Obsah (4)

§ 180§ 182§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1836 Haldusasi V.S.i

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 13.07.2012 käskkirjaga nr 871-d karistati kinnipeetav V.S.i seoses asjaoluga, et kinnipeetav V.S. tegi 14.06.2012 kella 12.25 paiku neljanda üksuse teise korruse tualettruumis suitsu, kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, katseajaga 3 kuud. Käskkirjaga piirati kartserikaristuse kandmise ajaks täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.
2. 17.07.2012 esitas V.S. Tallinna Vangla 13.07.2012 käskkirja nr 871-d kehtetuks tunnistamiseks vaide. 1
3. Tallinna Vangla jättis 14.08.2012 vaideotsusega nr 5-15/30628-1 V.S.i vaide rahuldamata.
4. 30.08.2012 esitas V.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.07.2012 käskkirja nr 871-d tühistamise nõudes. KAEBAJA VÄITED
5. Tallinna Vangla 13.07.2012 käskkiri nr 871-d on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna kaebaja ei suitseta juba pool aastat. Valvur Risto Pahka väited nagu oleks kaebaja suitsetanud, sest WC oli suitsu täis, on ekslikud. Kaebaja ei ole tubakatooteid tarbinud, mistõttu solvavad valvuri väited kaebaja au ja väärikust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. Kaebaja väide, et tema ei ole distsipliinirikkumist toime pannud, on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku ettekandega, millest nähtub, et 14.06.2012 kell 12.25 suitsetas V.S. neljanda üksuse teise korruse WC-s ning valvurit nähes jooksis kabiini peitu. Ettekande koostanud valvur kirjutas 21.06.2012 seletuse, millest nähtub, et WC-d kontrollides nägi ta, kuidas kinnipeetav V.S. puhus suust suitsu välja, vaatas seejärel valvurile otsa, peitis suitsu peopesasse ning astus kolmandasse kabiini. Eelnimetatud tõendid kogumis kinnitavad distsipliinirikkumise toimumist. Käesoleval hetkel puuduvad vastupidised usaldusväärsed tõendid. Kuigi kaebaja kambrikaaslane märkis seletuskirjas, et andis kaebajale WC-paberi rulli ja muud kaebajal käes ei olnud, ei tõenda, see veel asjaolu, et kaebaja ei suitsetanud. Isegi juhul, kui kaebaja kambrikaaslane oleks selgesõnaliselt kinnitanud, et kaebaja ei suitsetanud, ei saaks tema ütlusi siiski usaldusväärseks tõendiks pidada. Ilmselgelt soovib ta solidaarsusest päästa kambrikaaslast distsiplinaarvastutusest ning ei riski sealjuures millegagi.
7. Puudub igasugune alus kahelda ettekandes ja seletuskirjas märgitu tõelevastavuses, kuna vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise usutavust vähendab ka tõsiasi, et niisugusel juhul riskiks vanglaametnik valeettekande ilmsikstulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kinnipeetaval on seevastu ilmselge motiiv distsipliinirikkumist eitada, kuna ta soovib pääseda distsiplinaarkaristusest. Kuna tegemist oli suvise ajaga, ei saanud valvur oma ettekandes ja seletuses eksida, ajades V.S.i suust puhutud suitsu segi näiteks talvise suust tuleva auruga.
8. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust, miks vanglateenistuse ametnik oleks pidanud tema kohta alusetu ja tõele mittevastava ettekande kirjutama. Kaebaja väidetega, et ta ei ole juba pool aastat suitsetanud ning ta ei ole poest sigarette ostnud, on arvestatud distsiplinaar- ja vaidemenetluse käigus. Isegi juhul, kui kaebaja on otsustanud suitsetamisest loobuda, ei tähenda see seda, et ta konkreetsel juhul ei suitsetanud. Ka asjaolu, et kaebaja ei ole kauplusest sigarette ostnud, ei tõenda tema mittesuitsetamist. Kinnipeetavatel on keelatud üksteiselt asju võtta, kuid sellele vaatamata teevad nad seda siiski aeg-ajalt. Ka antud juhul võis olla tegemist just taolise juhtumiga. KOHTU PÕHJENDUSED 2
9. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 82 lõikele 2 võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Kaebajat karistati VSKE § 82 lõike 2 rikkumise eest põhjusel, et ta suitsetas 14.06.2012 kella 12.25 paiku Tallinna Vangla neljanda üksuse teise korruse tualettruumis, kus suitsetamine ette nähtud ei ole. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et tualettruumis suitsetamine on distsipliinirikkumine. Ka ei vaidlusta kaebaja talle määratud karistust. Kaebus kohtule on esitatud põhjusel, et kaebaja leiab, et ei ole talle süüks pandud distsipliinirikkumist toime pannud. Tallinna Halduskohtule 30.08.2012 esitatud kaebuse kohaselt ei suitseta kaebaja juba pool aastat.
10. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kaebaja suitsetamist tualettruumis tõendavad IV üksuse valvur Risto Pahka 14.06.2012 ettekanne nr. 1999 (t. lk. 6) ning 21.06.2012 seletuskiri (t. lk. 7). Ettekande kohaselt nägi valvur 14.06.2012 kell 12.25 neljanda üksuse teise korruse tualettruumi kontrollides, kuidas kinnipeetav V.S. suitsetas ning valvurit nähes vasakult poolt viimasesse kabiini peitu jooksis (t. lk. 6). Seletuskirjas täpsustas valvur, et ta nägi, kuidas V.S. puhus suust suitsu välja, vaatas seejärel valvurile otsa, peitis suitsu peopesa sisse ja astus kohe kolmandasse kabiini, suits käes. Sel hetkel tualetis järjekorda ei olnud ja kedagi kabiinidest ei väljunud (t. lk.7). Kaebaja 14.06.2012 seletuskirja kohaselt soovis tema tualetti minna, kuid kõik kabiinid olid täis. Kaebaja selgitab: „Kui keegi läks välja kabiinist mina läksin sisse“ (t. lk. 8). 27.06.2012 seletuskirjas täpsustas kaebaja, et ta tahtis minna viimasesse kabiini ning tal oli käes WC paber. Samal ajal oli aga ruumis veel inimesi, kellest üks oli R. M.i, kellega kaebaja ühes kambris elab (t. lk. 10). R. M. selgitab 27.06.2012 seletuskirjas, et tema viibis 14.06.2012 samuti tualettruumis, oli kabiinis, kui valvur sisenes ning kuna ta oli viimane, andis WC-paberi üle V.S.ile, kellel midagi käes ei olnud (t. lk. 12).
11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et puudub alus kahelda valvur Risto Pahka ettekande ja seletuskirja tõelevastavuses, kuna vanglaametnikul puudub tõsiseltvõetav põhjus esitada kinnipeetava suhtes üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne. Kaebaja seletuskirjadest ega kaebusest ei nähtu, et valvuril esineks kaebaja suhtes isiklik vimm. R. M. on kaebaja kambrikaaslane, mistõttu ei saa tema selgitusi sündmuse kohta pidada valvuri selgitustest usaldusväärsemaks. Ühtlasi on kaebaja ning kinnipeetav R. M. selgitused sündmuse kohta vastuolulised. Kuigi R. M. on V.S.i kambrikaaslane, ei märkinud kaebaja esialgses 14.06.2012 seletuskirjas, et kabiinist tuli välja R. M., vaid „keegi“. Ka ei maininud kaebaja oma seletuskirjades tualettpaberi üleandmist. Kaebaja 27.06.2012 seletuskirjast nähtub vastupidiselt, et kaebaja ootas valvuri sisenedes kabiini ukse taga, tualettpaber käes, selleks, et kabiini siseneda. Seletuskirjast jääb mulje, et kaebaja pidi ootama, kuna kõik teised kabiinid olid täis. R. M. seletuskirjast nähtub vastupidiselt kaebaja seletusele, et R. M. oli viimane kabiinist väljuja, kelle käes oli tualettpaber, mille ta sai kaebajale üle anda. Seega ei ilmne R. M. seletuskirjast, et kabiinides oleks veel inimesi olnud. Kaebuses märgib kaebaja: „WC oli tossu täis“, mööndes sellega seda, et keegi pidi tualettruumis suitsetama (t. lk. 1). Samas ei selgita kaebaja ega R. M., kes kaebaja asemel tualettruumis suitsetas või võis suitsetada ning kumbki ei maini ka võimalikke teisi tualettruumis viibinud isikuid. Seega jätab kohus kaebaja ning R. M. selgitused ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale ning lähtub valvur Risto Pahka ütlustest.
12. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus vabastas

1. septembri
2. a. määrusega V.S.i riigilõivu, 15 eurot, tasumisest seoses maksejõuetusega.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. 3 Tiina Pappel kohtunik 4