lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.
lg 2 sätestab, et avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. xxxxxx Vallavalitsuse arvamuse kohaselt hooldusõiguse üleandmine laste emale on põhjendatud ja lähtub alaealiste huvidest. 2009.a kasvatab R.R lapsi üksinda. Isa suhtlemine lastega on olnud ebaregulaarne, pigem harv. Samuti on isa ebaregulaarselt osalenud laste ülalpidamiskulude katmises. Lapsed on hästi hooldatud, neile on tagatud head elamistingimused ning loodud kõik võimalused arenemiseks. I õpib xxxxxx Gümnaasiumis väga headele tulemustele ning osaleb erinevates huvialaringides. E käib lasteaias. R.R on pereelu korraldanud laste huvisid arvestades ning tema soov hooldusõiguse üleandmiseks talle on põhjendatud. Hooldusõiguse üleandmine annab R.R õiguse lahendada lastessepuutuvaid küsimusi ilma isa nõusolekuta, mida ta tegelikult ka viimased 2,5 aastat on teinud. Laste isa elab lastest lahus, tema elukoht on xxxxx xxxxxxxxxx. Sisuliselt ei ole laste isa laste elus viimase 2,5 aasta jooksul osalenud. 2011.a kohtus ta laste kahel korral. Omal algatusel võttis laste isa perega kontakti viimati jaanuaris 2012. Arvestades isa elukohta väljaspool Eestit, tema ebaregulaarset suhtlemist lastega ning ema sobivust ja valmisolekut laste elu korraldamisel, peab vallavalitsus õigustatuks hooldusõiguse üleandmist R.R. Kostja E.M on nõus hooldusõiguse täieliku üleandmisega R.R. Kohus nõustub vallavalitsuse arvamusega ning seega tuleb laste hooldusõigus täielikult üle anda R.R, kuna puuduvad eeldused R.R avalduse mitterahuldamiseks
lg 2 järgi.
lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste I ja E isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hagejad ei pea tõendama laste ülalpidamise peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei nõustu üldse elatist maksma. Kohus leiab, et kostja seisukoht on vastuolus laste huvidega. Kostjal tuleb tagada oma laste harilike vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määras. Kostja on märkinud, et omab töökoha xxxxxxxx xxxxxxx xxs, seega kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töötu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal puudub sissetulek töötasu näol. Kostja ei ole tõendanud oma töötasu suurust.
Kostja ei ole töövõimetu. Kostja omab kokku x alaealist last. xxxxxx elava xxxx ülalpidamiskuludeks kuus on kostja märkinud 1300.- eurot. Kostjal on kohustus ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi ning kohustus kohelda oma lapsi võrdselt. Hagejad paluvad elatist välja mõista kokku kõigest 290.- eurot, mis moodustab u 22% xxxxx xxxxx xxxxxxxxx ülalpidamiseks kuluvast summast. Seega kohustus maksta 290.- eurot kuus oma kahe Eestis elava lapse ülalpidamiseks on kostjale jõukohane. Samas ei osale kostja hagejate kasvatamisel, suhtlemine on harv. Hagejate elus puudub igapäevaselt isa toetus ja abi. Küll aga on tagatud isa kohalolekuga H C igapäevane turvaline elu. Seega tuleb kostjal kompenseerida enda mitteosalemist laste elus rahaliselt. Mõjuvaid põhjuseid elatise mitte väljamõistmiseks või vähendamiseks alla miinimummäära
Kostja toetas viimati lapsi rahaliselt 2011.a septembris. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 24.02.2012. Lähtudes laste vajadustest ja huvidest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 145.- eurot kuus ühe lapse kohta. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Õigusabikulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Vahur Krinalile õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine, tasu kohtumajja jõudmiseks kulutatud aja eest kokku 139,20 euro, sh käibemaks 23,20 eurot; sõidukulud 41,76 eurot, sh käibemaks 6,96 eurot. Kokku 180,96 eurot. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.