) §-s 90 ettenähtud korda, rikuti kaebaja õigusi. 3. Konkurentsiamet jättis 15.04.2011 otsuse nr 7.3-3/11-006 p-ga 1 rahuldamata OÜ Taevalik Teenindus 14.12.2010 kaebuse OÜ BREM Kinnisvarabüroo tegevuse kohta, sest tuvastati, et OÜ BREM Kinnisvarabüroo ei olnud Tallinnas Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuval kinnistul võrguettevõtja ning elektrienergia müüja
tähenduses. Otsuse p-ga 2 rahuldas Konkurentsiamet OÜ Taevalik Teenindus 14.02.2011 kaebuse OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse kohta 03.09.2010 Tallinnas Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 võrguühenduse katkestamisel, sest tuvastati, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli Tallinnas Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuval kinnistul võrguettevõtja ning elektrienergia müüja
tähenduses, kuid OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei järginud 03.09.2010 toimunud võrguühenduse katkestamisel
regulatsiooni, rikkudes
Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvad ruumid enam OÜ Taevalik Teenindus valduses, ei ole Konkurentsiameti hinnangul vajadust ega põhjust koostada OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus
lg-s 1 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks ei olnud põhjust, oli haldusmenetluse edasine läbiviimine õigusliku aluseta, eesmärgitu ja ebaproportsionaalne.
ei anna Konkurentsiametile õiguslikku alust õigussuhet (juriidilist fakti) tuvastava haldusakti andmiseks, mida antud juhul 15.04.2011 otsuse resolutsiooni p-s 2 tehti (st haldusakti resolutsioonis tehti õiguslikult siduvalt kindlaks eraõigusliku õigussuhte olemasolu ja selle rikkumine OÜ BREM Kinnisvarahooldus poolt). Konkurentsiameti 15.04.2011 otsus ei ole ka täidetav, kaebaja õigusrikkujana määratlemine kahjustab tema reputatsiooni ning mõjutab tema ettevõtlust ja varalist seisundit. Otsuse resolutsioonis tuvastatu laieneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kaebaja huvi on suunatud Konkurentsiameti 15.04.2011 otsuse õigusmõju ja sellest tuleneva õigusliku olustiku kõrvaldamisele. OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei vasta võrguettevõtja ega elektrienergia müüja tunnustele (
lg 1) ning tema suhtes ei kohaldu
6. Konkurentsiamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
lg-st 1 tulenevalt sai Konkurentsiamet tuvastada vaid seda, kas OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevus kolmanda isiku tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel oli kooskõlas
ja selle rakendusaktidega. Rikkumise tuvastamisel olnuks Konkurentsiametil
lg-st 1 tulenevalt õigus teha rikkujale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks ehk elektrienergia võrguühenduse taastamiseks. Kuna Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvad ruumid ei olnud alates 05.12.2010 enam kolmanda isiku valduses, puudus vajadus koostada ettekirjutust võimaliku rikkumise lõpetamiseks. Asjaolu, et Konkurentsiametil ei olnud muutunud oludes põhjust rakendada
lg-t 1, ei muuda õigusvastaseks tema tegevust
järgi.
lg 1 annab vastustajale otsese volituse turuosaliste vahelise vaidluse lahendamiseks.
§-st 99 ega muudest sätetest ei tulene Konkurentsiametile õigust lõpetada
alusel alustatud menetlust, kui selgub, et puudub alus, põhjus või võimalus
Samuti ei ole Konkurentsiametil keelatud tuvastada kaebuse läbivaatamisel tsiviilõiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuva kinnistu siseselt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrguteenust ei osutanud, vaid võrgu- ja elektrilepingute kohaselt müüdi elektrienergiat üksnes OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus, kes seejärel edastas ja jaotas elektrienergia kinnistu- ja hoonesiseselt elektrivõrgu kaudu erinevate üürnike vahel ära. Tarbitud elektrienergia eest esitas kolmandale isikule arved OÜ BREM Kinnisvarahooldus ning kolmas isik tasus tarbitud elektrienergia eest vastavalt esitatud arvetele samuti kaebajale. OÜ BREM Kinnisvarahooldus selline tegevus on käsitatav kinnistu ja hoone siseses elektrivõrgus võrguteenuse osutamisena ja elektrienergia müümisena
OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegutses elektrienergia müügil ka võrguettevõtjana
p 29 mõistes, sest edastas kolmandale isikule müüdava elektrienergia viimasele, kasutades selleks Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 kinnistul ja hoones asuvat elektrivõrku ning selle koosseisu kuuluvaid elektrikaableid.
lg 11 järgi peetakse võrguteenuse osutamiseks ka sellist tegevust, mis toimub
lg 6 p-de 1 ja 2 kohaselt.
lg 2 p-dest 1 ja 11 nähtub, et elektrienergia müügiks peetakse samuti tegevust, mis toimub
Seega oli OÜ BREM Kinnisvarahooldus kohustatud võrguühenduse katkestamisel järgima
§-s 90 sätestatud nõudeid. 7. Kolmas isik OÜ Taevalik Teenindus palus jätta kaebus rahuldamata. OÜ BREM Kinnisvarahooldus lülitas 03.09.2010 Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 ruumides välja elektrienergia, mille tulemusena puudus üürnikul võimalus äriruume eesmärgipäraselt kasutada. Kolmas isik esitas OÜ-le BREM Kinnisvarabüroo 01.10.2010 avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kolmas isik esitab lisaks senistele nõuetele OÜ BREM Kinnisvarabüroo vastu (tsiviilasjad nr 2-11-7349 ja nr 2-11-20330) kindlasti hagi ka elektrienergia väljalülitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks OÜ BREM Kinnisvarabüroo ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu solidaarvõlgnikena. Kolmas isik maksis kommunaalteenuste arveid OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus, kuni selgus, et kaebaja küsib kommunaalteenuste osutamise eest tunduvalt suuremat tasu, kui tulnuks maksta lepingu sõlmimisel AS-ga Eesti Energia (mis ei olnud aga omaniku nõusolekuta võimalik). Kolmas isik ei olnud elektrienergia väljalülitamisel selle teenuse osutamise eest OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus võlgu, vaid kaebaja lülitas elektrienergia välja, kuna kolmas isik keeldus maksmast kommunaalteenuste osutamise eest ühepoolselt ja seadusliku aluseta nõutavat deposiiti ja nõudis hindade kirjalikku fikseerimist kõikide kommunaalteenuste puhul. 3
sätetest (§ 93 lg 1, § 94 lg 1 p-d 11, 13 ja 14, § 95 lg 1, § 99 lg-d 1 ja 2) nähtub, et turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine (§ 94 lg 1 p 11) on üks osa Konkurentsiameti poolsest riiklikust järelevalvest, mis lõpeb rikkumise tuvastamise korral reeglina
§-s 95 sätestatud ettekirjutuse tegemisega. Riiklik järelevalve kaebuste ja vaidluste lahendamisel on leidnud eraldi märkimist
§-s 99, mille kohaselt lõpeb kaebuse lahendamine otsusega. Seadus sellise otsuse sisu täpsemalt ei reguleeri. On selge, et rikkumise puudumisel jääb kaebus rahuldamata ning rikkumise tuvastamisel kaebus rahuldatakse ja tehakse võimaluse korral ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Olukorras, kus rikkumine küll tuvastatakse, kuid ettekirjutuse tegemine ei ole enam faktiliselt võimalik, on kohtu arvates ka ilma seaduses sellekohase konkreetse volitusnormita võimalik anda välja vastavasisuline tuvastav haldusakt. Sarnaselt kohtuotsusega võib ka haldusakt omada preventiivset toimet eesmärgiga hoida tulevikus sama isiku poolt ära samasisulised rikkumised. HMS § 6 kohustab haldusorganit kasutama haldusmenetluse läbiviimisel uurimisprintsiipi, millest tulenevalt ei saa haldusorgan menetluse käigus seaduse rikkumise tuvastamisel jätta seda lihtsalt niisama. Kolmanda isiku huvi oli õiguslikult siduvalt fikseerida, et kaebaja poolne rikkumine esines ning sellele tuginedes kujundada oma õiguste edasine kaitse. Sellise preventiivse eesmärgiga tuvastava haldusakti väljastamine on lubatav ega ole vastuolus
sätte ja mõttega. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuva kinnistu ja sellel paikneva hoone elektrienergiaga varustajaks on OÜ BREM Kinnisvarahooldus, kes ostab selleks vajamineva elektrienergia võrgu- ja elektrilepingute alusel AS-lt Eesti Energia ning kaebajale osutab võrguteenust Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Kaebaja tegevuse sisuks on kinnisasjade hooldus, haldus ja majandamine (sh Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1). OÜ BREM Kinnisvarabüroo ja OÜ Taevalik Teenindus vahel oli 02.04.2004 sõlmitud üürileping, mille kohaselt OÜ BREM Kinnisvarabüroo andis kolmanda isiku kasutusse Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvad äriruumid ning kohustus kindlustama elektrivarustuse. Kolmas isik kohustus tasuma üürileandjale ruumide eest üüri ning tasuma lisaks elektrienergia eest. OÜ BREM Kinnisvarabüroo ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus teatasid 23.04.2004 kolmandale isikule, et alates 01.08.2004 on tema kasutataval üüripinnal veevarustuse-, kanalisatsiooniteenuse ja elektrienergia vahendajaks ning kasutatud teenuste (sh elektrienergia) eest arvete esitajaks OÜ BREM Kinnisvarahooldus. Selline oli ka hilisem tegelik praktika. Seega on Konkurentsiamet õigesti tuvastanud, et Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuva kinnistu valitsejaks on omanik (hoonestusõiguse omanik) määranud OÜ BREM Kinnisvarahooldus ning volitanud teda muu hulgas sõlmima võrgu- ja elektrilepingud Eesti Energiaga kinnistu ja seal asuva hoone varustamiseks elektrienergiaga. Võrgu- ja elektrilepingute kohaselt osutab Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kaebajale võrguteenust liitumispunktis ning Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ei osuta võrguteenust kinnistu siseselt. Samuti ei müü Eesti Energia elektrienergiat mitte kinnistu igale üürnikule eraldi, vaid üksnes OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus, kes seejärel edastab ja jaotab elektrienergia kinnistusisese elektrivõrgu kaudu erinevate üürnike vahel. Kaebaja sellise tegevuse on Konkurentsiamet õigesti 4
lg 1 p 4), võimaldab üürnikel kasutada võrguühendust (
lg 1 p 3), tagab hoone üüriruumides tarbitud elektrienergia mõõteandmete kogumise ja töötlemise (
OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevus ostetava elektrienergia kinnistusisesel edastamisel ja jaotamisel ning üürnikelt nende poolt tarbitud elektrienergia eest kaebaja enda esitatud arvete alusel raha kogumine, on samuti käsitatav elektrienergia müümisena
Seega tegutses OÜ BREM Kinnisvarahooldus Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuval kinnistul ja hoones kui võrguettevõtja
lg 1 mõistes ja müüja
mõistes ning pidi üüriruumide elektrienergiaga varustamisel järgima
-st müüjale ja võrguettevõtjale tulenevaid nõudeid (sh
Kaebaja viidatud vahetegu üürileandja poolt üürniku elektrienergia väljalülitamise ja võrguettevõtja poolt võrguühenduse katkestamise vahel on kunstlik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. OÜ BREM Kinnisvarahooldus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Konkurentsiameti pädevus riikliku järelevalve teostamiseks on sätestatud
Turuosalise õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Konkurentsiameti poole on sätestatud
Halduskohus on jätnud tuvastamata
lg 1 p 11 ja § 99 lg 1 kohaldamise eelduse ehk kolmandal isikul turuosalise staatuse olemasolu kaebuste esitamise ajal (14.12.2010 ja 14.02.2011). Seega pole kontrollitud, kas kolmandal isikul oli üldse õigus esitada kaebus vaidluse lahendamiseks järelevalvemenetluse korras. Konkurentsiameti pädevuse piiridest väljuv haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Halduskohtu poolt
lg 1 p 11, § 95 lg 1 ja § 99 alusel tehtud järeldused on ebaõiged.
-s on vastustaja pädevus ja volitused täpselt sätestatud ning seadus (9. ptk) ei näe riikliku järelevalve korras turuosaliste vaidluste lahendamiseks Konkurentsiametile ette muid volitusi kui
Ka tuvastava haldusakti andmiseks peab olema õiguslik ja faktiline alus (HMS § 56 lg 2).
Konkurentsiameti 15.04.2011 haldusakt on antud volitusi ületades ja õigusliku aluseta, see on sisuliselt õigusvastane ja tuleb tühistada. HMS §-st 6 ei tulene haldusorganile pädevust ega volitusi lahendada
mõistes turuosaliste vahelist vaidlust, vaid haldusorgan peab lähtuma
lg-s 1 ja § 95 lg 2 p-s 4, HMS § 56 lg-s 2 ja põhiseaduse (PS) § 3 lg-s 1 sätestatud seadusliku aluse nõudest. Õiguslik alus haldusakti andmiseks ei ole tuletatav ka kolmanda isiku õiguskaitsevajadusest või huvist. Konkurentsiametile oli juba menetluse algfaasis selge, et kuna Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvad ruumid ei ole alates 05.12.2010 kolmanda isiku valduses, puudub vajadus teha OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks (vt Konkurentsiameti 20.01.2011 kiri). Konkurentsiameti poolt tuvastatut arvestades tulnuks menetlus haldusaktiga lõpetada (HMS § 43 lg 2). Konkurentsiamet on 15.04.2011 otsuse õigusliku alusena märkinud
lg 1, kuid ka halduskohtumenetluses on jäänud tuvastamata, kas kolmas isik sellise haldusakti andmist üldse taotles ja kuidas sellise akti andmine võimaldab kaitsta kolmanda isiku õigusi. OÜ Taevalik Teenindus taotles 14.12.2010 avalduses OÜ BREM Kinnisvarabüroo juhatuse liikme trahvimist ja äriühingu tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist (s.o sisuliselt taotleti väärteomenetluse alustamist, mitte turuosaliste vahelise vaidluse lahendamist). OÜ Taevalik Teenindus palus 14.02.2011 avalduses Konkurentsiametil täiendavalt kontrollida, kas OÜ 5
§-le 90.
lg 1 järgi ei lahenda haldusorgan turuosaliste vahelist vaidlust omal algatusel, vaid üksnes turuosalise kirjaliku kaebuse alusel. Selle regulatsiooni eesmärk ei ole õiguskaitse võimaldamine suvalisel ajal pärast isikul turuosalise staatuse lõppemist.
lg 1 ja kõik muud sätted eeldavad kaebaja erisubjektsust (s.o turuosalise staatust). Asjas ei ole tuvastatud, et kolmas isik olnuks kaebuse esitamise ajal turuosaline. Isikul ei ole põhjendatud huvi
lg 1 alusel kaebuse lahendamiseks, kui ta pole kaebuse esitamise ajal turuosaline. Konkurentsiameti tegevus ei vasta
lg 1 ning HMS § 5 lg 2 (haldusmenetluse eesmärgipärasus) ja § 3 lg 2 (haldusmenetluse proportsionaalsus) nõuetele. Samuti on haldusaktis õigusliku huvi tuvastamata jätmisel tuvastusliku haldusakti andmine faktiliselt motiveerimata ja seega sisuliselt õigusvastane (HMS § 56 lg 2). Halduskohus ei saa asuda haldusorgani rolli ja haldusakti faktilist alust ise motiveerida (s.o täiendada seda kolmanda isiku huviga tuvastava haldusakti saamiseks). Isegi preventiivse huvi aktsepteerimisel pidanuks kohus tuvastama kaebaja poolt kolmanda isiku suhtes tulevikus samasisuliste rikkumiste toimepanemise ohu, mida ei ole tehtud. Kuna kolmas isik on Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 ruumide üürilepingu 01.10.2010 üles öelnud ja ruumid ei ole alates 05.12.2010 ka tema valduses, siis on kolmanda isiku preventiivsest tuvastushuvist lähtumine põhjendamatu. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Arusaamatu on halduskohtu poolt korratud vastustaja seisukoht, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus kasutab elektrienergia ostjana ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. Halduskohtu otsusest ei nähtu sellekohaste tõendite hindamist, mistõttu on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on samuti ebaõigesti tuvastanud võrguühenduse katkestamise. Võrguühenduse katkestamise tuvastamiseks pidi kohus eelnevalt tuvastama kolmanda isiku liitumispunkti võrguga ja seejärel fakti, kas liitumispunktis oli elektriline ühendus, sest selleta ei ole võimalik teha järeldusi kolmandal isikul võrguühenduse olemasolu või selle katkestamise kohta. Hindamata on jäetud asjas esitatud 13.09.2010 elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne, millest nähtuvalt pole elektriühenduse kontrollimisel peetud vajalikuks tuvastada liitumispunkti. Kohus on ebaõigesti kohaldanud
Halduskohus on kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmisel rikkunud HKMS § 93 lg-t
tähenduses turuosaline, kellel oli õigus esitada OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale kaebus Konkurentsiametile. Apellant ei ole Konkurentsiameti poolt läbi viidud haldusmenetluses ega halduskohtule esitatud kaebuses seni kordagi väitnud, et kolmandal isikul polnud tema tegevuse suhtes Konkurentsiametile kaebuse esitamise õigust. Kaebuse sisu määrab ka ära ulatuse, milles halduskohus asja lahendab (s.o piiritleb vaidluse eseme). Kolmanda isiku turuosaliseks oleku küsimust käsitledes oleks halduskohus väljunud kaebuse piiridest. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik oli turuosaline võrguühenduse katkestamise hetkel, mistõttu oli tal ka õigus saada Konkurentsiametilt hinnang, kas apellant katkestas tema 6
ega muud õigusaktid ei reguleeri seda, millise aja jooksul tuleb kaebus teise turuosalise tegevuse peale Konkurentsiametile esitada, mistõttu on ainetu apellandi väide, et kaebuse esitamise hetkeks oli OÜ Taevalik Teenindus kaotanud ruumide valduse ega olnud seega enam faktiliselt turuosaline. Pelgalt kõnealuste äriruumide valduse kaotamisega ei kaotanud kolmas isik
Halduskohus asus õigesti seisukohale, et Konkurentsiameti 15.04.2011 otsus ei ole antud pädevust ületades ega õigusliku aluseta.
Isegi olukorras, kus Konkurentsiamet jõudis OÜ Taevalik Teenindus kaebuse lahendamise alguses järeldusele, et
lg-s 1 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, pidi haldusorgan sellele vaatamata viima menetluse lõpuni
Seadus ei anna Konkurentsiametile õigust lõpetada
alusel alustatud menetlus põhjusel, et
HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus igal juhul haldusakti andmisega, mistõttu juhul, kui Konkurentsiametile on esitatud
alusel taotlus haldusakti andmiseks, tuleb vastav haldusakt ka välja anda (s.o kaebus rahuldada või rahuldamata jätta). Alles kaebuse rahuldamise järel saab võimaluse korral teha
Apellandi käsitlusega nõustumise korral tekib küsimus, millise toiminguga lõpetab Konkurentsiamet menetluse juhul, kui rikkumine küll tuvastatakse, kuid ettekirjutuse tegemiseks ei ole põhjust või vajadust. Konkurentsiameti otsuse õiguslikuks aluseks on
lg 2 ning selle alusel on kolmandal isikul võimalus kujundada oma edasine tegevuskava OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu. Asjaolu, et
lg 1 ei eelda kaebuse esitanud isikul tingimata turuosalise staatuse olemasolu, kinnitab see, et
lg 1 p 1, § 73 lg 1 ja § 94 lg 1 p 10 kohaselt on Konkurentsiametil kohustus kontrollida ka võrguettevõtja poolt liitujalt (s.o veel mitte turuosaliselt) küsitava liitumistasu suurust ja õigsust. Seega on
§-s 99 sätestatud turuosalise kaebuse alusel alustatav riikliku järelevalve menetlus tegelikult olemuselt avaram ja hõlmab ka muid
-s reguleeritud situatsioone. Oluline on, et OÜ Taevalik Teenindus esitas
alusel Konkurentsiametile kaebuse OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale ning tähtsust ei oma, millise konkreetse sisuga nõuded eriteadmisteta kolmas isik kaebuses esitas, sest haldusorgan peab igal juhul lähtuma uurimisprintsiibist (HMS § 6). Kuigi kolmas isik taotles muu hulgas apellandi juhatuse liikmete trahvimist, ei ole see antud vaidluses asjassepuutuv. Halduskohus ei ole eksinud
lg 1 kohaldamisel ning nõustudes Konkurentsiameti seisukohtadega, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli võrguettevõtja ja elektrienergia müüja kolmanda isiku tarbimiskohas, olnuks ebamõistlik hakata neid kõiki uuesti üle kordama. Asjaolu, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus kasutab elektrienergia ostjana ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu, on tuvastatud apellandi ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vahelistest võrgu- ja elektrilepingutest. Apellandi väited võrguühenduse katkestamise mittetuvastamisest jäävad arusaamatuks, sest OÜ BREM Kinnisvarahooldus on võrguühenduse katkestamise halduskohtule esitatud kaebuses sisuliselt omaks võtnud, samuti sisaldub kohtutoimikus OÜ BREM Kinnisvarahooldus arve OÜ-le Taevalik Teenindus elektri väljalülitamise eest ning võrguühenduse katkestamist 03.09.2010 kinnitab lisaks kolmanda isiku ja apellandi e-kirjavahetus. Ühe kinnistu siseselt võrguteenuse osutamist ja elektrienergia müüki ei ole
-s täpselt reguleeritud, kuid
lg 11 ja lg 2 p 1 koostoimes § 15 lg 6 p-ga 1 kinnitavad, et ka sellisel juhul on tegemist
-s sätestatud võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga (vt Tallinna Halduskohtu 13.04.2005 otsus nr 3-122/2005, Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2005 otsus nr 2-3/762/05, Tallinna Halduskohtu 23.11.2010 otsus nr 3-10-1926, Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 otsus nr 37
§-s 90 sätestatud nõudeid.
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle käsitleb seaduse 9. peatükk (§-d 93-100). Järelevalve teostajaks on Konkurentsiamet (
lg 1), kelle ülesanded on sätestatud
§-s 94, mis hõlmavad muu hulgas ülesandeid lahendada
-s sätestatud korras vaidlusi turuosaliste vahel (
lg 1 p 11), kontrollida turuosaliste poolt
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete järgimist ja asjakohaste kohustuste täitmist (
lg 1 p 13) ning teha vajaduse korral turuosalistele
-s ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi (
lg 1 p 14).
reguleerib Konkurentsiameti poolt ettekirjutuse tegemise tingimusi, ettekirjutusele esitatavaid nõudeid ja selle täitmata jätmise tagajärgi.
lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele
, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel
-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
§-s 99 on sätestatud Konkurentsiametile esitatavate kaebuste lahendamise kord.
lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus
või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
lg 2 näeb ette, et Konkurentsiamet vaatab
14. Konkurentsiamet jättis 15.04.2011 otsuse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata OÜ Taevalik Teenindus 14.12.2010 kaebuse OÜ BREM Kinnisvarabüroo tegevuse peale. Sama otsuse resolutsiooni p-ga 2 aga rahuldas Konkurentsiamet OÜ Taevalik Teenindus 14.02.2011 kaebuse OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale, märkides, et tuvastamist on leidnud apellandi poolt 03.09.2010 Tallinnas Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 ruumides, mis olid tol hetkel kolmanda isiku valduses, võrguühenduse katkestamisel
Käesoleval juhul on küsimus esmajoones Konkurentsiameti 15.04.2011 otsuse resolutsiooni p 2 regulatiivses toimes ja õiguspärasuses. 15. Konkurentsiamet ja halduskohus on olnud seisukohal, et turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine on üks osa Konkurentsiameti poolsest riiklikust järelevalvest, mis lõpeb reeglina
lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemisega, kuid kaebuse lahendamine võib lõppeda ka
lg-s 2 märgitud otsusega, millega tuvastatakse rikkumise esinemine, kuid jäetakse ettekirjutus tegemata, kui see ei ole näiteks asjaolude muutumise tõttu enam faktiliselt võimalik. Vastustaja hinnangul on
Halduskohus leidis, et tuleb aktsepteerida kaebuse esitanud isiku põhjendatud huvi (nii preventiivne eesmärk kui ka vajadus kujundada oma õiguste edasine kaitse) Konkurentsiameti haldusaktiga õiguslikult siduvalt fikseerida teise turuosalise poolt
-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu rikkumine. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Esmalt tuleb märkida, et kuigi
lg 1 p 9 ja § 94 lg 1 p 11 nimetavad
lg 1 alusel Konkurentsiametile kaebuse esitamisega käivituvat haldusmenetlust turuosaliste vahelise vaidluse lahendamiseks, ei ole materiaalses mõttes tegemist siiski pooltevaheliste erimeelsuste kõrvaldamisega või jurisdiktsioonilise funktsiooni täitmisega, vaid
lg 1 annab turuosalisele üksnes subjektiivse õiguse taotleda Konkurentsiametilt temale seadusega antud riikliku järelevalve volituste rakendamist teise turuosalise suhtes, kelle tegevus või tegevusetus on kaebuse esitaja hinnangul vastuolus
või selle rakendusaktidega. Küll aga tuleneb asjaolust, et
§-s 99 sätestatud menetlust käsitleb seadus turuosaliste vahelise vaidluse lahendamisena, seaduse süstemaatilisest tõlgendusest lähtudes täiendav tingimus, et üks turuosaline saab teise turuosalise peale
lg 1 alusel kaebuse esitada üksnes juhul, kui teise turuosalise tegevus või tegevusetus rikub väidetavalt kaebuse esitaja enda subjektiivseid avalikke õigusi (
Tallinna Ringkonnakohus on 24.10.2011 määruses nr 3-10-2922 (p 10) asunud seisukohale, et
lg-s 2 sätestatud otsus võib sisuliselt tähendada üksnes kaebuse rahuldamist (sellisel juhul teeb Konkurentsiamet turuosalisele, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaevati,
Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel arvamusel ning leiab, et
lg 2 ei anna Konkurentsiametile
lg-ga 1 võrreldes mingeid täiendavaid ega ka teistsuguse iseloomu või eesmärgiga haldusakti andmise volitusi selle isiku suhtes, kelle tegevuse peale on
lg 1 alusel kaebus esitatud.
lg-st 2 tuleneb Konkurentsiametile üksnes õigus ja kohustus lahendada temale esitatud kaebus, st otsustada selle põhjendatuse või põhjendamatuse üle. 16. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti olemuslikeks tunnusteks on seega (vt ka Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 12; 28.04.2011 otsus nr 3-3-1-10-11, p 13):
Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et OÜ Taevalik Teenindus ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus vahelist õigussuhet ei ole kavas jätkata või taastada, mistõttu puudub arusaadavalt ka võimalik preventiivne huvi. 17. Kui haldusorganile on esitatud taotlus haldusakti andmiseks (s.o antud juhul
lg 1 alusel kaebus, milles taotletakse
lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemist), siis peab sellise taotluse lahendamine (s.o ettekirjutuse tegemine või selle tegemisest keeldumine) toimuma haldusaktiga (HMS § 43 lg 1 p 1 ja lg 2 esimene lause). Taolise haldusakti andmine eeldab siiski, et isiku taotlus vaadatakse sisuliselt läbi ning otsustatakse järelevalvevolituste rakendamise võimalikkuse ja vajalikkuse (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-10, p 15). Kui kaebust sisuliselt läbi ei vaadata (nt juhul, kui selles esinevad olulised puudused jäetakse kõrvaldamata või isikul puudub ilmselgelt seadusest tulenev õigus kaebuse esitamiseks), siis on võimalik vastava haldusmenetluse lõppemine ka menetlustoiminguga, millega kaebus läbivaatamatult tagastatakse (HMS § 43 lg 1 p 3). Olukorras, kus kaebus vaadatakse sisuliselt läbi, kuid taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata (sõltumata põhjusest), tuleb vormistada vastav keelduv haldusakt (st jätta kaebus rahuldamata). Seevastu juhul, kui vaidlusalust järelevalvemenetlust oleks alustatud haldusorgani enda initsiatiivil ning menetluse käigus selgub ettekirjutuse tegemise võimatus või põhjendamatus, tuleks sellest teavitada adressaati ja haldusmenetlus HMS § 43 lg 2 teise lause alusel lõpetada haldusakti andmata (selline lõpetamine on menetlustoiming, st menetluslik, mitte materiaalne ja regulatiivne otsustus – vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2011 otsus nr 3-10-1540, p 9). 10
lg 1 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel teise turuosalise poolt objektiivses mõttes rikkumise esinemise, kuid ettekirjutuse tegemiseks puudub põhjus või vajadus (nt kaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on asjaolude muutumise tõttu ära langenud), siis tuleks kaebus ikkagi rahuldada ja rikkumine haldusakti resolutsioonis tuvastada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellisel juhul jätta kaebus rahuldamata, kuna taotletud haldusakti (ettekirjutust) ei saa välja anda. Ringkonnakohus ei pea õiguslikult võimalikuks ega seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaks
lg 1 alusel kaebuse esitamist ilma konkreetse taotluseta teha teisele turuosalisele
Pelgalt rikkumise tuvastamiseks kaebuse esitamine, millel puuduvad igasugused otsesed õiguslikud tagajärjed (st regulatiivne toime), ei saa olla eesmärgipärane.
lg 1 alusel kaebuse esitamine eeldab kaebaja erisubjektsust ehk temal turuosalise staatuse olemasolu. Vastupidist ei kinnita ka Konkurentsiameti poolt viidatud
lg 1, § 73 lg 1 ja § 94 lg 1 p 10, sest kuigi nimetatud sätetest tuleneb vastustaja kohustus tagada isikute õiguste kaitse võrgutasude (sh liitumistasu) ja tüüptingimuste kooskõlastamise kaudu ka laiemalt, ei saa need kuidagi avardada
Põhjendamatult kaugeleulatuv ja seaduses üheselt mõistetavalt kirjapandut eirav oleks tõlgendus, mille järgi on
lg 1 alusel kaebuse esitamine piiratud ainuüksi Konkurentsiametile õigusaktidega antud järelevalvevolituste ulatusega, sest sisuliselt tähendaks see olukorra loomist, kus igaüks võiks esitada viidatud sätte alusel Konkurentsiametile avalikes huvides n-ö populaarkaebuse. Asjassepuutuvate sätete sisustamisel tuleb siiski silmas pidada ka seda, et Konkurentsiametil on
lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohustus sama paragrahvi esimese lõike alusel esitatud kaebused seaduses sätestatud tähtaja jooksul (üldjuhul 30 päeva, maksimaalselt 60 päeva) sisuliselt lahendada ning teha otsused kaebuste põhjendatuse suhtes. Sellise regulatsiooni puhul ei saa seadusandja eesmärgiks kuidagi pidada kaebuse esitamise õiguse laiendamist kõikvõimalikele olukordadele, kus puudub tegelik vajadus tagada turuosalise õiguste kaitse. See ei välista siiski Konkurentsiametile antud järelevalvevolituste rakendamist haldusorgani enda initsiatiivil, kusjuures järelevalve teostamise n-ö ajendiks võib iseenesest olla ka turuosaliseks mitteoleva isiku märgukiri turuosalise poolt
või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete või oma kohustuste rikkumise kohta. Sellisel juhul ei saa aga Konkurentsiameti haldusakti andmise aluseks olla
lg 1 alusel Konkurentsiametile kaebuse esitamise korral peab sätte sõnastusest lähtudes kaebuse esitamise aja seisuga olema turuosalise staatus nii isikul, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaebus esitatakse, kui ka isikul, kes kaebuse esitab. Nagu eespool märgitud, ei saa
mõistlikult sisustada viisil, mis ei ole seotud aktuaalse vajadusega kaitsta kaebuse esitaja õigusi suhetes konkreetse isikuga, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaebus on esitatud. Kui ükskõik kumb neist isikutest on minetanud turuosalise staatuse, siis
Tähtsust ei oma, et n-ö vaidlusaluse elusündmuse toimumise ajal (nt võrguühenduse katkestamise hetkel) olid mõlemad isikud turuosalise staatuses, kui kaebuse esitamise aja seisuga kaebuse esitajal tegelik õiguskaitsevajadus puudus (tulenevalt tema või teise turuosalise poolt vastava eristaatuse kaotamisest). Vastupidist ei tulene ka asjaolust, et
ei reguleeri küsimust, millise tähtaja jooksul tuleks
lg-s 1 nimetatud kaebus Konkurentsiametile esitada (sellise tähtaja puudumisele on Tallinna Ringkonnakohus juhtinud tähelepanu ka 11.04.2008 otsuses nr 3-062158, p 13), sest see ei mõjuta kuidagi
20.
kohaselt on turuosalised elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja. Elektriettevõtjateks on
Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu (
lg 1) ning müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja (
). Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik (
Käesoleval juhul on Konkurentsiamet käsitanud 03.09.2010 seisuga OÜ-d BREM Kinnisvarahooldus võrguettevõtja ja müüjana ning OÜ-d Taevalik Teenindus tarbijana. Seejuures nähtub vaidlustatud otsusest (p 4), et Konkurentsiametile oli juba kolmanda isiku 21.12.2010 ja 22.12.2010 selgitustest teada, et OÜ Taevalik Teenindus ei ole alates 05.12.2010 enam Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvate ruumide valdaja, mistõttu ei saa OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevus või tegevusetus enam mõjutada OÜ Taevalik Teenindus õigusi ja apellandile ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus. Põhjendamatu ja seaduse sõnastusest mittelähtuv on vastustaja seisukoht, et pelgalt äriruumide valduse kaotamisega ei kaotanud kolmas isik
Kuna ruumide valduse kaotamise tõttu ei olnud OÜ Taevalik Teenindus alates 05.12.2010 enam turuosaliseks, kelle õigusi oleks OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevus või tegevusetus saanud kahjustada, puudus kolmandal isikul 14.12.2010 ja 14.02.2011 õigus esitada apellandi suhtes Konkurentsiametile kaebus
Seega tuleb Konkurentsiameti 15.04.2011 otsus vaidlustatud osas tühistada. Kuna vaidlusaluse p-ga 2 rahuldati OÜ Taevalik Teenindus 14.02.2011 kaebus, siis on igal juhul võimalik ja tulebki otsuse resolutsiooni vastav punkt tühistada sõltumata sellest, kas käsitada samas punktis sisalduvat tuvastust õiguslikult siduvana (s.o tuvastava haldusaktina) või mitte. 21. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei nõustu apellandiga, et Konkurentsiameti 15.04.2011 otsuse resolutsiooni p 2 saaks HMS § 63 lg 2 p 3 järgi pädevuse puudumise tõttu või ka muul seaduses sätestatud alusel pidada tühiseks. Haldusakt on tühine üksnes juhul, kui selle tühisust tingivad seaduses sätestatud puudused on ilmselged (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Antud juhul puuduvad Konkurentsiameti vaidlustatud otsusel sellised ilmselged puudused. Apellandi poolt viidatud pädevuse ületamine ei saa kuidagi olla ilmselge, sest haldusakt on vaieldamatult antud
lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 toodud ülesannete täitmisel ning Konkurentsiametil on materiaalselt igal juhul õigus hinnata turuosaliste poolt õigusaktides sätestatud nõuete järgimist ja tuvastada rikkumisi. Haldusakti menetluslikud ja vormipuudused ei ole sellised, mis tingiksid selle tühisuse. 12
alusel lahendada OÜ Taevalik Teenindus 14.02.2011 kaebust OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale, siis jääb asja lahendamisel hinnang andmata Konkurentsiameti 15.04.2011 otsuses toodud sisuliste seisukohtade osas. Ringkonnakohus ei analüüsi seega küsimusi, kas OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli võrguteenuse osutajaks ja elektrienergia müüjaks ning kas apellant katkestas 03.09.2010 võrguühenduse Väike-Karja tn 1 / Sauna tn 1 asuvates ruumides, rikkudes seejuures
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.