lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu oli sõlmitud 07.01.2006 ja lahutatud 20.01.2011. Poolte abielulised suhted lõppesid 2009 novembris, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXX. Korteriomandi väärtus on eksperdi poolt antud hinnangu järgi 72 000 eurot. Vaidlus on korteriomandi jagamise viisi osas. Hagis nõustus hageja jätma korteriomandi kostja J V ainuomandisse, asja menetlemise käigus esitas ta ka alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleks korteriomand müüa ning sellest saadav raha jagada poolte vahel, sest hagejal puuduvad materiaalsed vahendid, et maksta kostjale enamsaadu eest hüvitist. Arvestades asjaolu, et korteriomandi ostmiseks võtsid pooled 25.09.2006 ühiselt laenu 108 650 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR + 0,7%. Samal kuupäeval võtsid pooled lisaks veel tarbimislaenu 170 000 EEK, ehk 10 864,98 eurot, intressiga noteeritav baasintressimäär Nordea Prime + 1,5%. 3 Vaidlust ei ole, et laenu tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka. Abielusuhete lõppemise aja (november 2009) seisuga oli eluasemelaenu põhiosa jääk 105 201 eurot ja tarbimislaenu põhiosa jääk 10 540,25 eurot, laenu jääk kokku 115 741,25 eurot. Kohus leiab, et poolte ühisvara jagamisel tuleb korteriomand jätta kostja ainuomandisse. Kuna poolte kohustused on suuremad kui vara väärtus, siis korteriomandi müügi korral kuuluks realiseerimisele ka laenu tagatiseks olev kolmandatele isikutele kuuluv kinnistu Raplamaal, Vilivere külas ning pooled võlakohustusest ikkagi ei vabaneks. Antud juhul aga nõustub kostja võtma laenukohustuste kandmise edaspidi enda kanda. Eelnevast tulenevalt on ühe poole kohustus Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali ees 21 870,62 eurot (115 741,25 – 72 000 : 2). Kuna korteriomand jääb kostja J V ainuomandisse, siis on põhjendatud jätta kohustus panga ees ka kostja kanda ning hagejalt välja mõista rahaline hüvitis. Lisaks on kostja pärast abielusuhete lõppemist kuni k.a. septembrini maksnud lahusvara arvel mõlemalt laenult intresse kokku 7 223,24 eurot (5 966,09 + 1 257,15) ja tasunud korteri kindlustuse eest kuni juunikuuni 2012 kokku 278,66 eurot. Kohus leiab, et kostja nõue rahalise hüvituse väljamõistmiseks hagejalt, kostja lahusvara arvel tasutud laenude intressi ja kindlustusmaksete eest, summas 3 750,95 eurot on põhjendatud. Hüvitise tuleb tasuda kahe kuu jooksul arvates ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on avaldanud arvamust, et kohtuotsuse täitmisel on võimalik kokku leppida maksegraafik või maksmise ajatamine, mis ei koormaks hagejat ülemäära. Hageja poolt kohtuistungil esitatud täiendav nõue vallasvara jagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole näidanud ära vara koosseisu, millest tulenevalt ei ole võimalik ka kindlaks teha selle maksumust 10 242 eurot. Kostja väite kohaselt on hageja osa vallasvara (olmetehnika) endale võtnud. Kuna hageja nõue vallasvara jagamiseks on põhjendamata ja tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulu Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Harju Maakohtu määrusega 22.08.2012 jäeti J V taotlus menetlusabi andmiseks rahuldamata ning kohustati kostjat tasuma riigilõiv summas 639,11 eurot ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 639,11 eurot riigituludesse 22.08.2012 kohtumääruses sätestatud tingimustel. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.