2-12-32751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. oktoober 2012, kell 16.00,Võru kohtumaja Tsiv

§ 231lg 4 järgi kostja poolt omaksvõetuks.

Viidatud sätte kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega kostja, olles KÜ Väimela-Põllu 4 liige ja selles ühistus asuva korteriomandi omanik, on kohustatud kandma kulutusi, mis on ühistu poolt osutatud. Hageja on arvega nr 08.12 tõendanud, et kostjale kuuluva korteriomandi üürivõlgnevus on 1839,79 eurot (tl 7).
2. Ülaltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse perioodi eest jaanuar 2008 kuni juuli 2012 summas 1839,79 eurot.
3. Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja tähtaja. Kostja selgitas kohtuistungil, et suudab kohustuse täita osamaksetena so 50 eurot kuus iga kuu 10 kuupäevaks. Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kostja on avaldanud, et on saanud tööle, igakuiselt tuleb tasuda pangavõlg, samuti jooksvad üüriarved. Kohus leiab, et suurema summa maksmine paneb kostja ilmselgelt raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuleb võlgnevus tasuda hiljemalt november 2015 viisil, et alates november 2012 tasub iga kuu 10 kuupäevaks vähemalt 50 eurot. 3

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud.

Hageja on taotlenud jätta kohtu – ja hageja menetluskulud summas 319 eurot kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest summas 144 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud sh riigilõiv tuleb jätta kostja kanda. Hageja õigusabikulude puhul ei ole tuvastatav, et õigusabi on osutanud lepingulise esindaja nõuetele vastav isik. Arve on esitatud hagi koostamise ja saatmise eest, kuid hagiavaldus on digitaalselt allkirjastatud hageja seadusliku esindaja Jüri Kuke (Kukk) poolt.

§ 175

lg 2 sätestatu kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid ja seetõttu jätab kohus hageja õigusabi kulud tema enda kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heiki Kolk kohtunik 4