3-12-2153/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2153 Määruse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.L.a kaebus Haljala Vallavolikogu 04.09.2012 otsuse nr 185 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Resolutsioon 1.Tagastada A.L.a kaebus.
2. Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
3. 04.09.2012 võttis Haljala Vallavolikogu vastu otsuse nr 185, millega algatati Kõldu veisefarmi detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne ning määratleti kõigi selleks vajalike toimingute korraldaja, tellija, koostaja, vastuvõtja ja kehtestaja. 12.10.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.L.a kaebus, milles palutakse nimetatud volikogu otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning kas selles on esitatud kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta, jätma kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel kaebuse käiguta ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1, 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja pole kaebuse puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud, kui tal puudub ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 kehtestatu kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-8-02, nr 3-3-1-44-05, nr 3-3-1-12-08 ja nr 3-3-1-64-11 selgelt väljendanud seisukohta, et lähteülesande koostamine ning detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine on menetlustoimingud, mis pole üldreeglina iseseisvalt kohtus vaidlustatavad, sest nendega ei muudeta või lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse.
5. A.L. on oma kaebuses esitanud kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse tühistamise nõude ning tema väidetest võib välja lugeda, et ta ei soovi algatatud detailplaneeringus ette nähtud loomalauda ja sellega seotud ehitiste rajamist oma elamu lähedusse. 17.10.2012 koostatud määruses selgitas Tartu Halduskohus A.L.ale eeltoodud põhimõtteid ning seda, et kaebuse ja selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks on vaja, et ta otsustaks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mida täpselt ja millisel eesmärgil on tal üldse võimalik ja vajalik vaidlustada ja sõnastaks seejärel halduskohtumenetluse seadustikuga kooskõlas oleva nõude ja selle juurde kuuluvad põhjendused. Kaebaja on määrusele küll vastanud, kuid selles loetletud puudused on ta kõrvaldanud üksnes haldusakti tühistamise nõude kõrvale toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotluse esitamise ja esialgse õiguskaitse taotluse jaoks vajaliku riigilõivu tasumisega. Seejuures on ta kirjeldanud küll seda, miks on vaidlustatu tema arvates õigusvastane, kuid on jätnud tähelepanuta kohtumääruses viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 lg 4, mille kohaselt peab kaebaja tuvastamisnõudega kaebusesse muuhulgas märkima selgituse, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks.
6. Vaidlustatu puhul pole tegemist haldusaktiga, mille peale üldse saaks tühistamisnõuet esitada ja mille suhtes on ka tuvastamisnõude esitamine väga piiratud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-101-09 kohaselt on niisugust liiki menetlustoimingu vaidlustamine võimalik vaid kahe eelduse üheaegsel olemasolul – kui isikul on olemas põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kui tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava lõpliku otsustuse õigusvastasuse. Erinevalt Riigikohtu lahendist, kus arutuse all oli keskkonnamõju hindamata jätmine, on A.L.a kaebuses vaidlustatud toimingu, millega algatati niisugune hindamine. Kuna selle tulemused ei saa olla ette teada ning teada ei ole ka see, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse, ei saa ükski kaebuse esitaja poolt üles loetud rikkumistest asja lõplikule otsustamisele olulist mõju avaldada. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 27 tulenevalt on keskkonnamõju hindamine menetlustoiming, mille läbi viimise kohustus on käesoleva juhtumi puhul otseselt seaduses ette nähtud ja seega saaks asjas tehtava lõpliku otsustuse õigusvastasuse kaasa tuua vaid selle tegemisest keeldumine või vaikiv tegemata jätmine. Lisaks on oluline tähendus ka asjaolul, et sisuliselt on keskkonnamõju hindamise algatamist puudutavas osas tegemist kaebaja õigusi kaitsva otsustusega, sest just keskkonnamõju hinndamise tulemusel selgitatakse, kas ja millisel viisil mõjutab planeeritav ümberkaudset keskkonda ja seal elavaid inimesi ning kuidas saab võimalikke kahjustavaid mõjusid vältida või minimaliseerida.
7. Eeltoodud põhjustel puudub A.L.al ilmselgelt kaebeõigus, esitatud nõuetega ei saa ta oma eesmärki saavutada ning Tartu Halduskohus peab tema kaebuse eelnevalt juba osundatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud alustel tagastama. Raili Randlane Kohtunik