Obsah (6)

§ 171§ 31§ 29§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2012.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-34403 Tsiviilasi AF pankrotiava

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata AF ajutise pankrotihalduri Mari Männiko töötasuks 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 303,60 eurot, kokku 1 223,60 (üks tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot 60 senti) eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 65 (kuuskümmend viis) eurot.
3. Välja mõista AF Mari Männiko kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 288,60 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot 60 senti) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud AF esitas 30.08.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on AF püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik töö kaotamist, mistõttu ei suutnud ta koos abikaasaga laenukohustusi täita. AF on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 09.10.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas AF ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Ajutise pankrotihalduri aruanne Mari Männiko esitas 25.10.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara. Ajutisele haldurile ei ole teada kas võlgnik omab igakuist stabiilset sissetulekut, kuna võlgnik ei ole haldurile vastavaid andmeid esitanud. Seetõttu ei ole võimalik hinnata kui suures ulatuses on võimalik võlgniku sissetulekust kinnipidamisi teha. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kogusummas 70 402 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub ajutine haldur esialgsete andmete põhjal võlgnikuga. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutise menetluse käigus tuvastatud. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna AF on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb juhul, kui kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatada, AF pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on arvamusel, et ajutisele haldurile informatsiooni andmata jätmine võib olla

§ 171lg 2 p 5 sätestatud asjaoluks.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole käesoleval ajal püsivat töökohta. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus AF pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 65 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AF pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Mari Männiko. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 70 402 euro ulatuses ning vara ja stabiilne sissetulek puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus 2 menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile kõiki küsitud dokumente, aluseks, et jätta tema pankrot

§ 171lg 11 ja lg 2 p 5 alusel välja kuulutamata.

Muid

171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise, ajutine haldur tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus AF pankroti välja.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 92 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 65 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 303,60, kokku 1 223,60 eurot ja kulutuste hüvitis 65 eurot, kõik kokku 1 288,60 eurot, välja mõista võlgnikult, Artur Fjodorovilt. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3