KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsi

) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 kohaselt.

Hageja on avalduses kinnitanud, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada hagejale esitatud taotlusel alusel pool tasutud riigilõivust

§ 150lg 2 p 2 kohaselt.

Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud

§ 1741

lg 1 kohaselt peab kohus hagist loobumisel lisaks menetluskulude jaotusele määrama kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma 27.08.2012.a avalduses palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest loobumine hagist on seotud asjaoluga, et kostja asemel on haginõude alusel oleva lepingu sõlminud muu isik kelmuse teel ning hagejale on sellega tekitatud kahju. Hageja hinnangul tuleks antud juhul kohaldada

§ 162lg 4 sätteid.

Kostja jätab oma 26.10.2012.a seisukohas menetluskulude jaotuse küsimuse kohtu otsustada.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nõude rahuldamist kostja poolt ei ole antud juhul toimunud. Seega tuleks kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 162

lg 4 võimaldab menetluskulud jätta ka osaliselt või täielikult poolte kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätet ei saa antud juhul kohaldada –

§ 168

lg 4 on erinorm menetluse lõpetamise puhuks hagist loobumise tõttu ning kohtuotsuse puhul menetluskulude jaotust käsitlevad sätted (sh § 162) ei kohaldu, s.t kui hageja loobub hagist ja menetlus lõpetatakse seega määrusega ning tegemist on muu põhjusega kui kostja poolt nõude täitmine, tuleb menetluskulud igal juhul hageja kanda jätta.

§ 162lg 4 sätete laiendamine kõigile 2

1. peatüki
2. jao menetluskulude jaotuse sätetele (§§ 163-172) muudaks teistest sätetest tulenevad (ka imperatiivsed) nõuded sisutühjaks, pealegi on paljudes nimetatud paragrahvides analoogilisele printsiibile juba viidatud (nt § 164 lg 2, § 166, § 172 lg 5). Järgnevalt peab kohus määratlema kostja menetluskulude suuruse. 26.10.2012.a esitas vandeadvokaat Veljo Viilol taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on advokaat töötanud kokku 22 pooltundi, kuid 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) punkti 37 alusel palub advokaat tasuna määrata 160 eurot, mis on nimetatud korra punkti kohane maksimummäär (10 pooltunni maksumus). Samas palub esindaja seoses asja mahukusega suurendada nimetatud tasu 50 % ehk 80 euro võrra korra punkti 11 alusel. Advokaadi taotluse kohaselt on ta kulutanud aega Pärnusse sõiduks, mille maksumus korra p 47 ja 471 alusel on 20 eurot ja teinud sõidukulusid sõiduks Tallinnast Pärnusse korra p 54 alusel kokku 55.20 eurot. Kõigile eelnimetatud summadele lisandub käibemaks ja seega on taotletava tasu ja kulude suurus kokku 378.24 eurot. H.P. on summa arvestusega nõustumist allkirjaga kinnitanud. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Taotluse kohaselt on advokaat tegelenud asja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamisega kokku 22 pooltundi. Samuti on advokaat palunud seoses asja suure mahukusega suurendada tasu 50 % võrra. Kohus ei nõustu advokaadiga, et käesoleval juhul oleks tegemist mahuka või keerulise tsiviilasjaga. Tegemist on lihtsa võlanõudega, kus advokaat on kohtule esitanud vaid vastuse hagiavaldusele ning seisukoha hagist loobumise osas. Vastus mahub vaevu kolmele leheküljele ja sisaldab sisuliselt vaid aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg ei vasta suuresti tegelikkusele. Kohus peab põhjendatuks materjalidega tutvumise aega maksimaalselt 1,5 pooltundi (esitatud taotluse kohaselt 3 pooltundi), kuna esitatud materjalid ei ole mahukad ning samuti ei ole tegemist keerulise hagiavaldusega (haginõue tuleneb hagejale loovutatud SMS-laenust). Kohtul ei ole kahtlust taotluses märgitud 20.04.2012.a telefoni teel asjaolude selgitamist õigusabisaajaga 1 pooltundi ning 02.05.2012.a kohtumise, täiendavate tõendite, dokumentidega tutvumise aja (4 pooltundi) osas. Kohus ei pea juba eelviidatud asjaoludel põhjendatuks hagile vastuse koostamise aega 6 pooltundi, selleks võis kuluda ehk 1,5 pooltundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks õigusabi saaja poolt täiendavate materjalidega tutvumise, võrdleva analüüsi hagi põhjenduste ja materjalidega, esitatavate tõendite valiku ja õigusliku positsiooni kujundamise hagile vastuse koostamiseks kulunud aega 8 pooltundi. Antud menetlustoimingute ajaks peab kohus maksimaalselt 2 pooltundi, võrdlevat analüüsi vastusest ei nähtu ja hageja täiendavaid materjale esitanud ei ole. Tulenevalt eelpooltoodust peab kohus põhjendatuks riigi õigusabi tasu suuruseks 10 pooltunni eest 160 eurot (mis on ka maksimummäär), millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. Samuti on advokaat teinud kulutusi sõitmisele riigi õigusabi osutamise kohta, mille tasuks ja kulutusteks on kokku vastavalt taotluses esitatud arvestusele 90.24 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtul ei ole kahtlust taotluses nimetatud toimingute ajakulu osas, sõidukulu ja –tasu tuleneb eelnimetatud korra vastavatest ning kuulub hüvitamisele vastavalt esitatud taotlusele. Seega on põhjendatud määrata kostjale osutatud riigi õigusabi tasuks 192 + 24 (20 eurot + käibemaks) eurot, millele lisanduvad vajalikud kulutused 66.24 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa hüvitamise advokaadile korraldab riigi eraldatud vahendite arvel Eesti Advokatuur riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 alusel. 3

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb riigi arvel advokaadile hüvitatav tasu ja kulutused ehk kostja menetluskulud mõista riigi kasuks välja hagejalt. Kohus teeb seda käesoleva määrusega, pannes hagejale

§ 179

lg 5 sätetele kohustuse tasuda eelmärgitud summa riigituludesse ühekordse maksega 3 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui hageja määrusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb vastavalt

§ 179lg 9 sätetele tasuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toomas Talviste Kohtunik 4