2-11-62381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-62381 Tsiviilasi OÜ BK hagi KÜXXX

) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 järgi, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

§ 429

lg 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on OÜ BK hagiavaldus KÜXXX vastu 3 355,17 euro võla nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse 24.10.2012 toimunud kohtu eelistungil, millega ta soovib hagist loobuda ja tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Kostja nõustus hagist loobumisega ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 480 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nõudele ega menetluskulude summa suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja OÜ BK hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada, sest kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja avaldanud, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palus hagejalt välja mõista tema menetluskulud, mis seisnevad esindaja kuludes summas 480 3 2-11-62381 eurot. Hageja ei ole kostja taotlusele ega kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja palus hagejalt välja mõista tema esindaja poolt temale osutatud teenuse eest: hagiavaldusele vastamine 4 h x 80 eurot = 320 eurot, vastuse koostamine kohtule 1 h x 80 eurot = 80 eurot, osavõtt 01.

1. 2012 kohtu eelistungist 0,5 h = 40 eurot ja osavõtt 24.
2. 2012 kohtu eelistungist 0,5 h = 40 eurot. Tutvunud kostja taotlusega menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks leiab kohus, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole vastuse koostamise ajakulu põhjendatud, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu. Kostja vastus oli koostatud kolmel lehel, millest sisulisi vastuväiteid sisaldasid kaks. Osaliselt on kostja vastuväiteid olnud õiguslikult asjakohatud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud vastuse koostamisele kulunud ajaks tuleb lugeda 2 h ning vastuse koostamisele kulunud summa on põhjendatud 160 euro ulatuses. Lisaks märgib kohus, et 01.10.2012 toimunud eelistung kestis 6 minutit, so algas kell 12:40 ja lõppes kell 12:46 (toimiku lk 87). Seega ei ole põhjendatud kostja esindaja 01.10.2012 kohtu eelistungil osalemise ajakulu 05,h eest. Sisuliselt ei kestnud ka 24.10.2012.a eelistung 30 minutit, vaid üksnes 23 minutit. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 280 eurot, so hagiavaldusele vastamine 2 h x 80 eurot = 160 eurot, vastuse koostamine kohtule 1 h x 80 eurot = 80 eurot ja osavõtt 01.10.2012.a ja 24.10 2012 kohtu istungist kokku 0,5 h = 40 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks 24.10.2012 toimunud kohtu eelistungil. Hageja on 19.12.2011 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 100.66 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „riigilõiv OÜ BK avalduse eest KÜ XXX vastu“) ja 13.03.2012 tasunud hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 442,58 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (viitenumbriga 2900072123, selgitusega;“Arve nr TSA 2-11-62381“). Seega kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas selgitusega „riigilõivu tagastamine hagis KÜXXX vastu“. Anu Uritam Kohtunik 4