Obsah (8)

§ 8§ 142§ 145§ 116§ 195§ 361§ 367§ 101

2-11-12120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, Ts

ÜS § 5, TsMS §

2. Kostja I kohustus liisingueseme eest tasuma igakuiseid maksed iga kuu
3. kuupäeval vastavalt maksegraafikule (tl 16). Kohustuse mittetäitmisel arvestas hageja viivist 0,25% päevas viivituses olevalt summalt. Kuna kostja I ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ja ei tasunud esitatud arveid (tl 66-74), siis ütles hageja seoses lepingust tulenevate võlgnevustega lepingu üles alates 25.11.
4. lepingu ülesütlemisel võlgnes kostja I hagejale 1 867 976,48 krooni ehk 119 385,45 eurot (sh vara jääkmaksumus 1 438 336,72 krooni, debitoorne võlgnevus 154 671,60 krooni, viivis 16 067,56 krooni, käibemaks 258 900,61 krooni). 25.08.2011 toimunud istungil loobus hageja käibemaksu nõudest summas 258 900,61 kroonist ehk 16 546,76 eurot, seega nõue 102 838,69 eurot. Hageja on edastanud kostjatele kohustuse täitmise nõuded (tl 37-48), kuid kostjad ei ole kohustust täitma asunud.
5. Tulenevalt kostjate II-IV vastusest märgib hageja, et liisingulepingu olemusest tulenevalt kuulub liisinguleping kehtivuse ajal omandiõigus liisinguandjale ning liisinguvõtjale saab kuuluda vaid valdus. Hageja märgib, et kostja I seadusliku esindaja väitel müüs seaduslik 2 2-11-12120 esindaja liisinguesemeks olnud seadmed maha ehk liisinguvõtja omastas liisinguesemeks olnud vara, mis kinnitab, et liisingueseme tagastamist hagejale ei ole toimunud ja ei saagi toimuda, mistõttu ei saa hageja ka liisingueset võõrandada, et katta võlgnevus müügist saadu arvel. Kostja I NIOÜ vastuväited
6. Kostja ei ole kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja II AK vastuväited
7. Kostja tunnistab võlgnevust, kuid on seisukohal, et võlgnevuse summa on ülepaisutatud. Kostja III TS vastuväited
8. Kostja ei nõustu hagiga ja palub jätta hagi rahuldamata.
9. Hagiavaldusele on lisamata tõendid, et liisinguese on võõrandatud, mistõttu on liisinguese endiselt hageja omandis ja selle müüki ei ole toimunud, mistõttu on alusetu hageja nõue liisingueseme jääkväärtuse ja käibemaksu osas. Samuti on põhjendamatud muud nõuded, sest kuni liisingueseme võõrandamiseni hageja poolt, ei ole võimalik ühelgi viisil tuvastada, et liisingueseme müügihinna arvel ei saa rahuldada kõiki liisingulepingust tulenevaid hageja nõudeid, arvestades veel, et hinnakinnituse nr 3393 kohaselt oli liisingueseme väärtuseks 2 714 000 krooni käibemaksuga. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hageja viivitanud liisingueseme müügiga. Hagi rahuldamisel tekiks olukord, kus kostjatelt mõistetakse välja võlgnevus, millest 91% moodustav liisingueseme lepinguline jääkväärtus ning samas hageja säilitab liisingueseme omandi. Kostja IV TR, kostja V ARja kostja VI TKvastuväited
10. Kostjad märgivad, et kostjatel puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks ning leiavad, et võlgnevuse peab tasuma kostja II, kuna kostjad on käendanud liisingulepingut heas usus ja usalduses. Kohtu põhjendused
11. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostjad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13. Hageja on loobunud 25.08.2011 toimunud istungil käibemaksu nõudest summas 16 546,76 eurot (tl 131). Kohus leiab, et loobumine nõudest käibemaksu osas tuleb vastu võtta ja lõpetada selles osas menetlus juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ja 4, §
15. Võlaõigusseadus (edaspidi

) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 14.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt liisis kostja I hagejalt metallitööseadmete lisavarustuse vastavalt spetsifikatsioonile nr 3393, 3 2-11-12120 ehitusaasta 1990, intressiga 6 kuu euribor +3,95% aastas (tl 12-15). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 17-21). 18.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 14.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja II, kostja III, kostja IV, kostja V ja kostja VI käenduslepingud nr XXX, millede kohaselt võttis iga kostja endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga summas kuni 146 996,80 eurot (tl 25-35). Seega vastutavad kostjad tekkinud võlgnevuse eest. 19.

§ 116

lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 195

lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul märast maksetähtpäeva. Punkti 7.2.alusel üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel liisingulepingu ülesütlemisest teatab liisinguandja liisinguvõtjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui liisinguvõtja ei täida nimetatud tähtaja jooksul kõiki lepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisinguandja lepingu ühepoolselt üles öelduks (tl 20-21). Puudub vaidlus, et kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 66-74). Kuna kostja I ei täitnud oma kohustusi ütles hageja lepingu üles alates 25.11.2008, mille osas puudub vaidlus. Seega oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama. 20. Vastavalt

§ 195

lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda järelmaksuga müügilepingu alusel maksegraafiku järgi (tl 16) makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8508820425, 8512864558, 8516884013, 8520921917 (tl 67, 69, 71, 73) nähtub, et kostjal I jäid tasumata rendimaksed koos intressiga suuruses 154 671,60 krooni ehk 9 885,32 eurot. Seega on kostjad kohustatud vastavalt

§ 361

lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale rendi ja intressi makseid summas 9 885,32 eurot. Kostjad tunnistavad nimetatud osas nõuet (tl 130).

1. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.
2. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse (tl 21). Vastavalt

§ 367

lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige 4 2-11-12120 liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Puudub vaidlus, et kostja I hagejale liisingueset ei tagastanud, vaid müüs liisinguesemeks olnud seadmed ehk omandas liisingueseme, mistõttu on kostjad kohustatud hüvitama hagejale liisingueseme jääkväärtuse summas 1 438 336,71 krooni ehk 91 926,47 eurot. Kuna liisingueset ei ole hagejale tagastatud, siis on alusetud kostja III väited, et hageja nõue liisingueseme jääkväärtuse osas on põhjendamata ning, et hageja ei tea, kas liisingueseme müük katab kostjate võlgnevuse ning, et liisinguese jääb hageja valdusesse. 25.08.2011 toimunud istungil tunnistasid kostjad jääkmaksumuse summat (tl 131), mistõttu kuulub jääkmaksumuse summa väljamõistmisele. 22.

§ 101

lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvete 8206542610, 8206733306, 8206938774, 8207128923, 8207389791 (tl 66, 68, 70, 72, 74) kohaselt on hageja arvestanud viivist 16 067,56 krooni ehk 1 026,90 eurot. Kostjad tunnistavad viivisenõuet (tl 131), mistõttu kuulub viivis kostjatelt väljamõistmisele.

1. Eeltooduga on tõendatud, et kostjatel on hageja ees lepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 102 838,70 eurot (soetusmaksumuse jääk 91 926,47 eurot, debitoorne võlg 9 885,32 eurot, viivis 1 026,90 eurot). Kuna liisingueset ei ole tagastatud, siis ei saa liisingueseme müügist saadu katta lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 102 838,70 eurot. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda 86% ulatuses ja 14% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5