KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 209 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 65lg 2 kohaselt suurendati karistust Ida-Viru Maakohtu poolt 16.

detsembril

1. a mõistetud vangistuse kandmata osa 2 aasta 10 kuu ja 19 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 4 kuud ja 19 päeva. Karistuse algust arvestati kahtlustatavana kinnipidamise päevast
2. novembrist
3. a.
4. Kinnipeetav A. Erik soovis
5. mail
6. a esitatud avalduses Tallinna Vanglale teavet tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise (elektroonilise valve kohaldamisega) kuupäeva arvutamise kohta.
7. juuni
8. a kirjaga nr 1-13/22528-1 vastas vangla A. Erikule, et kohtul tekib õigus otsustada kaebaja suhtes tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega
9. jaanuaril
10. a. Vangla selgitas, et Ida-Viru Maakohtu otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi esimese astme kuriteos ning katseajaga ennetähtaegse vabastamise aja arvutamisel tuleb lähtuda

§ 76lõikest 2.

A. Eriku järgmise pöördumise peale

1. juulil
2. a esitatud vastuses nr 113/22528-3 selgitas vangla, kuidas nimetatud kuupäev on arvutatud: karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et kui süüdlasele on mõistetud liitkaristus teise astme kuriteo ja tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lõike 2 sätetest.

1. juulil
2. a esitas A. Erik vangla
3. juuli
4. a vastuse peale vaide, mis jäeti
5. augusti
6. a vaideotsusega nr 1-13/32263-1 rahuldamata.
8. novembril
9. a esitas A. Erik Tallinna Vanglale taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 1 alusel ning andis samas nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

1. Tallinna Vangla
2. detsembri
3. a kirjaga nr 6-3/48894-1 tagastati kaebaja taotlus põhjendusel, et täitmata on seadusest tulenevad eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tallinna Vangla
4. detsembri
5. a vaideotsusega nr 1-13/52549-1 jäeti kaebaja vaie nimetatud kirja peale rahuldamata.
6. Algselt Tallinna Vangla kohustamise nõudes arvutada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kuupäeva elektroonilise valve kohaldamisega

§ 76

lg 1 alusel halduskohtule esitatud kaebuse muutmise järel taotles Andrus Erik halduskohtult Tallinna Vangla toimingu (

1. novembri
2. a taotluse tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja
3. novembri
4. a taotlus. Kaebuse põhjendused: 1) vangla arvutas kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaliku kuupäeva välja valesti ning tagastas seetõttu õigusvastaselt kaebaja taotluse ja nõusoleku. Vangla ei saa nimetatud kuupäeva arvutada

§ 76

lg 2 alusel, kuna ta ei kanna karistust esimese astme kuriteo sooritamise eest, vaid teise astme kuriteo eest. Seega tuleks vanglal arvutada nimetatud kuupäev

§ 76lg 1 alusel.

Seaduse kommentaaril puudub õigusjõud ning sellele ei saa tugineda; 2)

§ 65lg 2 on vastuolus põhiseadusega, kuna selle sõnastus ei ole üheselt mõistetav.

Viidatud säte ei võimalda liitkaristuseks mõista samaliigilisi põhikaristusi. Tuginedes

§ 64lg-le 2, 4 ja 5 ei saa kohus samaliigilisi põhikaristusi (vangistusi, v.a.

eluaegne vangistus) üheks liitkaristuseks mõista. Samaliigilisi põhiskaristusi võimaldab üheks liitkaristuseks mõista hoopis

§ 64

lg 1, mida kohus ei saa järgida vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule; 3)

§ 65

lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Pärnu Maakohus mõistis kaebajale karistuse teise astme kuriteo eest, siis vastavalt

§ 4lg-le 4 ei muuda eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ära kandmata karistuse osa astet (teist astet 2

§ 5lg-ga 3, kuna see keelab raskendada karistust tagasiulatuvalt.

1. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja arvestuste kohaselt avaneb kaebajal tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega
2. jaanuaril
3. a ning tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus
4. veebruaril
5. a. Kaebajale mõistetud 6 aasta 4 kuu ja 19 päevane vangistus algas
6. novembril
7. a ning pool tema karistusajast saab kantud 3 aasta 2 kuu ja 9 päeva pärast ehk
8. jaanuaril
9. a. Kaks kolmandikku kaebaja karistusajast saab kantud
10. veebruaril
11. a.
12. Tallinna Halduskohtu
13. veebruari
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 alusel edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt

§-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist

§ 76lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel. Vang

S § 76 lg 4 alusel kehtestab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri

1. augusti
2. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 5 lg 1 p-de 1-3 kohaselt kui kinnipeetav võetakse vanglasse vastu, arvutab vangla arvestusosakond välja ja teeb kinnipeetavale, välja arvatud vangistuse ositi kandmise korral, viie tööpäeva jooksul allkirja vastu teatavaks karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Viidatud korra § 14 lg 2 alusel võib kinnipeetav esitada arvestusosakonnale nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega mitte varem kui kolm kuud enne selle määruse § 5 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguse tekkimist; 2) karistuste liitmine ei muuda seda, millise astme kuriteo eest karistus on määratud. A. Erik kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, so nii esimese kui teise astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna kaebuse esitaja on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises, kuulub tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaegade arvestamisel kohaldamisele

§ 76lg 2 p 1.

Kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tekib

1. jaanuaril
2. a; 3) kui seadusandja reguleeriks vaidlusaluse olukorra nii, nagu kaebaja seda tõlgendada soovib, siis võiks esimese astme kuriteo toimepanemise eest vanglakaristust kandvad süüdimõistetud hakata vanglas toime panema teise astme kuritegusid, et saada kiiremini ennetähtaegselt vabanemise võimalus. Kaebaja seisukoht on ilmselt ekslik; 4) Tallinna Vangla ei ole kaebajale karistusi määranud, neid liitnud või muutnud ega saagi seda teha. Kaebaja suhtes tehtud kohtuotsused kriminaalasjades on jõustunud ning neid ei saa halduskohtus vaidlustada; 3

§ 65lg 2 esimene lause pole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Andrus Eriku apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
2. veebruari
3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kuna apellant kannab karistust nii esimese kui ka teise astme kuriteo eest, siis tuleb tema suhtes kohaldada

§ 76

lõikeid 1 ja 2, sest uuele karistusele summeeritud osa muudab vaid karistuse pikkust, mitte aga raskusastet (

§ 4

lg 4).

§ 76

ei sätesta, kuidas tuleb toimida juhul, kui liitkaristus on mõistetud erineva raskusastmega kuritegude eest. Apellandil on esimese astme kuriteo eest mõistetud ärakandmata karistusaeg lühem teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse ajast. Halduskohus pole selgitanud, miks apellandi olukorda halvendatakse; 2) halduskohtu toodud näide, et kui esimese astme kuriteo eest süüdimõistetud kinnipeetav paneb vanglas toime teise astme kuriteo, siis tekiks tal ennetähtaegse vabanemise võimalus varem, on absurdne, sest ennetähtaegne vabanemine ei toimu automaatselt, vaid kohtu poolt langetatud otsuse alusel, mille tegemisel võetakse arvesse konkreetseid asjaolusid; 3)

§ 65lg 2 on asjassepuutuv norm kaebuse lahendamisel.

Selle sätte kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

§ 64

lõigetest 2, 4 ja 5 nähtub, et kohus ei saa mõista liitkaristuseks samaliigilisi põhikaristusi, nagu seda kohustab

§ 65lg 2.

Seda võimaldab vaid

§ 64

lg 1.

§ 65

lg 2 ei võimalda liita ka kuritegude raskusastmeid ega katta kergemat astet raskemaga, nagu seda on teinud Tallinna Vangla. Säte tuleb seetõttu tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata; 4) Uue kuriteo eest Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistust on suurendatud ärakandmata karistuse osa võtta. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et ärakandmata osa oleks pööratud täitmisele, nagu seda on selgitatud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes. 9. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) halduskohus on seaduse norme õigesti kohaldanud; 2) arusaamatuks jääb apellandi mõttekäik seoses

§ 65

lg-ga 2, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Nimetatud säte kehtestab nõuded pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusele. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine, mistõttu ei ole selles osas

§ 65lg 2 asjassepuutuv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaanist kohtunikud Oliver Kase, Viive Ligi ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lauri Madise korralisest puhkusest asendab teda asja lahendamisel tööjaotusplaanist tulenevalt kohtunik Kaire Pikamäe. 4

§ 76lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.

Menetlusosalised ei vaidlusta halduskohtu pädevust asja lahendada ning ka halduskohus pidas ennast asja lahendamiseks pädevaks kohtuks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui sama paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Täitmiskohtunik saab tuvastada, kas vangla on kinnipeetava enne tähtaega vabastamise tähtaega arvutanud õigesti, st tõlgendanud

§ 76

lõikeid 1 ja 2 õigesti, ning juhul, kui kohtu arvates on seda tehtud ekslikult, siis jätta taotluse läbi vaatamata. Juhul aga, kui vangla ei nõustu taotlust kohtule edastama, ei näe kriminaalmenetluse seadustik täitmiskohtunikule võimalust vangla kohustamiseks sellise toimingu sooritamiseks. Seega ei ole seadusandja soovinud allutada taoliste vaidluste lahendamist maakohtutele. 12. Halduskohus leidis õigesti, et

§ 65lg 2 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv.

Küsimus sellest, kas maakohus on liitkaristuse mõistmisel eksinud või mitte, st

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse õigesti mõistnud, pole käesoleva asja lahendamisel oluline. Liitkaristuse mõistmine toimus jõustunud kohtuotsusega ning halduskohus ei saa asuda maakohtu otsust ümber hindama ega tuvastama selle õigusvastasust. Halduskohtu pädevuses ei ole mõistetud karistuste muutmine ega liitkaristuste mõistmine. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et

§ 65

lg 2 ei keela samaliigiliste karistuste liitmist ega piira liitkaristuste mõistmist nende juhtumitega, mida on reguleeritud

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5.

13. Apellant kannab vanglas karistust nii esimese kui teise astme kuriteo eest. Liitkaristuse mõistmise regulatsioon ei anna võimalust eristada karistuse kandmise ajal perioodi, mil apellant kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mille kandmisest ta oli enne tähtaega tingimisi vabastatud, kuid mis pöörati Pärnu Maakohtu otsusega täitmisele, kui selle võrra suurendati teise astme kuriteo eest mõistetud karistust, perioodist, mil apellant kannab karistust teise astme kuriteo eest. Ekslik on apellandi arusaam, kui ta leiab, et liitkaristuse mõistmisel kannab ta karistust vaid teise astme kuriteo eest, sest selle eest mõisteti ta süüdi hiljem. Liitkaristuse mõistmine ja esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse suurendamine

§ 65

lg 2 alusel ei ole karistuse raskendamine

§ 4lg 4 tähenduses.

14. Kuna apellant kannab seega karistust jätkuvalt ka esimese astme kuriteo eest, ei ole lubatud tema vabastamine varem kui

§ 76lõikes 2 nimetatud ajal.

Selle sätte kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75

lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtajal, kui sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaeg pole veel saabunud, isiku vabastamine pole selle sätte kohaselt lubatud. 15. Kuna eeltoodust tulenevalt oli vangla toiming, mille kaebaja halduskohtus vaidlustas, õiguspärane, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohus jõudis asja lahendamisel õigele järeldusele. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5