2-10-49724/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-49724 Tsiviilasi Henn Kääriku hagi Tartu Ülikooli vastu vähem saadud palga väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 980 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 19. septembri 2011. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 25. september 2012 Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Tartu Ülikool (registrikood: 74001073), esindaja: Anne Haller esindajad Vastustaja (hageja):

RESOLUTSIOON Henn Käärik (isikukood: XXXXXXXXXXX) 1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2.Tühistada Tartu Maakohtu 19. septembri 2011 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Henn Kääriku hagi Tartu Ülikooli vastu vähem saadud palga väljamõistmiseks rahuldamata.

3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 19. septembri 2011 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus Henn Kääriku kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Henn Käärik (hageja) esitas Tartu Ülikooli vastu hagi vähem makstud töötasu summas 1980 eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt muutis Tartu Ülikool (TÜ) palgatingimusi XXXX ja XXXX XXXX ja XXXX XXXX ametikoha konkursi toimumise ajal. 01. oktoobril 2009 kuulutas TÜ ajalehes Postimees välja TÜ XXXX ja XXXX XXXX XXXX ja XXXX ametikoha konkursi perioodiks 01. veebruar 2010 kuni 31. jaanuar 2015. Konkursist osavõtuks vajalike dokumentide esitamise tähtaeg oli 02. november 2009. Hageja (nimetatud ametikoha senine täitja) esitas nõutavad dokumendid TÜ personaliosakonnale 02. novembril 2009.

TÜ rektori 29. detsembri 2009. a käskkirjaga nr 39 muudeti TÜ palgaeeskirja. Hageja on seisukohal, et tegemist on palgatingimuste muutmisega konkursi toimumise ajal.

21.jaanuaril 2010 valiti hageja TÜ XXXX ja XXXX XXXX XXXX ja XXXX . Alates 01. veebruarist 2010 asus hageja täitma XXXX XXXX ülesandeid, kuigi uut töölepingut ei oldud talle veel allkirjastamiseks esitatud. 11. veebruaril 2011 informeeris TÜ personaliosakond hagejat, et sõlmitavas uues töölepingus on tema töötasu alandatud, millega hageja ei nõustunud.

Hageja loobus menetluse käigus oma nõudest tunnistada seadusele mittevastavaks hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500 krooni kuus uue miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010 ning kohustada kostjat maksma hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal (01. oktoober 2009) TÜ-s kehtinud XXXX kuutöötasu miinimummäära alusel (17 250 krooni kuus) alates 01. veebruarist 2010.

2.Tartu Ülikool (kostja) vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on hagi ebaselge. Kostjale jäi ebaselgeks, kas hageja nõuab töölepingu täitmist või vaidlustab konkursi läbiviimist. Kui hageja vaidlustab konkursi läbiviimist, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Hagi tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata.

Kui kohus on siiski seisukohal, et asi kuulub maakohtu pädevusse, siis kostja leidis, et hagi on aegunud. Hageja nõue ei ole seotud kokkulepitud töötasu maksmata jätmisega, vaid vaidlus on 2 pooltevahelise töölepingu tingimuste seaduslikkuse üle. Vastava nõude esitamise tähtaeg on neli kuud alates oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saamisest. Hageja sai oma töötasust teada hiljemalt 26. jaanuaril 2011. Samas oli hagejal uuest palgamäärast võimalik teada saada juba 2009 detsembris, mil see TÜ rektori käskkirjaga kehtestati. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 14. juunil 2010, seega pärast nelja kuu möödumist, ning tema nõuded on aegunud.

Kui kohus peaks siiski leidma, et hagi ei ole aegunud, siis oli kostja seisukohal, et kostja ei ole konkursi toimumise ajal palgatingimusi muutnud ega töötasu vähem maksnud. XXXX XXXX ja XXXX XXXX ametikoha täitmise konkursi konkursiteates oli töötasu kohta märgitud järgmist: „tasustamine vastavalt TÜ palgaeeskirjale“.

Konkursiteates ei olnud viidet ametikohal makstavale konkreetsele töötasu suurusele ning võlaõigusseaduse (VÕS) järgi ei peagi seda olema. Konkursiteate järgi lubati tasustamist vastavalt TÜ palgaeeskirjale. Konkursiteadet mõistlikult tõlgendades ei olnud võimalik jõuda järeldusele, et TÜ peab konkursi võitjaga töölepingu sõlmimisel võtma aluseks palgamäärad, mis kehtisid konkursiteate avaldamise ajal. Kostjal oli konkursi toimumise ajal majanduslikel põhjustel palgaeeskirja muutmiseks oluline vajadus.

Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 1 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Instituudi juhataja poolt hagejale pärast konkursi võitmist töölepingu kavandi tutvustamine 26. jaanuaril 2011 on käsitletav töölepingu tingimuste pakkumisena. Kui hageja asus tööle, siis nõustus ta seeläbi talle tehtud pakkumisega (sh töötasu osas) ning sellega loeti tööleping sõlmituks kostja poolt tehtud pakkumises näidatud tingimustel. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt on hageja töötasu 15 700 krooni kuus.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 19. septembri 2011. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Tartu Ülikoolilt H. Kääriku kasuks välja saamata jäänud töötasuna 1 980 eurot. Kohus jättis läbi vaatamata H. Kääriku hagi Tartu Ülikooli vastu tunnistada seadusele mittevastavaks hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500 krooni kuus uue miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010 ning kohustada kostjat maksma hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal (01. oktoober 2009) Tartu Ülikoolis kehtinud XXXX kuutöötasu miinimummäära alusel 17 250 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010.

Maakohus oli seisukohal, et pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja on osalenud 01. oktoobril 2009 kostja poolt välja kuulutatud konkursil TÜ XXXX ja XXXX XXXX XXXX XXXX ja XXXX XXXX ametikohale perioodil 01. veebruar 2010 – 31. jaanuar 2015 ja 21. jaanuaril 2010 valis TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogu hageja tagasi nimetatud perioodiks XXXX ja XXXX XXXX XXXX ja XXXX . Pooltel ei ole ka vaidlust selles, et hageja täidab alates 01. veebruarist 2010 kuni käesoleva ajani XXXX töökohustusi ja hageja maksab talle palka 15 700 krooni kuus, kuigi kirjalikku töölepingut ei ole pooled sõlminud.

Maakohus leidis, et asjas kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse avalikku tasu lubamist reguleerivad sätted (VÕS §-d 1005 – 1013). Maakohus nõustus kostjaga selles, et mõiste „tasu“ VÕS tähenduses tuleb sisustada laialt. Tasuks konkursi võitmise eest võib olla ka lubadus sõlmida tööleping. See aga ei tähenda, et tasu avaliku lubamise üldsätted VÕS §-d 1005 – 1008 konkursile ei kohalduks. Konkursi puhul kohaldatakse tasu avaliku lubamise üldsätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole välistatud konkursi erisätetega.

Arvestades asjaolu, et konkursil valituks osutunud isikuga tuli sõlmida veel eraldi kokkulepe töötasu osas vastavalt TÜ palgaeeskirjale, tuleb konkursi korraldaja poolt konkursi võitja 3 väljaselgitamist hinnata vaidlusalusel juhul korraldaja pakkumuseks hakata pidama läbirääkimisi töölepingu sõlmimiseks ja poolte vahel tekkis lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe. Samas on töölepingute sõlmimise osas erisätteks TLS § 4 lg 2. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et hageja täidab alates 01. veebruarist 2010 XXXX tööülesandeid seetõttu, et talle tehti pakkumine konkursi alusel ja selliste tööülesannete täitmist saab eeldada üksnes tasu eest, siis tuleb tööleping poolte vahel lugeda sõlmituks määratud tähtajaga viis aastat alates 01. veebruarist 2010. Samas on pooltel jätkuvalt vaidlus, millist tasu peab kostja hagejale töölepingujärgselt maksma. Käesoleval ajal on kostja hagejale tasunud 15 700 krooni kuus, st TÜ palgaeeskirja lisa nr 2 järgset miinimumi.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tööle asumisega hageja nõustus nimetatud kostjapoolse tasu pakkumisega. Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis töölepingu allkirjastamiseks alles 08. veebruaril 2010, mille hageja jättis allkirjastamata just tasus pooltevahelise kokkuleppe puudumise tõttu, millest informeeris kostjat koheselt e-kirjaga.

Hageja on põhjendanud oma tööleasumist sellega, et uskus lepingu läbirääkimiste jätkumist uue struktuuriüksuse juhi poolt, kes asus ametisse samuti alates 01. veebruarist 2010. Kuna kostja hageja tegelikult tööle asumise ajaks ei olnud veel hagejale kirjalikku lepingudokumenti allkirjastamiseks esitanud, siis tuleb lugeda pooltevahelised läbirääkimised tasu osas mittelõppenuks. Tööle asumisega hageja ei aktsepteerinud kostja poolt töölepingu kavandis pakutavat tasu. Käesoleval ajal pooltel puudub kokkulepe töötasu osas, tegemist on lahtise tingimusega VÕS § 26 tähenduses. Lahtise tingimuse on määranud kostja, tasudes hagejale vastavalt palgaeeskirja lisale 2 XXXX miinimumpalka. VÕS § 26 lg 11 kohaselt võib lepingupool nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse ka siis, kui teise lepingupoole poolt määratud tingimus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Maakohus leidis, et hagi vähemsaadud palga nõudes tuleb käsitleda hageja kui lepingu poole nõudena lahtise lepingutingimuse määramiseks, kuna tegemist on eeldusena hageja nõude põhjendatuse üle otsustamisega.

Maakohus oli seisukohal, et kostja on teinud hagejale pakkumuse sõlmida tööleping tulenevalt konkursi tulemusest, mistõttu peab kostja hagejaga tasu kokkuleppe sõlmimisel lähtuma konkursitingimustes tehtud tasu pakkumisest. Konkursiteate kohaselt pidi tasustamine toimuma vastavalt kostja palgaeeskirjale. Konkursiteate avaldamise ajal kehtinud palgaeeskiri on kinnitatud TÜ rektori 01. septembri 2009 käskkirjaga nr 25. Palgaeeskirja p 14 kohaselt võib igaaastane põhipalga miinimummäärade muutmine toimuda 01. märtsist. Käesoleval juhul on TÜ rektor pärast konkursi väljakuulutamist 29. detsembri 2009 käskkirjaga nr 30 asendanud palgaeeskirja lisa 2 uue lisaga 2, mis on kaasa toonud palga alammäärade vähendamise.

Nimetatud käskkirjaga ei ole muudetud palgaeeskirja p-s 14 toodud põhimõtet muuta palga alammäärasid üksnes üks kord aastas, s.o 01. märtsist.

Maakohus leidis, et sellega on kostja muutnud konkursi ajal kehtinud ja konkursi üheks tingimuseks olevaid palgatingimusi ja kostja ei ole sellisest konkursi tingimuse muutmisest VÕS §-des 1006 ja 1009 lg-s 2 sätestatud korras teatanud. Konkursiavaldust tuleb tõlgendada TSÜS § 75 lg 2 teise aluse järgi, st nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik isik ei pidanud aru saama, et konkursi korraldajal on rektori isikus õigus muuta palgaeeskirjaga kehtestatud minimaalpalku ka muul ajal, kui on sätestatud palgaeeskirja p-s 14, st enne järgmise aasta 01. märtsi. Seega peab kostja hagejaga kui konkursile parima pakkumise teinud isikuga töölepingu sõlmimisel ja tasu kokkuleppe kui lahtise tingimuse määramisel lähtuma vähemalt konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud minimaalsest palgamäärast, mis oli XXXX ametikohal 17 250 krooni kuus. Kuna kostja tegi töölepingu sõlmimise pakkumuse hagejale konkursi tulemusena, siis ei saanud kostja selle pakkumuse tegemisel arvestada rektori 29. detsembri 2009 käskkirja nr 30 alusel muudetud palgaeeskirja lisas sätestatud minimaalsete palgamääradega, vaid nende palgamääradega, mis kehtisid konkursi väljakuulutamise ajal. Vastupidine käitumine 4 oleks vastuolus VÕS §-ga 1005 ja hea usu põhimõttega. Seega määrab maakohus lahtise tingimuse (töölepingu p 13) sisuks 17 250 krooni kuus ja lähtub sellest hagi rahuldamisel.

Hageja on esitanud palganõude, mis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 6 lg-le 3 aegub kolme aasta möödudes. Hageja esitas avalduse palgavahe kompenseerimiseks töövaidluskomisjonile 14. juunil 2010, seega tähtaegselt. ITVLS § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 01. septembril 2010, otsuse ärakirja sai hageja kätte 08. septembril 2010, hagi on esitatud 08. oktoobril 2010, seega tähtaegselt. Hagi ei ole aegunud.

Hageja on igas töötatud kuus saanud vähem töötasu 1 550 krooni ehk 99 eurot. Alates 01. veebruarist 2010 kuni 30. augustini 2011 on hageja töötanud kokku 20 kuud, mille jooksul on ta saanud vähem palka 1 980 (20 kuud x 99 = 1980) eurot. Haginõude arvestuslikus osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud ja selles ulatuses kuulub hagi vähem saadud palga nõudes rahuldamisele. Hageja taotleb vähem saadud palka kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Palgaeeskirja p 12 kohaselt makstakse kostja juures palka üks kord kuus hiljemalt 5. kuupäeval eelmise kuu eest. Seega kuulub tasu 2011 septembri eest hagejale välja maksmisele alles 05. oktoobriks 2011, mistõttu ei ole hagejal 2011 septembri eest tasu nõue veel sissenõutavaks muutunud ja selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Maakohus on seisukohal, et haginõude p 1 osas tuleb arvestades hageja soovi hagi tagasi võtta ja jätta nõue läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 alusel. Kostja ei vaielnud hagi tagasivõtmisele vastu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Tartu Ülikooli esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. septembri 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jäetaks H. Kääriku nõue rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1)ei ole maakohus otsuse kirjeldavas osas toonud välja ega põhjendavas osas analüüsinud kostja väidet, et 26. jaanuaril 2010 tegi kostja hagejale tasu pakkumise summas 15 700 krooni kuus.

Seda kostja väidet on ka hageja möönnud, seega ei ole poolte vahel nimetatud asjaolus vaidlust.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kostja väide jäänud arvestamata;

2)on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja tööleasumisest ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud kostja poolt pakutud töötasuga. TLS § 4 lg 2 kohaselt võib töölepingu sõlmimine toimuda nii kirjalikult kui väljendatuna tähenduslikus teos. Kostja, olles teinud hagejale töötasu pakkumuse summas 15 700 krooni, millele hageja vastu ei vaielnud, mõistis hageja tööle asumist kui kostja poolt pakutud tingimustel töölepingu sõlmimisega nõustumist. Kostjaga sarnane mõistlik isik pidi hageja tööleasumist nendel asjaoludel mõistma samamoodi. Kuna töötajale oli tehtud pakkumus ja töötaja oli sellega tööle asumisega nõustunud, oli leping sõlmitud ning tööandja pidi lepingu kirjalikult vormistama kokkulepitud tingimustel. Asjaolust, et tööleasumise asjaks ei olnud töötajale allkirjastamiseks esitatud töölepingu kirjalikku dokumenti, ei saa järeldada, et pooltevahelised läbirääkimised tasu osas ei olnud lõppenud;

3)on maakohus valesti kohaldanud VÕS § 26. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja tööleasumisel kostja juures puudus poolte vahel kokkulepe töötasu osas ning tegemist oli VÕS §-s 26 sätestatud lahtise tingimusega. Maakohus ei selgita, mille alusel kohus leiab, et kostjal ja hagejal oli ühine kavatsus jõuda töötasu osas kokkuleppele tulevikus. Isegi juhul, kui leida, et poolte vahel töötasu kokkulepe puudus, oleks maakohus pidanud rakendama töötasu määramisel TLS § 29 lg 2, mitte VÕS § 26;

4)on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja on muutnud palgaeeskirja muutmisega konkursitingimusi ning rikkunud VÕS § 1006 ja § 1009. TÜ palgaeeskirja muutmine ei kujutanud endast konkursitingimuste muutmist kostja poolt. Konkursitingimustes ei olnud viidatud konkreetse kuupäeva seisuga kehtivale palgaeeskirjale. Arvestades, et palgaeeskiri on kostja ühepoolne dokument, mida kostja võis igal ajal muuta, ei saanud konkursil osalejatel tekkida õigustatud ootust, et vastavat dokumenti ei muudeta ning konkursi võitjaga sõlmitakse tööleping konkursi väljakuulutamise ajal kehtivatest tasumääradest lähtudes;

5)jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et konkursi tingimuste muutmine vastuolus VÕS §-dega 1006 ja 1009 annab hagejale õiguse nõuda viie aasta jooksul igakuiselt kõrgemat töötasu vastavalt konkursi väljakuulutamise ajal kehinud TÜ palgaeeskirjades sätestatud miinimumtasumäärale. VÕS § 1006 ja § 1009 eesmärgiks ei ole tagada konkursi võitjale aastateks sissetulek konkursivõitjaga edukate läbirääkimiste korral sõlmitava lepingu alusel.

VÕS § 1006 ja § 1009 rikkumisest ei teki hagejal töötasu nõuet kostja vastu.

5.H. Käärik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1)on palgaeeskirja lisad palgaeeskirja osaks. Konkursil osaleja võis arvestada palgaeeskirja lisades toodud XXXX töö miinimummääraga (17 250 krooni) ning sellega, et kui kostja kehtivaid palgamäärasid korrigeerib, siis mitte enne 01. märtsi 2010. Mõistlikul isikul tekkis õigustatud ootus konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud töötasu miinimummäärale. Mõistlikku isikut huvitab pakutava töötasu konkreetne määr. Mõistlik isik ei saanud arvestada võimalusega, et palgaeeskirja lisades toodud töötasumäärad on illustratiivse iseloomuga ning kostja jaoks mittesiduvad. Vastupidisel juhul tekiks küsimus, miks palgamäärad üldse palgaeeskirjale on lisatud;

2)ei saa hagejal VÕS § 1006 ja § 1009 rikkumisest töötasu nõuet tekkida. Hageja nõue tekkis kostja poolt avalikult lubatud tasu alusel. Tasulubaduse põhjendamatu muutmine kostja poolt ei saa mõjutada tekkinud tasunõuet. Maakohus lähtus hagejale töötasu viieks aastaks määramisel kostja poolt avaldatud konkursiteatest;

3)on arusaamatu kostja väide, nagu oleks hageja tööleasumise hetkeni toimunud lepingueelsed läbirääkimised, mille käigus tehti pakkumusi ja nõustumusi ning nagu pidanuks kostja lepingu kokkulepitud tingimustel ainult kirjalikult vormistama. Kostja ei täpsusta, kelle vahel ja millal nimetatud läbirääkimised toimusid ning millistes tingimustes kokku lepiti. 26. jaanuaril 2010 tegi kostja hagejale teatavaks ühepoolselt määratud töötasu suuruse, mis ei olnud seotud kostja poolt avalikult lubatud tasuga. Esitatud töötasutingimustega hageja ei nõustunud;

4)ei olnud hageja teadlik kostja tegelikust tasupakkumisest. Struktuuriüksuse lahkuv juht tutvustas 26. jaanuaril 2010 hagejale töölepingu kavandit, milles töötasuna oli märgitud 15 700 krooni. Ametist lahkuv struktuuriüksuse juht oli mitmel korral kinnitanud, et tema ei ole allüksuse rahade sisuline käsutaja, mistõttu hageja eeldas, et mainitud kavand on lähtealuseks läbirääkimisteks struktuuriüksuse uue juhiga, kes astus ametisse 01. veebruaril 2010.

Läbirääkimisi töötasu üle lahkuva struktuuriüksuse juhi ja hageja vahel ei toimunud;

5)ei ole hageja ei suuliselt ega kirjalikult väljendanud oma nõusolekut kostja pakutava töötasuga ning maakohus jättis arvesse võtmata kostja poolt tõendamata väite, nagu oleks hageja olnud nõus talle 26. jaanuaril esitatud kavandis pakutud töötasuga;

6)on hageja oma otsese tahteavaldusega väljendanud mittenõustumist pakutava töötasuga, mistõttu ei ole võimalik tõlgendada hageja tööleasumist kaudse nõustuva tahteavaldusena;

7)juhib hageja tähelepanu TLS §-le 80, mille kohaselt kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas 6 teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kostja esitas 08. veebruaril 2010 hagejale e-kirja teel kutse tulla lepingule alla kirjutama. Selleks ajaks oli hageja töötanud oma endisel töökohal üle viie tööpäeva ning kostja polnud avaldanud vastupidist tahet. Pole põhjust eeldada, et kostja polnud hageja tööleasumisest teadlik;

8)ei oleks VÕS § 27 kohaldamine mõjutanud maakohtu otsust. Nii VÕS § 26 kui § 27 kohaldamisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Avalikult lubatud tasust taganemisega on kostja rikkunud nii hea usu kui ka mõistlikkuse põhimõtet;

9)ei ole kostja viide TLS § 29 lg-le 2 kui teisele võimalikule alusele töötasu määramisel põhjendatud. Käesoleval juhul tuleb aluseks võtta juba enne lepingulist võlasuhet kostja ja hageja vahel tekkinud lepinguväline võlasuhe s.o kostja poolt avalikult lubatud tasu;

10)tuleks TLS 29 lg 2 potentsiaalsel kohaldamisel võtta arvesse järgmisi asjaolusid: ajavahemikus aprill 2000 kuni detsember 2010 ei sõlmitud TÜ-s kollektiivlepinguid. Veebruaris 2010 formaalselt kehtinud kollektiivlepingut ei saa aluseks võtta, sest ametipalkade miinimummäärad on lepingus esitatud 2000 seisuga. XXXX töötasu miinimummäär on lepingus 9 000 krooni kuus. Kui töötasu määramisel võtta aluseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu, siis tuleks lähtuda TÜ XXXX ja XXXX XXXX 01. veebruaril 2010 XXXX makstud keskmisest tasust või alternatiivselt TÜ XXXX- ja XXXX XXXX 01. veebruari 2010 seisuga makstud keskmisest tasust. Hageja on sellise töötasuga nõus.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS 6. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 7. novembri 2011. a määrusega Tartu Ülikooli apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas apellatsioonkaebuse.

7.Riigikohus tühistas oma 30. märtsi 2012. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2011. a määruse ning saatis asja samale ringkonnakohtule Tartu Ülikooli apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 19. septembri 2011 otsus tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab H. Kääriku hagi Tartu Ülikooli vastu vähem saadud palga väljamõistmiseks rahuldamata.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. septembri 2011 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega hagi rahuldati osaliselt ja jäeti menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Kaebust ei ole esitatud osas, millega jäeti läbi vaatamata H. Kääriku hagi Tartu Ülikooli vastu tunnistada seadusele mittevastavaks hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500 krooni kuus uue miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010 ning kohustada kostjat maksma hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal (01. oktoober 2009) Tartu Ülikoolis kehtinud XXXX kuutöötasu miinimummäära alusel 17 250 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010 (resolutsiooni punkt 3).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

7 Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu 30. märtsi 2012 määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel ringkonnakohtule asja läbivaatamisel kohustuslikud.

9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja pidi maksma hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise või tööle asumise ajal kehtinud miinimumpalgamäära alusel.

Hageja väite kohaselt tuleks tema suhtes kohaldada konkursi väljakuulutamise ajal (oktoobris 2009) kehtinud XXXX palga alammäära 17 250 krooni, sest kostja konkursi korraldajana ei ole avalikult teatanud, et ta muudab palgatingimusi. Kostja vastuväite järgi ei muutnud ta konkursi ajal palgatingimusi, sest konkursiteates oli märgitud andmetena töötasu kohta, et tasustamine toimub vastavalt TÜ palgaeeskirjale, kuid puudus konkreetne numbriline töötasu suurus.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei muutnud konkursitingimusi, s.h ei muutnud ka tasulubaduse tingimusi, kui ta 29.12.2009 käskkirjaga nr 39 asendas palgaeeskirja lisa 2 uue lisaga 2.

Konkursiteates (tl 34) on märgitud „Andmed töötasu kohta: tasustamine vastavalt TÜ palgaeeskirjale“. Konkursiteatest nähtuvalt ei ole viidatud konkreetse suurusega töötasule ega ka sellele, et tasustamine toimub vastavalt konkursi väljakulutamise ajal kehtinud TÜ palgaeeskirjale. Konkursiteates märgitu alusel võib asuda seisukohale, et tasulubadus seisnes lubaduses tasuda vastavalt TÜ palgaeeskirjadele, mis kehtisid tööle asumise ajal. Konkursil osalejatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et TÜ palgaeeskirju ei muudeta ning konkursi võitjaga sõlmitakse tööleping konkursi väljakuulutamise ajal kehtivatest tasumääradest lähtudes.

Asjaolu, et TÜ palgaeeskirja punkti 14 kohaselt palgaastmetele vastavate põhipalga miinimummäärade muutmise vajaduse analüüsimise ülikoolis korraldab personaliosakond üks kord aastas oktoobris ning vajaduse ja võimaluse korral muudetakse miinimummäärasid alates järgmise aasta 1. märtsist, ei välista seda, et vajaduse ja võimaluse korral kehtestatakse muudetud miinimummäärad 1. märtsist erineval tähtpäeval. Antud juhul on palgaeeskirja kehtestanud rektor oma 01.09.2009 käskkirjaga nr 25 (tl 35-42) ning rektor oli õigustatud oma 29.12.2009 käskkirjaga ka muutma tema poolt kehtestatud palgaeeskirja.

Lähtudes eeltoodust ei ole tegemist tasulubaduse tagasivõtmisega või selle tingimuste muutmisega, samuti mitte konkursi tingimuste muutmisega ning kohaldamisele ei kuulu VÕS §-id 1006 ja 1009.

10.Nähtuvalt asja materjalidest, muutis kostja TÜ palgaeeskirja lisa 2 (palgaastmete miinimumpalgamäärad) alates 01. jaanuarist 2010 (tl 43-45). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale tutvustati 26. jaanuaril 2010 töölepingu kavandit (tl 46-47). Kavandis märgitu kohaselt oli hageja palgaaste 9 ja põhipalk 15 700 krooni. Seega sai hageja 26. jaanuaril 2010 teada töötasu suurusest.

Hageja väite kohaselt ei olnud ta sellise põhipalga suurusega nõus, kuid arvas, et järgnevate läbirääkimiste käigus on tal võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid. Kostja vastuväite järgi ei vaielnud hageja töölepingu kavandis märgitud töötasu suurusele vastu, vaid asus 01. veebruaril 2010 tööle, s.o aktsepteeris kostja poolt töölepingu kavandis pakutud tasu.

Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et konkursi võitja väljaselgitamisega tekkis poolte vahel lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe, kuid ringkonnakohus leiab, et tasuläbirääkimised lõppesid, kui hageja asus tööle 01. veebruaril 2010. Tööle asumisega hageja aktsepteeris kostja töölepingu kavandis pakutud tasu ja seda vaatamata sellele, et kostja ei esitanud hagejale tööle asumise ajaks kirjalikku töölepingut.

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse aga sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Seega võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3).

8 Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Kaudse tahteavaldusega sõlmitud töölepingu korral on töötajal õigus nõuda lepingu kirjalikku vormistamist (TLS § 5 lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et hageja asumisega 01.02.2010 tööle kostja juures sõlmisid pooled töölepingu ning töölepingu sõlmimisega hageja aktsepteeris kostja poolt 26. jaanuaril 2010 talle tehtud tasu pakkumust summas 15 700 krooni kuus. Seega on töötasu suurus poolte vahel kokku lepitud ning kohaldamisele ei kuulu TLS § 29 lg 2.

Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja hagi rahuldamata, sest ta on saanud kokkulepitud töötasu summas 15 700 krooni kuus.

11.Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 9 Viivi Tomson

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.