramine TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel õige.
  8. Maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et maksuhaldur on uurimispõhimõtet ebapiisavalt täitnud. Maksuhaldur ei saa teostada oma pädevust, sh rakendada sanktsioone maksuhalduri korralduste täitmata jätmise eest väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Vastustaja on küsinud kaebaja ütluste kontrollimiseks ametiabi Läti ja Soome maksuhalduritelt (tl 217-227, 239-241) ning püüdnud korduvalt erinevatelt aadressidelt kätte saada kätte OÜ-d Rozits Invest (maksuotsuse lk 4, tl 67-70, 212-215). Samuti ei anna maksuotsuse tühistamiseks alust ärakuulamispõhimõtte rikkumine. Kaebajal on olnud korduvalt võimalus anda maksumenetluses selgitusi, samuti on temale arvamuse avaldamiseks esitatud kontrollakt, millele kaebaja kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid sisulisi vastuväiteid ta kontrollaktile suuliselt esitas, mille maksuhaldur on jätnud arvestamata, ning kuidas see oleks maksuotsuse järeldusi muutnud.
  9. Kuna maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud nii käibe- kui tulumaksu määramist puudutavas osas ning kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et maksusumma on määratud valesti, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  10. Käesolevas asjas on menetlustoiminguid tehtud nii enne kui pärast
  11. jaanuari
  12. Seega tuleb HKMS § 285 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotusele kohaldada nii enne kui pärast
  13. jaanuari 2012 kehtivat HKMS-i. HKMS vana redaktsiooni § 92 sätestas, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Samasisulised normid on sätestatud ka
  14. jaanuaril 2012 jõustunud HKMS § 108 lg-s 1 ja § 109 lg-s
  15. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad mõlema poole menetluskulud tema enda kanda. Monika Laatsit 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.