lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse MP´i hagi AS EA vastu töövaidluses.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 09.10.2012.a. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 639,47 eurot, millest õigusabile 550 euro ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi ja 40 minutit, sh 20.05.2011.a. hagiavalduse ettevalmistamine 2 tundi ja 30 minutit, 05.10.2012.a. hagist loobumise avalduse ettevalmistamine 20 minutit ja 09.10.2012.a. menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamine 50 minutit, kokku 13 tundi ja 40 minutit. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ järgi on tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul lepingulise esindaja maksimaalne sissenõutav kulu 320 eurot.
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt ning kohus, juhindudes
määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mõistab kohus kostjalt välja õigusabikulud summas 320 eurot. Arvestades, et
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus kohtult taotleda ülejäänud poole riigilõivu tagastamist, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 44,74 eurot. Ülejäänud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada eraldi avaldus. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 364,74 eurot, milleks on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning hageja poolt kantud lepingulise esindaja kulud. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.