3-11-2107/62

3-11-2107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2107 Haldusasi M. O kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tori Vallavalitsuse 30.06.2011 korraldus nr 144, - jätta menetluskulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2012 Menetlusosalised Kaebaja M. O ja tema esindaja Alar Salu Vastustaja Tori Vallavalitsuse esindaja vallavanem Mart Vaiksaar ja Enn Mäesalu Kolmandad isikud O. K ja T. K RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata M. O kaebus haldusasjas nr 3-11-
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. oktoobril
5. ASJAOLUD 30.06.2011 korraldusega nr 144 otsustati määrata O. K´ile kuuluvate hoonete juurde tagastamisele kuuluva maa suuruseks kahes lahustükis kokku ligikaudu 4, 26 ha ning tagastada maa vastavalt maaüksuse moodustamise plaanile (tl 10, 10 pöördel). 01.09.2011 esitas kaebaja kaebuse 30.06.2011 korraldusele nr 144 (tl 6-7). 30.09.2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 15-16). 1 3-11-2107 17.10.2011 täpsustas kaebaja kaebust (tl 19). 24.10.2011 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna O. K (tl 21-22). 12.11.2011 esitas vastustaja seisukoha kaebuses (tl 25-26). 16.11.2011 esitas arvamuse kolmas isik O. K (tl 31). 08.12.2011 taotles kolmas isik O. K täiendavate tõendite toimikusse võtmist (tl 36). 13.12.2011 esitas vastustaja arvamuse kolmanda isiku taotluses (tl 52). 15.12.2011 esitas kaebaja arvamuse kolmanda isiku taotluses (tl 56). 15.12.2011 esitas kolmas isik selgituse seoses vastustaja arvamusega taotluse osas (tl 59). 21.03.2012 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna T. K (tl 60-61). 03.04.2012 esitas kolmas isik T. K arvamuse kaebuses (tl 67). 30.07.2012 taotles kaebaja asja arutamist kohtuistungil (tl 71). 16.08.2012 määrusega määrati asja arutamiseks kohtuistung (tl 72). 24.09.2012 esitasid T. K ja O. K täiendavad selgitused ja taotlused asjas (tl 81-84). 11.10.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 93-96). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on kinkelepingute sõlmimise tagajärjel kolmandad isikud saavutanud olukorra, mis rikub kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. O. K´i avaldus maa tagastamiseks talle kuuluva elamu juurde on loonud olukorra, kus talumaade tagastamine toimub mitmes etapis. Kaebaja hinnangul peaks talumaade tagastamine toimuma üheaegselt ja õiglaselt arvestades kõikide õigustatud subjektide huve. Kaebaja väidetel on vaidlusaluse maa puhul tegemist 29,82 h suurusest talumaast kõige looduskaunima ja väärtuslikuma osaga ning selle tagastamine kolmandale isikule rikub kaebaja õigusi, kuna tal pidanuks olema õigus osale kolmandale isikule määratud maast. Ülejäänud maad ei anna väärtuse osas võrrelda Pärnu jõe äärse maa-alaga. Kui talumaadel olevaid hooneid ei oleks T. K´ile kingitud ja tema ei oleks neid edasi kinkinud O. K´ile, oleks saanud maa tagastada viisil mis oleks arvestanud kõikide õigustatud subjektide huvidega. Kaevatav korraldus võtab kaebajalt võimaluse saada enda omandisse ½ osa O. K´i ainuomandisse määratud 4,26 ha-st. Kaebaja on seisukohal, et läbi aastate on kolmandate isikute eesmärgiks olnud kaebaja õiguste rikkumine viisil, et kaebaja jääks ilma hinnalisest maatükist. Kaevatava korraldusega jääb kaebaja ilma sellest osast esivanemate maast, kus tema esivanemad elasid ning millega seonduvad mälestused ja emotsioonid. Vaidlusalusele maale on kolmandate isikute sugulased püstitanud ebaseadusliku ehitise. Kaebaja hinnangul ei ole 2004 aastal toimunud maaväärtuse hindamine käesoleval ajal asjakohane. Kaebaja on seisukohal, et arheoloogiline mälestis lisab jõeäärselel maatükile väärtust. Kolmas isik soovib alaväärtustada jõeäärset maatükki ning järelikult ei ole kolmandale isikule oluline esiisade maja koos seda ümbritsevate mälestustega. Vastustaja hinnangul ei selgu kaebusest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi kaevatav korraldus rikub ning milles seisneb korralduse õigusvastasus. Korralduse 2 3-11-2107 ettevalmistamisel saatis vallavalitsus korralduse eelnõu kõikidele asajosalistele tutvumiseks ning korralduse vastuvõtmisel on tehtud märkused arvesse võetud. Kaebaja poolt nimetatud õigusvastane ehitis ei asu korraldusega tagastataval maal. Vastustaja hinnangul ei ole arusaadav mil moel on kinkelepingud seotud vallavalitsuse tegevusega maa tagastamisel MRS järgi. Kui kaebaja leiab, et kinkelepingutega on rikutud tema õigusi,tuleb tal oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilasju lahendava kohtu poole. Vallavalitsus on asjaosalistele teinud ettepanekuid kokkulepete sõlmimiseks, kuid seda võimalust ei ole õigustatud subjektid kasutanud. Kehtiv seadus ei sätesta, et maa tagastamine peab toimuma üheaegselt. O. K on tagastamisele kuuluva elamu omanik. O. K on saanud maa tagastamise õiguse nõudeõiguse loovutamise teel ning seega on tal õigus taotleda maa tagastamist talle kuuluva elamu juurde. Kaebajale tagastamisele kuuluva maa suurus sellest ei vähene. T. K´i poolt nõudeõiguse loovutamisega vähenes talle tagastamisele kuuluva maa suurus. Kaebaja saab ikka tagasi ½ Lõusa talu maast sõltumata sellest, kas maa tagastatakse üheaegselt või mitte. Kaebajal puudub õigus O. K´ile kuuluvale elamule ja selle juurde tagastmisele kuuluvale maale. Kaevatava korralduse alusel toimub O. K´ile kuuluva elamu juurde maa tagastamine, kaebaja väide ebaseadusliku ehtise kohta nimetatud piirkonnas on ainetu. O. K kaebust ei tunnista. Elamu omanikul on õigus omandada maa tagastamise nõudeõigus ja saada elamu juurde maad nõudeõiguse ulatuses. Nõudeõigus on omandatud notariaalse tehinguga ning see on seaduslik ega nõua teiste subjektide nõusolekut. Korralduse alusel tagastamisele kuuluva maa suurus vastava kolmanda isiku nõudeosa suurusele. Tagastatav metsamaa on oluliselt väärtuslikum kui jõeäärne maa. Kolmandale isikule tagastatava maa jõeäärses osas asub arheoloogiamälestis ja kaitsevöönd, kus on keelatud igasugune ehitustegevus. Seega ei ole jõeäärsele tükile ehitiste püstitamine lubatud ning seetõttu on alusetud kaebaja väited, et nimetatud maal on suurem väärtus võrreldes muu maaga. Kaebusest ei selgu kaevatava korralduse õigusvastasus ega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on rikutud maa tagastamisel õigluse põhimõtet. Kaebajale tagastatava osa suurus kaevatava korralduse vastuvõtmise tagajärjel ei vähene, väheneb kolmanda isku kui nõudeõiguse loovutajale tagatasmisele kuuluva osa suurus. Kuna kinnistu moodustatakse O. K´ile kuuluva elamu juurde vastavalt talle kuuluvale nõudeosa suurusele talumaa eraldi asuvast maaüksusest, siis ei saa olla vaidlust piiride kulgemise ja asukoha üle. Seega ei riku maatüki eraldi tagastamine teiste õigustatud subjektide õigusi. Elamu omanikul on õigus nõuda maa tagastamist talle kuuluva elamu juurde. Asjaolu, et maatükki läbib maantee, ei riku maaüksuse terviklikkust ega takista maaüksuse moodustamist. T. K kaebust ei tunnista. Kaebusest ei selgu kuidas rikub korraldus kaebaja õigusi. MRS lubab maa tagastamise nõudeõigust loovutada. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on rikutud maa tagastamisel õigluse põhimõtet. Kaebajale tagastatava osa suurus kaevatava korralduse vastuvõtmise tagajärjel ei vähene, väheneb kolmanda isiku kui nõudeõiguse loovutajale tagastamisele kuuluva osa suurus. Kuna kinnistu moodustatakse O. K´ile kuuluva elamu juurde vastavalt talle kuuluvale nõudeosa suurusele talumaa eraldi asuvast maaüksusest, siis ei saa olla vaidlust piiride kulgemise ja asukoha üle. Seega ei riku maatüki eraldi tagastamine teiste 3 3-11-2107 õigustatud subjektide õigusi. Elamu omanikul on õigus nõuda maa tagastamist talle kuuluva elamu juurde. Asjaolu, et maatükki läbib maantee, ei riku maaüksuse terviklikkust ega takista maaüksuse moodustamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p
6. Kaebus on postitatud 31.08.2011 vastustaja 30.06.2011 haldusaktile. Kaebuse täienduse kohaselt sai kaebaja kaevatava korralduse kätte 12.07.2011 (tl 19). Kaevatava korraldusega otsustati õigusvastselt võõrandatud vara tagastamine. Lähtudes ORAS § 19 lg 1 on kaebusega kohtusse pöördumise tähtaega kaks kuud. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaevatavas korralduses toodud asjaolude kohaselt tunnistati 06.01.1994 ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni otsusega nr 175 Lõusa 29,82 ha talumaade osas õigustatud subjektideks H. L ja H O, kes esitas avalduse maa tagastamise kohta (tl 10, 10 pöördel). E K päris H. L järgi nõudeõiguse Lõusa maaüksusele ning esitas avalduse maa tagastamise kohta. H O loovutas nõudeõiguse Lõusa talu maaüksusele M. O´le. E K loovutas talle kuuluvast (1/2) mõttelisest osast osa T. K´ile. T. K omandas Lõusa talu maal asuvad hooned kinkelepingu alusel ning kinkis ehitised edasi oma pojale O. K´ile. T. K loovutas temale kuuluvast talumaade nõudeõigusest O. K´ile notariaalse nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel 2/7 mõttelist osa, mis moodustab 4,26 ha talumaadest. Korralduse kohaselt asuvad tagastatava maa kaks lahustükki 1940 aastal õigusvastaselt võõrandatud maa ühe lahustüki piirides (tl 10, 10 pöördel). Eelpool nimetatud faktiliste asjaolude üle menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja poolt kaebuses nimetatud ebaseaduslik ehitis asub väljaspool korralduse alusel tagastamisele kuuluva maa piire, mistõttu ei saa antud ehitise olemasolu Pärnu jõe kaldal rikkuda kaebaja õigusi käesolevas asjas. Vaidlustatud korralduse kohaselt tagastatakse maa MRS § 12 lg 13 alusel, mis sätestab, kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana sellest lahustükist või kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis lahustüki ulatuses.. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, arvestusega, et ehitise omanikust õigustatud subjektile ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistu ja temale kaasomandina tagastatava maa pindala kokku vastaks tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. 4 3-11-2107 Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse korraldusega tagastatakse maa õigustatud subjektile kuuluva elamu juurde ega selle üle, et tagastatava maatüki suurus vastab õigustatud subjektile kuuluva nõudeõiguse osale. Korralduse alusel tagastav maa koosneb kahest maatükist, mis jäävad 1940 aastal õigusvastaselt võõrandatud talumaa ühe lahustüki piiridesse. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud lahustüki tagastamine MRS § 12 lg 13 alusel. Kaebaja hinnangul peaks talumaade tagastamine toimuma üheaegselt. MRS-st ega nimetatud seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest sellist kohustust maareformi kohustatud subjektile ei tulene. MRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Korraldusega kuulub tagastamisele kaks maatükki, mis asuvad tagastatava maa ühel lahustükil, selle lahustüki piirides. Korralduse kohaselt tegi Tori Vallavalitsus õigustatud subjektidele ettepaneku kokkuleppida Lõusa talu maa tagastamises ja esitada kirjalik kokkulepe 25.02.
7. Nimetatud tähtajaks õigustatud subjektid vallavalitsusele kokkulepet ei edastanud. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et lahustüki tagastamine on vastuolus MRS sätete, planeeringu ja/või maakorralduse nõuetega. Ainuüksi asjaolu, et tagastatavat maad läbib Tori-Rütavere maantee, ei saa olla takistuseks maa tagastamisel. Kaebaja väidetel on maatüki tagastamisel arvesse võetud üksnes tagastamisele kuuluva maa pindalasid, kuid see jätab maa saajad faktiliselt täiesti ebavõrdsesse olukorda, kuna jõeäärse maa puhul on kaebaja hinnangul tegemist kõige väärtuslikuma maatükiga talumaadest. Kaebuse kohaselt jääb kaebaja kaevatava korraldusega ilma sellest osast maast, kus tema esivanemad elasid ning millega seonduvad mälestused ja emotsioonid. Kaebaja on seisukohal, et arheoloogiline mälestis annab maatükile lisaväärtust. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kaebaja hinnangul jõeäärne maatükk väärtuslik ka seetõttu, et seal saab arendada kinnisvara. Kaevatava korralduse kohaselt loovutas T. K osa talle kuulunud nõudeõigusest O. K´ile ning sellega väheneb T. K´ile tagastamisele kuuluva maa suurus. Kaebajal on jätkuvalt õigus saada tagasi ½ Lõusa talu maast. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et jõeäärne maatükk jääb teekaitsevööndisse, Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse ning maatükil asub kalmistu, mis on riigi kaitse all olev arheoloogiline mälestis (tl 29, 44-49). Kaitsekohustuse teatise kohaselt kuulub lisaks mälestise põhiparameetritele kaitsealuse ala koosseisu mälestise kaitsevöönd, milleks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist, kus kehtivad mälestise kasutamise kitsendused. Arvestades jõeäärsel maatükil asuvaid erinevaid keeluvööndeid/kaitsevööndeid, mis piiravad/keelavad ehitustegevust olulises ulatuses antud maatüki pindalast (tl 29), ei ole kohtu hinnangul tegemist perspektiivika maatükiga kinnisvara arendamiseks. Kohtul ei ole põhjust kahelda kaebaja väidetes, et kaebajal on mälestused ja emotsioonid seoses maatükiga, kus elasid kaebaja esivanemad ning kus asub arheoloogiline mälestis. Kuid nimetatu puhul on tegemist isiku subjektiivsete (väärtus)hinnangute ja emotsioonidega, mida ei ole võimalik objektiivselt hinnata ning mis ei kuulu tuvastamisele ega hindamisele maareformi käigus. Oluline on ka märkida, 5 3-11-2107 et omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigust seaduses otseselt ettenägemata juhtudel taotleda maa tagastamist valikuliselt. Kolmas isik on esitanud endise Lõusa talumaade kohta 08.10.2007 koostatud hindamise aktid, mis ei kinnita kaebaja väiteid selle kohta, et jõeäärne maatükk on väärtuslikum kui hoonestatud maatükk ja/või talumaa metsamaad (tl 38-41). Nimetatud talumaade hindamise akt on küll koostatud viis aastat tagasi, kuid kaebaja ei ole käesoleval juhul kaebuses ega haldusmenetluses esitanud konkreetseid andmeid erinevate maatükkide väärtuste võrdlemise kohta. Kaebaja pole ka haldusmenetluses sellesisulisi väiteid esitanud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja edastas menetlusosalistele tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks korralduse eelnõu. Korralduse kohaselt on kaebaja poolt korralduse eelnõule esitatud vastuväited olnud seotud puhkemaja ehitusega. Nimetatud vastuväitele on vastustaja korralduses selgituse andnud. Kohtu hinnangul ei tõenda kaebaja isa poolt koostatud kiri kaebaja väiteid jõeäärse maatüki väärtustamise/alaväärtustamise kohta, kuna antud kirja sisust tulenevalt ei ole kirja eesmärgiks talumaa (lahus)tükkide väärtuste väljaselgitamine, vaid soovitakse kirja adressaadi arvamust kirjas tehtud ettepanekule talumaade jagamiseks (tl 42). Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et jõeäärse maa puhul on tegemist talu maadest kõige väärtuslikuma maatükiga. Vaidlusaluse korraldusega ei toimu kaebajate esivanematele kuulunud elamute ega eluaseme tagastamine kolmandatele isikutele. Elamu ja maa tagastamise nõudeõiguse omanikeks said kolmandad isikud kinkimise ja õigustatud subjektide poolt nõudeõiguse loovutamise teel enne vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist. Nimetatud tehingutele on vaidlusaluses korralduses viidatud ning antud faktiliste asjaolude üle ei ole asjas vaidlust. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et korralduses nimetatud tehinguid on vaidlustatud ja/või on tehingute puhul tegemist kehtetute tehingutega. Seega on kaebuses esitatud väited selle kohta, et korralduses nimetatud tehingute sõlmimisega rikkusid kolmandad isikud kaebaja õigusi, alusetud. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja ja kolmandad isikud taotlevad nende poolt asjas kantud menetluskulude hüvitamist ( tl 7, tl 82 pöördel, 84 pöördel). Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 109 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 6 3-11-2107 Kolmas isik O. K on küll taotluses viidanud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele, kuid taotlusele nimetatud dokumente lisatud ei ole. T. K taotluses menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele viidanud ei ole ning neid taotlusele lisanud ei ole. Seetõttu jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 7