3-09-754/98

3-09-754 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 14 september 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-754 Haldusasi kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsus nr 12-5/561; - jätta menetluskulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2011 Menetlusosalised Kaebaja A. M ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Laretei Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada A. M´u kaebus haldusasjas nr 3-09-
2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsus nr 12-5/
3. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (asuk Õhtu põik 5 Pärnu 80082) A. M´u (isikukood … eluk … Pärnumaa kasuks 3 692 (kolm tuhat kuus sada üheksakümmend kaks) eurot ja 55 senti asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. septembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-09-754 ASJAOLUD 17.12.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/561 kohustati A. M´ut tasuma käibemaksu 134 245 krooni, tulumaksu 148 437 krooni ( tl 6-15). 09.04.2009 postitas A. M kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja Tollikeskuse 17.12.2008 maksuotsusele nr 12-5/561 (tl 5). 15.01.2009 esitas A. M maksuotsusele vaide (tl 21-22). 09.03.2009 vaideotsusega nr 6-1/91-4 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 23-24). 15.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 25-26). 30.07.2009 esitas kaebaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest (tl 29). 13.11.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 36-37). 10.12.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 42-43). 04.01.2010 määrusega kaebus tagastati (tl 47-48). 12.04.2010 esitas A. M määruskaebuse 04.01.2010 määrusele (tl 55). 20.04.2010 määrusega lahendati kaebaja taotlus riigi lõivu tasumisest vabastamiseks (tl 8889). 27.04.2010 määrusega võeti määruskaebus menetlusse (tl 93-94). 07.05.2010 vastas vastustaja määruskaebusele (tl 99-100). 15.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati määruskaebus (tl 104). 30.07.2010 määrusega lahendati kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 107108). 25.08.2010 tasus kaebaja riigilõivu kaebuselt (tl 111). 27.08.2010 esitas kaebaja täiendatud kaebuse (tl 113-115). 15.09.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 135). 30.09.2010 esitas maksuhaldur vastuväited kaebusele (tl 141-145, II kd tl 5-168). 07.10.2010 määrusega otsustati korraldada asja lahendamiseks kohtuistung ( tl 175). 29.11.2010 esitas kaebaja taotluse kohtuistungi aja muutmiseks (tl 177). 10.02.2011 toimus kohtuistung (III III kd tl 45-70). 29.03.2011 toimus kohtuistung (tl 132-143). 07.04.2011 määrusega lahendati vastustaja taotlused (tl 144-145). 29.06.2011 toimus kohtuistung (tl 170-174). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksuhaldur oluliselt rikkunud maksumenetlust. Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud väljaselgitamata mitu maksukohustust vähendavat asjaolu. Maksuhaldur ei selgitanud kaebajale tõendite esitamise vajalikkust ja võimalikkust, vaid jäi tõendite esitamist passiivselt ootama, millega rikkus uurimispõhimõtet ning jättis tagamata kaebaja õiguse olla ärakuulatud ja esitada tõendeid. Ainuüksi kontrollakti esitamine ei taga kaebajale eelnimetatud õigusi. Kaebaja esitas maksumenetluses kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja väidetel pidi maksuhaldur selgitama ja juhtima tema tähelepanu võimalusele esitada täiendavaid tõendeid ja/või andma vajadusel võimaluse nende dokumentide asendamiseks, taastamiseks. Maksuotsus on vastuoluline ja järeldusvigadega. Maksuotsuse p 1.5 on esitatud väited seoses kauba ja teenuste soetamisega, kuid lõppjäreldustes on jäetud need kulutused arvestamata ja ettevõtlustulust maha arvamata. Kaebaja on seisukohal, et maksustamisel on maksuhaldur arvanud kõik sularaha sissemaksed ettevõtlusest saadud tuluks, kuid ei ole väljaselgitanud ega arvestanud ettevõtlusega seotud kulusid. 2 3-09-754 O ja A. K´ilt saadud laenu summas 350 000 krooni tagasimaksete kohta on maksutoimikus vastav märkmik, peale laenu saamist pandi regulaarselt rahasummasid pangakontodele, et katta jooksvaid kulusid ning näidata raha liikumist, mida oli vaja laenu saamiseks.
6. aastal saadi tädilt Simferoopolis 4 000 EUR. Kuigi osa sellest rahast kasutati sissemakseks kinnistu ostmisel, pandi osa sellest ka pangakontole. Seega ei saanud kogu summa minna kinnistu ostmiseks ning maksuhaldur on ekslikult järeldanud, et sellest summast ei saanud midagi jääda pangakontole.
7. aastal tõi õde Venemaalt 20 000 dollarit. Kaebaja isa pärandas peale oma surma tütardele kogu oma vara sh korteri Habarovski linnas. Korteri müügist saadud raha vahetas kaebaja õde Eestis kroonideks, mida kasutati laenu tagasimakseks alates augustist 2006, mil raha pandi järkjärgult kaebaja pangakontole. Ü. V maksis
8. aastal tagasi talle antud laenu esimese makse ning see kanti osade kaupa kaebaja pangaarvele. Kõik valuutas tehtud sissemaksed on tegelikult varem juba välja võetud valuutasummade tagastamised. 2007 on võetud 201 750 krooni ja pandud see järk-järgult tagasi, et saada SEB-st laen. Raha liikus pidevalt: võeti laen, pandi pangakontole, tehti ülekandeid, ülejääk võeti välja, et näidata kontol käivet. 2005, 2006 maksis E M kaebaja kontole poja S invaliidsuspensioni umbes 23 000 krooni ulatuses.
9. aastal võeti kontodelt välja ja pandi tagasi umbes 72 725 krooni, et näidata rahakäivet. Umbes 10 000 krooni on saadud laste kasutatud asjade müügist ning seegi raha pandi järkjärgult pangakontole. Osa valuutat on läinud isiklikuks tarbimiseks ning osa müüdi tuttavatele. Kroonid on kantud järk-järgult kontodele. Mitmed tuttavad on andnud raha, et kaebaja tooks neile Poolast või Leedust riideid. Ka see raha on pandud pangakontole, et vahetada valuutaks ning tuua nõutud esemeid. 04.08.2005 summa 50 LVL puhul on tegemist tegelikult väljamaksega, mitte sissemaksega nagu maksuhaldur on arvestanud tl 131 panga kinnitus. Kaebaja koos abikaasaga sõlmisid 03.08.2005 kodulaenulepingu 122 154 EUR suuruses summas, kuna seda oli rohkem kui vaja, siis see raha võeti järkjärgult välja ja pandi jälle tagasi.
10. aastal maksis kaebaja reisikulud eest ka ühe reisija eest, kes tagastas kulud talle hiljem sularahas. Summa kanti pangakontole sularaha sissemaksena ning seejärel tasus kaebaja reisi eest. Maksuhaldur on jätnud arvestamata kuluna Pärnu turu kasutamise eest üüri 5 000 krooni. Maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtluse tarbeks käidi kaupa toomas Leedust ja Poolast, seega oleks pidanud arvesse võtma kauba soetamiseks tehtud reisikulud. Kaupa ladustati kodus Kurvitsa 30 Paikusel, antud ruumi ülalpidamiskulud oleks tulnud samuti arvesse võtta. Arvestamata on jäetud ka kulud seoses kauba toomine-viimine igapäevaselt seoses kauplemisega turul. Käibemaksu osas märgib kaebaja, et ta on kauba soetuselt Leedus juba käibemaksu tasunud ning juurdemääramine toob endaga kaasa topeltmaksustamise. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja on FIE-na registreeritud. Kaebaja ei ole oma raamatupidamises kajastanud kõiki soetatud kaupu ega säilitanud kõiki sularaha sissetuleku dokumente ning seetõttu ei saa raamatupidamist lugeda usaldusväärseks. Pangakontodele tehtud sissemaksete suurus võrreldes raamatupidamises peetud tulude arvestusega ei olnud omavahel kooskõlas. Kusjuures on kaebaja korduvalt kinnitanud, et teenis tulu ainult riidekaupade müümisega turul ja muud sissetuleku allikad puudusid. Kaebaja nimetas oma seletuses pere sissetuleku allikateks FIE-na teenitud tulu, lastetoetusi, lapse invaliidsuspensioni. Sissetulekud olid piisavad ja katsid elamise kulud. Kumbki abikaasadest ei saanud kontrollitud ajavahemikus palgatulu. 3 3-09-754 Kuna kaebaja ei pidanud kaupade üle arvestust ega teinud inventuuri, oli maksuhaldur õigustatult arvestanud tulude suurust pangakontodele sularahas tehtud sissemaksete suuruse järgi. Esmalt alustati kaebaja abikaasa maksutulude kontrolli. Vastustaja alustas kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli ning maksukohustuslast kohustati esitama kõik raamatupidamise ja maksuarvestuse aluseks olevad dokumendid. Kaebaja on esitanud eriarvamuse kontrollaktile ja vaide. Seega pidi kaebaja kontrollaktist aru saama. Leedu Vabariigi maksuhaldurilt saadud vastusest selgus, et kaebaja ei ole esitanud kõiki UAB „Ausne“ arveid. Vastustaja on nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada täiendavaid dokumente. Kaebaja raamatupidamine ei kajasta üldse tehinguid dollaritega. Kaupa soetati EUR-de ja PLN eest väiksemas koguse valuuta eest, kui pangast välja võeti. Kaebaja seletus O ja A. K´il saadud laenu kasutamise osas on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus E M´u maksumenetluses antud seletusega. Vastustaja hinnangul ei ole arusaadav kaebaja seisukoht 7 568.40 kroonise sularaha sissemakse osas. Kaebaja õe poolt Venemaalt toodud rahasumma osas ei täpsusta kaebaja millises Narva rahavahetuspunktis toimus rahavahetus ning millise kursiga. On arusaamatu millise laenu tagasimaksmiseks väidetavad tagasimaksed tehti. Antud juhul on tõendamata, et kaebaja perekond üldse Ü. V´ale laenu andis. Laenulepingut esitatud ei ole. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas ta oma majanduslikus olukorras oli üldse võimeline laenama 100 000 krooni., kui
11. aasta ettevõtlustulu oli 15 127 krooni. Seetõttu on kaebuse väited sularaha sissemaksete kohta kaebaja ja tema abikaasa pangakontodele paljasõnalised ja tõendamata. Pangaülekannetest ei selgu, milline neist on n.ö S invaliidsuspension. E M´u seletuse kohaselt viidi panka turul müügist saadud raha. Kaebaja väidetel on 10 000 krooni saadud laste kasutatud asjade müügist. Seega võib järeldada, et tegemist oli kaebaja ettevõtlusega. Laenu osas T. M poolt antud seletusest ei nähtu, millal laenu andmine toimus. Hinnates perekond M tuludeklaratsiooni andmeid, puudusid perekonnal vahendid 60 000 krooni suuruse laenu andmiseks kaebajale. Dollarite ostmise osas ei selgu, millise riigi valuutaga tegemist oli ning millise kursiga tehing tehti. Samuti puudusid vastustaja hinnangul perekond M´l rahalised vahendid 25 000 krooni eest valuuta ostmiseks. Nimetatud põhjusel ei ole ustav ka 50 000 krooni andmine kaebajale riiete toomiseks. Puuduvad tellimuse esitanud isikute andmed. Kaebaja ei ole põhjendanud, et kaebuse p 8.13 toodud summad ei ole saadud ettevõtluse raames ega esitanud kaebuse p 9-12 kaupade soetamisdokumente. Samuti ei ole tõendatud, et E M sai N. Alt 7 775 krooni. Maksuotsuse lisa 3 kohaselt puudub OÜ Pärnu Turg arve
12. aasta novembri kuu kohta ning seetõttu ei ole antud summat kuluna arvestatud. Kaebaja aastaaruannetest ei selgu, et kaebajal oleks kaupade soetamisel olnud ka muid kulusid nagu reisikulud, puuduvad ka vastavad kuludokumendid.
13. aastal ei nähtu kulutusi kütusele. Kaebaja oma seletuses kinnitas, et tal ei olnud oma elukohas FIE-na kulusid ning kauba hoidmiseks rentis kaebaja turul müügiboksi. Seega eitas kaebaja maksumenetluses kodus kaupade ladustamist. 29.06.2011 toimunud kohtuistungil tunnistas vastustaja kaebust osaliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
14. 4 3-09-754 Kaebus on esitatud 01.10.2008 vastustaja 08.09.2008 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja haldusakti kätte 16.09.2008 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Vastustaja tunnistab kaebust kaebuse täienduse p 8.14; 8.17 osas. Kaebuse täienduse p 8.14 kohaselt on maksuhaldur ekslikult hinnanud 04.08.2005 tehtud 50 LVL suurust summat sissemaksena, tegelikult oli tegemist väljamaksega (I kd tl 114). Kaebuse täienduse p 8.17 kohaselt on maksuhaldur jätnud arvestamata ettevõtlusega seotud kulu: Pärnu turu kasutamise eest makstud üüri 5000 krooni (III kd tl 165-169). Kuna vastustaja on kaebaja eelpool nimetatud väited õigeks võtnud, ei anna kohus neile õiguslikku hinnangut. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksumenetluse käigus kontrolli tulemusel selgunud asjaolusid, mis on toodud maksuotsuse punktis 1 ning kirjeldavad FIE A. M nimel tema abikaasa E M´u tegutsemise osas tuvastatut. Maksuotsuse kohaselt kaebaja ettevõtluse kohta inventuure läbi ei viinud, kaupade üle nomenklatuuri alusel arvestust ei pidanud. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja raamatupidamises säilitatud dokumentide alusel on vaidlusalusel ajavahemikul soetatud kaupu Leedu firma UAB „Ausne“ arvete alusel. Samuti on maksuotsuses kindlaks tehtud, et kaebaja oma 2005, 2006 raamatupidamises on arvesse võtnud kauba soetamise ainult 10 UAB „Ausne“ arve järgi. Kaebaja väidete kohaselt ei ole maksuotsuse tabelis nr 1 paksus kirjas märgitud arved seotud tema ettevõtlusega, sest nimetatud arvetel märgitud kaup oli toodud tuttavatele ning seetõttu ei esitatud neid raamatupidajale ja maksuhaldurile. Kui arvestada nimetatud arved maha 2005 aasta arvete kogusummast, ei saanud kaebajal tekkida piiratud maksukohustust. Kaebaja kinnitusel suudab arveid selgitada E M (III kd tl 47, I kd tl 7 pöördel). E M oma ütlustes märgib, et vaatas esitatud arved, deklaratsioonid üle ja ta sai aru, et vaidlusalustel arvetel märgitud kaup ei ole talle vajalik ning seega ei saanud ta ka selle eest tasuda. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördusid tema poole tihti inimesed kauba tellimiseks ja andsid raha. Tunnistaja E M´u ütluste on arve LAB nr 269 kohta koostatud kassaorder allkirjastatud tema poolt, kuid nimetud arve ei ole seotud ettevõtlusega. Tegemist on väikese kauba kogusega, arvel oleva kauba tellis naabrinaine, kes ka selle eest maksis. Arve LAB 300 alusel tasumine küll toimus, kuid tegemist oli praak või tagastatud kaubaga, mida ettevõtluses ei kasutatud. (III kd tl 62, 141). Osaliselt oli nimetatud arvete alusel saadud kauba puhul tegemist ka praakkaubaga, mis kuulus kokkuleppel äriühinguga tasaarvlemisele ja/või tagastamisele. Tunnistaja ütluste kohaselt praakkauba või tagastatud kauba osas koostatud arvetel ja kassaorderitel erisusi võrreldes tavapärase kauba kohta koostatud dokumentidega ei ole (III kd tl 62, 141). UAB „Ausne“ müügizurnaalis kajastub müügiarve nr 300 ja selle eest tasumine, arve eest tasumist kinnitab tunnistaja E M oma ütlustega ning tasumise kohta on koostatud kassasissetuleku order (II kd tl 82, 83). Arve LAB 269 tasumise kohta andis allkirja tunnistaja (tl 78, 141). Arve kohaselt on kaebajale müüdud viie erineva koodiga riideesemeid kokku 42 tükki: 13 naiste pintsakut, 24 naiste jopet, 5 meeste jopet (III kd tl 30, 31). Võrreldes arvet LAB 269 teiste kohtule esitatud arvetel märgitud kauba koguste ja artiklitega, ei saa kohtu hinnangul vaidlusalusel arvel märgitud kogust ja sortimenti lugeda kaebaja ettevõtluses väikeseks (III kd tl 15-35). Tunnistajana ülekuulatud L. K ütluste kohaselt tellis ta E M´u kaudu turul müümiseks kaupa 1 000 dollari eest. Kauba kättesaamisel tasus ta kauba kohaletoojale. Tunnistajale näidatud arvel nr LAB 269 ja vastaval kassaorderil ei ole tunnistaja kinnitusel tema allkirjad. Tunnistaja kinnitusel ei ole ta taolisi dokumente näinud. Seega tasus L. K ise talle toodud kauba eest ning järelikult ei ole tunnistajale toodud kaup seotud käesoleva vaidlusega ( III kd tl 69). 5 3-09-754 Asjas ei ole esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja E M´u ütluseid maksuotsuse tabelis nr 1 paksu trükis märgitud arvete alusel saadud kauba osas praagi tuvastamise ja/või kauba tagastamise ja/või vastavaid (tellimusele mittevastava kauba saamisel) tasaarvestusi ja/või sõlmitud kokkuleppeid tehingu poolte vahel ja/või inventuure kaebaja enda poolt. Seega on antud väited paljasõnalised. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täienduses kirjeldanud konkreetseid asjaolusid ega esitanud tõendeid UAB „Ausne“ poolt koostatud vaidlusaluste arvetel märgitud kauba tellimise ja tasumise kohta kolmanda isiku poolt või huvides ( tl 5, 29, 113-114). Arvestades ka seda, et puuduvad dokumentaalsed tõendid arvetel märgitud kaupade tellimise, arve(te) tasumise kohta kolmandate isikute poolt ja arvetel märgitud riietusesemete üleandmise kohta kolmanda(te)le isikule, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, arvete alusel saadud kaupa ei kasutatud kogu ulatuses oma ettevõtluses põhjusel, et tegemist oli kolmandate isikute poolt tellitud ja nende poolt tasutud kaubaga. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt on kaebaja kätte saanud ja tasunud kõik äriühingu maksuotsuse p 1.1 koostatud tabelis märgitud arved ( I kd tl 7). 29.03.2011 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja E M, et kõik kassasissetuleku orderid on tema poolt allkirjastatud (II kd tl 135, 140-141). Kohtumenetluses on maksuhalduri poolt esitatud nimetatud äriühingu poolt koostatud müügizurnaali tõlge ja vaidlusaluste arvete kassaorderite tõlked koos koopiatega (II kd tl 7297). UAB „Ausne“ müügizurnaalis kajastuvad kaebajaga tehtud tehingud, mida kinnitavad äriühingu poolt kaebaja nimele koostatud arved ning kaebaja poolt allkirjastatud arved ja kassa sissetuleku orderid (I kd tl 6 pöördel; III kd tl 96, 15-36, 74-95). Hinnates eeltoodut ja maksumenetluses tuvastatud asjaolusid seoses kaupade soetamisega UAB-lt „Ausne“ on põhjendatud maksuotsuse p 1.1 koostatud tabelis kõikide märgitud arvete arvesse võtmine kaebaja maksukohustuse tuvastamisel. Maksuotsuse kohaselt soetas kaebaja kõik oma ettevõtlusega seotud kaubad väljaspool Eestit, Euroopa Ühenduse siseselt: Leedust ja Poolast. Kaebaja ühenduse sisest soetamist vaidlusalusel ajavahemikul deklareerinud ei ole. Kauba tõid Pärnusse äriühingu esindajad ning kauba üleandmisel anti üle ka koostatud arved. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et UAB „Ausne“ arvete alusel ostetud kauba puhul oli tegemist kauba ühendusesisese soetamisega. Maksumenetluses on tuvastatud, et UAB „Ausne“ on Leedus registreeritud käibemaksukohustuslane. Äriühing esitab käibedeklaratsioone ning on deklareerinud kauba müüki FIE-le A. M. KMS § 1 lg 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, mille tekkimise koht on Eesti. Lähtudes KMS § 9 lg 1 p 1 on kauba käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane. Maksuotsuse p 1.1; p 4 on märgitud käibemaksu korrigeerimise õiguslik alus ning selgitatud kaebajal käibe deklareerimise ja arvestamise kohustuse tekkimise asjaolusid. Kaebaja ei ole asjas esitanud väiteid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vaidlusaluse kauba toimetamist Eestisse ei saa käsitleda kauba ühendusesisese soetamisena maksuotsuses tuvastatud ulatuses. Tulenevalt eelpoolt tuvastatud asjaoludest UAB „Ausne“ arvete osas, ei ole asjas esitatud tõenditega ümberlükatud maksuhalduri järeldust kaebaja poolt müüdud kaupade käibe deklareerimise kohustuse ja/või mahu osas. Kaebuse täienduses heidab kaebaja maksuhaldurile ette seda, et maksumenetluses ei ole tuvastatud ega arvesse võetud tema kulusid seoses kauba toomisega Poolast ja Leedust, näiteks 2006 aastal oli 4 sõitu Poola linna Lodz. Samuti oleks maksuhaldur pidanud arvesse võtma kaebaja kodus kaupade ladustamisel tehtud kulutusi, milleks olid peamiselt kulutused 6 3-09-754 elektrile. Maksuhalduri poolt on jäetud kindlaks tegemata ja arvestamata kauba vedu kaebaja elukohast turule 6 päeval nädalas. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei selgitanud talle kulude kandmise tõendamiseks täiendavate tõendite esitamise vajalikkust ( I kd tl 113 pöördel, 114 pöördel). Vastustaja väidete kohaselt ei esitanud kaebaja maksumenetluses tõendeid transpordi kulude kandmise kohta ning kinnitas, et ta ei kandnud oma elukohas kulutusi seoses ettevõtlusega. Kaebaja vastustaja nimetud väidet vaidlustanud ei ole. Kaebaja on andnud maksumenetluses seletuse, mille kohaselt hoitakse müügiks soetatud kaupa turul renditud müügiboksis, kus kaubad asuvad kogu aeg. Seega ei ole kaebaja maksumenetluses viidanud kauba transpordi ja hoidmisega kaasnevate kulude kandmise võimalusele seoses kaupade ladustamisega oma elukohas. Juhul, kui eeldada, et kaebajale ei saanud olla üheselt arusaadav maksumenetluses tõendite esitamine ja piiritlemine, siis lähtudes HMS § 58, ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebajal oli kohtumenetluses võimalus esitada oma kaebuses toodud väiteid kinnitavad tõendid. Kohtumenetluses kaebaja vastavaid kuludokumente (arveid, tśekke jmt) esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust on kaebaja väited eelpool käsitletud kulude kandmise kohta tõendamata ning maksuhalduri poolt maksumenetluses nimetatud kulude kohta tõendite kogumisel menetlusnõuete rikkumise osas alusetud. Maksuotsuse p 1.7 kohaselt arvestab maksuhaldur kõik A. M´u ja E M´u pangakontodele tehtud sularaha sissemaksed kaebaja ettevõtlusega teenitud tuludeks (tl 11 pöördel). Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur maksuotsuse tegemisel lähtunud kaebaja seletusest, mille kohaselt nimetas kaebaja oma pere püsivate sissetulekuallikatena FIE-na teenitud tulu, E M´u nimele laekunud lastetoetusi ja tema poja invaliidsuspensioni. Maksuhalduri hinnangul ei ole sellise sissetulekuga võimalik peret ülal pidada ja katta pangalaenu teenindamisega seotud kulud. Maksuhaldur jõudis maksuotsuses seisukohale, et sularaha summasid said E ja A. M ainult kaupade müügist turul. Maksuhaldur tuvastas olulised puudused kaebaja majandustegevuse raamaupidamises, mille tõttu ei saa õige olla ettevõtja poolt deklareeritud tulu ning on arvestanud kõik E ja A. M´u pangakontodele sularahas tehtud sissemaksed A. M´u ettevõtlusega teenitud tuludeks põhjusel, et maksuhaldurile teadaolevalt teisi võimalusi sularaha sissetuleku saamiseks kontrollitaval perioodil ei olnud (I kd tl 11, 12 pöördel). Samuti on maksuhaldur maksuotsuse p 2.1 korrigeerinud A. M´u ja E M´u poolt esitatud ühiseid tuludeklaratsioone ning tulust mahaarvanud maksuvabatulu, koolituskulud, tulumaksu (tl 14 pöördel). Maksuotsuse kohaselt saab pangakontodel kajastuvate ostetud valuutade koguste järgi hinnata müügiks soetatud kaupade maksumust ja võrrelda seda FIE raamatupidamises kajastatud kaupade soetamise hinnaga (I kd tl 9 pöördel). Kaebaja väidetel on maksuhaldur arvanud tuluks ka muud sissetulekud: saadud laenud, toetused ja abikaasale pärandi teel saadud korteri müügist saadud summa. A. M´u poolt maksumenetluses antud seletuse kohaselt on tal keeruline eristada ettevõtluse teel saadud sularaha ja isiklikku sularaha. Kaebaja kinnitusel on tal koos abikaasaga võimalik eristada pangakonto väljavõtetel kajastatud majandustegevusega seotud tehingud ja eraisikuna tehtud tehingud (II kd tl 20). Nii kaebaja kui ka E M´u seletustest tuleneb, et sisuliselt tegeles FIE A. M´u ettevõtlusega E M. Maksumenetluses on maksuhaldur teinud ettepaneku märgistada pangakontode väljavõtetel ettevõtlusega seotud sissemaksed, mida E M ka tegi (II kd tl 20). 7 3-09-754 Kaebuse täienduse kohaselt sai kaebaja O ja A. K´ilt laenu (I kd tl 113 pöördel). Pärast laenu saamist pandi pangakontole regulaarselt summasid, et katta jooksvaid kulusid ning näidata raha liikumist pangalt laenu saamiseks. Laenu tagasimaksed tehti eurodes ja dollarites, mida maksuhaldur ei ole arvestanud. E M´u seletuse kohaselt tagastas ta O ja A. K´ilt saadud laenu kas eurodes või dollarites (I kd tl 188). Maksumenetluses on esitatud märkmik, kus kajastuvad laenu tagasimakse arvestus (I kd tl 177-180). E M´u seletust laenu tagasimaksmise asjaolude osas kinnitavad O G´i vastused maksuhaldurile (I kd tl 176). Laenu saamise kohta on kaebaja andnud allkirja ja kohustunud laenu tagastama valuutas (I kd tl 117, 118). Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust laenusaamise, laenusumma ega laenu tagasimaksmise üle. Vastustaja viitab vastuväidetes E M´u poolt 03.12.2007 maksumenetluses antud seletusele, kus viimane kinnitas, et hoidis laenuks saadud rahasummat 350 000 krooni kodus ning panka viis turul kauba müügist saadud raha (I kd tl 188 vastused küsimustele nr 1, 4). Kuna kinnisvara ei soetatud, siis kasutas ta laenu isiklikuks otstarbeks. Laenu hakkas tagasi maksma 2005 aasta detsembris (tl I88). Samas on vastustaja kohtu hinnangul jätnud vajaliku tähelepanuta ja hindamata kaebaja väited ning E M´u poolt maksumenetluses antud vastuse eelpool viidatud seletuses küsimusele nr 5, mille kohaselt võttis E M kodust raha ja pani arvele, kui oli vaja laenu tagasi maksta või arveid tasuda. Laenu tagasimaksmiseks ostis ta eurosid või USA dollareid. E M märgib oma vastuses küsimusele 13, et
15. aastal pangakontole kantud üheks sularaha allikas on Olt saadud summa (188, 189). Asjaolu, et E M oma seletuses kinnitab, et viis turul müügist saadud raha panka, ei välista iseenesest pangakontodele muude sularaha sissemaksete tegemist ning nimetatud väitest ei tulene kohtu hinnangul asjaolu, et kõik sularahas pangakontole tehtud sissemaksed on kaebaja ettevõtlusest saadud tulu. Vastustaja väidetel ei ole usutav kaebaja poolt laenu andmine Ü. V´ale, kuna kaebajal puudusid maksuametile esitatud deklaratsioonide alusel vahendid laenu andmiseks ning seetõttu ei ole usutavad kaebaja väited pangakontol kajastuvate laenu tagasimaksete kohta. Kaebaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt laenas Ü. V´ale summadest, mis ta teenis Ameerikas tööl olles ( III kd tl 49). Oma väidete tõendamiseks esitas kaebaja passi USA viisaga ning Florida osariigi ID kaardi ning kinnitas, et töötamist on tal võimalik tõendada erinevate tõenditega (III kd tl 121, 134). Seega ei saa antud juhul välistada kaebajal rahaliste vahendite olemasolu Ü. V´le laenu andmiseks. Maksuhalduri hinnangul ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited laenu saamise kohta T Mlt, kuna nimetatud isikul ja tema abikaasal ei saanud esitatud deklaratsioonide alusel olla laenu andmiseks vabu rahalisi vahendid. Kaebaja väiteid selle kohta, et E M sai laenu T. M´lt kinnitab E M oma ütlustega ning T M oma selgitustes, kus kirjeldab laenu andmise asjaolusid ning laenu andmiseks vajaliku raha päritolu ( I kd tl 124,III kd tl 148-152). Maksumenetluses ei ole T M´lt ega tema abikaasalt seletust võetud. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul nimetatud seletusi hindamata tugineda isiku laenu andmise võimaluse tuvastamisel üksnes isikute tuludeklaratsioonis kajastuvatele andmetele. Kaebaja väiteid selle kohta, et pangakontodel kajastuvad ka muud ülekanded peale ettevõtlusest saadud tulu kinnitasid tunnistajatena ülekuulatud tunnistajad E M, G. B, L. H, N A, L. B, N K, J. H (III kd tl 52, 53, 54, 55, 56, 57, 66). Nimetatud isikuid asjas esitatud tõendite kohaselt maksumenetluses üle ei kuulatud. Tunnistajate ütluste kohaselt andsid nad E M´ule raha selleks, et ta tooks neile odavamalt kaupa. N A ütluste kohaselt maksis E M algselt kinni tema sõidukulud Iisraeli, hiljem maksis 8 3-09-754 ta sõidukulud osade kaupa tagasi. N. K´e ütluste kohaselt ostis ta E M´ult dollareid, mida oli tal vaja reisimiseks. J. H kinnitusel ostis ta E M´u käest tema laste poolt kasutatud riideid ja jalgratta ( tl 66). Arvestades seda, et E M´u ja tunnistajate ütluste kohaselt on tegemist pikaajaliste tuttavatega, on tunnistajate poolt kirjeldatud ütlused eluliselt usutavad. Kaebaja kaebuse täpsustes märgib, et abikaasa sai välismaal elavalt tädilt 4000 eurot, millest osa kasutati sissemakseks kinnistu ostmisel ( tl 113 pöördel). Sissemakse suuruseks oli 55 000 krooni, seega jäi nimetatud summast järgi 7 586,40 krooni. Järelikult on ebaõige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt kogu saadud summa läks kinnistu ostmiseks. Samuti sai ta abikaasa õe kaudu isa pärandi müügist 20 000 dollarit. Maksuhaldur on 07.08.2008 koostanud kontrollakti E M´ule, kus on kirjeldatud ja tehtud järeldused 4 000 euro saamise asjaolude osas. Kontrollakti kohaselt puudusid E M´ul iseseisvad vahendid kinnis- ja vallasvara ostmiseks, need soetati abikaasa ettevõtlusega tegeledes saadud vahendite arvel ( II kd tl 13, 14). Asjas kogutud tõendite kohaselt on A. M´u pangakontolt enne kinnistu ostu-müügitehingu sõlmimist välja võetud 40 000 krooni, kuid E M ´u ega A. M´u pangakonto väljavõtetest ei nähtu 40 000 krooni laekumist. Kirjalikke tõendeid tädilt saadud summa sularahas toomise, üleandmise, eesti kroonideks vahetamise kohta esitatud ei ole (II kd tl 28-29). Kaebuse täienduses tugineb kaebaja tädilt saadud summa kajastamisel eeldusele, et 4 000 euro kasutamisel kinnistu ostu-müügi rahastamisel oleks pidanud järele jääma vähemalt 7 586.40 krooni ( tl 113 pöördel). Kuna tegemist on vaid kaebaja eeldusega, et nimetatud summa võis sattuda pangakontole, siis järelikult ei oska kaebaja ka ise öelda, kas ja milleks antud summat kasutati, mistõttu on etteheide maksuhaldurile raha tegeliku kasutamise välja selgitamata jätmise osas asjakohatu. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta abikaasa isa surma järel pärandusena 20 000 dollarit, mille abikaasa õde tõi Venemaalt
16. aasta juulis (tl 114). Oma väidete tõendamiseks on kaebaja esitanud pärimisõiguse tunnistuse, korteri ostu-müügitehingu ( tl 119-120, 121-122). Nimetatud dokumentide kohaselt on S M´i pärijateks võrdsetes osades tema tütred S Z ja J. K. Vara, millele tunnistus on välja antud koosneb korterist ja pärandajale kuulunud rahalistest vahenditest. Pärandina saadud korter on müüdud pärijate poolt 05.07.
17. Kuna tegemist on seadusjärgse pärimisega, on arusaamatu millistel põhjusel ei ole pärimisõiguse tunnistuses märgitud seadusjärgse pärijana E M´ui kui kolmandat tütart. Tulenevalt eeltoodust ei saa nimetatud juhul E M´ut käsitleda pärijana ning eelpool nimetatud dokumendid ei tõenda E M´u poolt pärandi ja/või selle müügist saadud summa saamist. Kirjalikke tõendeid vaidlusaluse summa sularahas toomise, üleandmise, eesti kroonideks vahetamise kohta esitatud ei ole. Hinnates asjas esitatud tõendeid E M´u tädilt ja õelt saadud summade saamise kohta, ei ole kaebaja väited tema poolt kirjeldatud asjaolude osas tõendamist leidnud. Hinnates maksumenetluses kogutud tõendeid nõustub kohus maksuhalduri järeldusega selle kohta, et kaebaja raamatupidamises kajastatud tulud ja kulud ei vasta tegelikkusele ning seetõttu ei saa õige olla ka ettevõtja poolt deklareeritud tulu. Samas tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest on kohtu hinnangul ebaõige maksuhalduri seisukoht, et kõik E ja A. M´u pangakontodele sularahas tehtud sissemaksed on A. M teeninud ettevõtlusega. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebajal oli kontrollitaval perioodil võimalusi sularahas sissetuleku saamiseks lisaks ettevõtlusest saadavale tulule. Tulenevalt eeltoodust tegid kaebaja ja E M pangakontodele ettevõtlusega mitte seotud sissekanded. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja käsitletud tõendeid on ebaõige maksuhalduri arvestus, mille kohaselt võttis ta kaebaja maksukohustuse kindlaks tegemisel arvesse kõik E 9 3-09-754 ja A. M´u pangakontodele sularahas tehtud sissemaksed kui A. M´u ettevõtlusega teenitud tulu. Seega oli maksuhalduri eeldus kaebaja maksustamiseks ebaõige ning kaebaja maksukohustus ei saa olla tuvastatud õigesti. Seetõttu tuleb vaidlustatud maksuotsus tühistada tervikuna. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist haldusasjas kogusummas 3 692.55 eurot (II kd tl 156-164). Hinnates asja olulisust kaebajale, samuti vaidluse keerukust ja mahtu, kaebaja esindaja täpsustavat selgitust kohtuistungil (III kd tl 171), on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega menetluskulude vähendamiseks seoses tõlgi kohtuistungilt lahkumisega, kuna nimetatud asjaolu ei saanud kokku hoida kohtuistungile kulunud aega, sest ajakulu sõltus menetlusosaliste poolt tunnistajate küsitlemiseks kulunud ajast. Kuna kaebajal oli menetluse käigus kaks esindajat, on põhjendatud uue esindaja poolt materjalide analüüsimiseks kulunud aeg. Arvestades seda, et maksumenetluses on tuvastatud FIE A. M nimel tema abikaasa E M´u tegutsemine seoses kaebaja ettevõtlusega ning asjaolu, et maksuhalduri poolt 07.08.2008 E M ´ule koostatud kontrollakti kohaselt antakse E M´u kontrollimisega kogutud tõenditele lõplik hinnang FIE A. M´u maksumenetluses, on põhjendatud nõupidamised ja vestlused E M´uga käesoleva menetluse raames (II kd tl 11-14). Tulenevalt eeltoodust kuulub kaebaja taotlus menetluskulude hüvitmiseks rahuldamisele kogu ulatuses. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2012 kohtuotsuse resolutsioon:
18. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 14.09.2011 kohtuotsus haldusasjas nr 309-754 osas, millega maksuhaldurilt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 3692,55 eurot.
19. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt A. M kasuks välja menetluskulud 3512 (kolm tuhat viissada kaksteist) eurot ja 55 senti.
20. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata. 10