Obsah (5)

§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

3-12-41 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-41 Haldusasi A.J.’i kae

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1

1. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.09.2011 käskkirjaga nr 1309-d (edaspidi Käskkiri) karistati kinnipeetav A.J.`it vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 14.5.1.11 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 22 ööpäevaks. Ühtlasi piirati kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist. Käskkirjas märgitu kohaselt A.J. pani 02.09.2011 kella 10.05 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav omas vanglas keelatud eset /tl 31 pöördel-32/.
2. 31.10.2011 A.J. esitas Käskkirja vaidlustamiseks vaide, mis Tallinna Vangla 06.12.2011 vaideotsusega nr 1-13/46473-1 jäeti rahuldamata /tl 18-19/.
3. 05.01.2012 esitas A.J. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) Tallinna halduskohtule kaebuse (22.02.2012 täpsustatud kaebuse) Käskkirja tühistamiseks /tl 1-7, 48-49, 53/.
4. Tallinna Halduskohus võttis 29.03.2012 määrusega menetlusse A.J. kaebuse Käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ning tagastas kaebuse muude nõuete (hüvitusnõuded distsiplinaarkaristusele eelnenud menetluse ja karistuse täitmisele pööramisega seonduvalt kaebajale tekitatud kahju eest) osas läbivaatamatult /tl 64/.
5. 02.05.2012 esitas Tallinna Vangla (edaspidi ka vastustaja) kohtule kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /tl 81-83/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.J. märgib, et kuna ta ei ole läbiotsimisel juhuslikult avastatud seda mälukaarti kordagi kasutanud, kaart ei pakkunud mingit huvi ega ohtu Tallinna Vanglale ning kinnipeetavatele, siis ei ole ta ka määratud karistusega nõus. Kaebuse esitaja leiab, et Käskkirjaga määrati talle kollektiivne karistus, millega rikuti karistuse määramisel VangS § 63 p 2 ja 3 ning seega Käskkiri ei vasta seadusele. Kaebuse esitaja selgitab, et kollektiivne karistus seisneb selles, et 02.09.2011 äravõetud mälukaardi eest määrati talle 4 karistust: 1) jäeti ilma pikaajalisest kokkusaamisest naisega 02.09.
6. a, milleks kaebaja valmistus; 2) eemaldati töölt; 3) jäeti ilma võimalusest jätkata koolis eesti keele õppimist ning 4) paigutati 22 ööpäevaks kartserisse. Kaebuse esitaja märgib, et kuna tema asjade hulgast leitud mälukaart ei kujutanud endast tõsist rikkumist ega mingit ohtu Tallinna Vanglale, siis näitab see seda, et antud asjas ei viidud läbi ka korrektset distsiplinaaruurimist, st ei selgitatud välja kõiki asjaolusid. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks talle määrati just 22 ööpäevane kartserikaristus, kui tavapärane ja proportsionaalne karistus on 7-10 ööpäevane kartserikaristus. A.J. lisab, et talle tutvustati Tallinna Vangla kodukorda 21.04.2008, kuid siis ei olnud mälukaardid keelatud esemed, mistõttu ei olnudki ta teadlik, et tegemist on keelatud esemega. Vastustaja Tallinna Vangla leiab, et Käskkiri on õiguspärane ja palub jätta kaebus rahuldamata. Viitega VangS § 67 p 1, § 63 lg 1 ja 3 ning Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Kodukorra p 14.5.1.11 sätetele märgib vastustaja, et Käskkirja kohaselt seisnes A.J.i distsipliinirikkumine selles, et ta omas vanglas keelatud eset. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud III üksuse vanemvalvur Andreas Valgu ettekandega nr 1924, millest nähtub, et 02.09.2011 kella 10.05 paiku enne pikaajalisele kokkusaamisele saatmist kinnipeetav A.J.i asjade läbivaatamisel leiti kondoomipaki sisse peidetud 2 GB mälukaart. Samuti tunnistab kaebuse esitaja ise oma 11.09.2011 kirjutatud seletuskirjas, et 2 tema asjade hulgast leiti küll mälukaart, kuid tal ei olnud seda plaanis kellelegi edasi anda. Vanglas keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-st 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p-st 14.5.1.11 tulenevate nõuetega. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kuigi VangS näeb distsiplinaarkaristusena ette ka pikaajalise kokkusaamise keelamist, siis antud juhul nähtub vaidlustatud haldusaktist, et kaebuse esitajat on karistatud kartserisse paigutamisega. Ühtlasi tuleb märkida, et kuna kaebuse esitaja pani distsipliinirikkumise toime vahetult enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist, jäeti tema kokkusaamine ära julgeolekukaalutlustel, mitte distsiplinaarkaristusena. Samuti ei saa pidada vaidlustatud haldusakti kohaselt distsiplinaarkaristuseks kaebuse esitaja ajutist kõrvaldamist majandustöödelt tema kartserikaristuse kandmise ajal. Nimelt sätestab justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord" § 5 lg 3 p 3, et kinnipeetava võib ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Tallinna Vangla direktori asetäitja 30.09.2011 käskkirjaga nr 5-1/914 kõrvaldati kaebuse esitaja ajutiselt Tallinna Vangla majandustöödelt seoses kartserikaristuse kandmisega ajavahemikul 30.09.2011-22.10.
7. Seega nähtub eeltoodust, et ühe distsiplinaarkaristusega võib kinni peetavale isikule kaasneda ka teisi tagajärgi, kuid see ei anna alust arvata, et tegemist on topelt karistamisega. Tallinna Vangla ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et tema isiklike asjade hulgast leitud mälukaart ei kujutanud mingit ohtu vangla julgeolekule ning kuna ta ei ole seda mälukaarti kasutanud, siis ei ole ta ka määratud karistusega nõus. Kaebuse esitajat karistati selle eest, et ta omas vanglas keelatud eset ning seejuures ei sõltu distsipliinirikkumise toimepanek sellest, kas kaebuse esitaja on keelatud eset (antud juhul siis mälukaarti) kasutanud või mitte. Mälukaart on ese, mis soodustab vanglas keelatud sidepidamist ning seetõttu seab see otseselt ohtu vangla julgeoleku. Distsiplinaarkaristuse määramine ei sõltu sellest, kas kinni peetav isik on tema distsiplinaarkorras karistamisega nõus või mitte. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et menetluse käigus võeti arvesse, et tegemist on raske distsipliin/rikkumisega, kuna mälukaart soodustab sidepidamisvahendina vanglas keelatud suhtlust ning selle omamine seab ohtu julgeoleku vanglas. Samuti nähtub vaidlustatud haldusaktist, et distsiplinaarkaristuse määramisel võeti raskendava asjaoluna arvesse, et kaebuse esitajal on kehtivad distsiplinaarkaristused ning kergendava asjaoluna, et kinnipeetav tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Seega on peaspetsialist-üksuse juht põhjendatult leidnud, et proportsionaalne ja eesmärgipärane on kinnipeetavat karistada distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 22 ööpäevaks ning et karistuse määr ei ületa eesmärgi olulisust ja sellest tulenevalt ei ole kinnipeetava õigustesse sekkumine liiga ulatuslik ega ka intensiivne. Lisaks nähtub eeltoodust, et kuna kaebuse esitajale on võimalikust 45 ööpäevast määratud 22 ööpäevane kartserikaristus, siis saab asuda seisukohale, et talle on määratud mõõdukas karistus. Jättes distsipliinirikkumiste toimepanemisele reageerimata, ei ole vanglas võimalik efektiivselt tagada kinni peetavate isikute üle järelevalvet ning täita vangistuse ning eelvangistuse täideviimise eesmärke (isiku õiguskuulekamale käitumisele suunamine). Eeltoodud põhjusel leiab vangla, et kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramine on põhjendatud. Kaebuse esitaja väide, et ta tutvus Kodukorraga 21.04.2008, kuid kuna siis ei olnud mälukaardid keelatud esemed, siis ei teadnud ta, et tegemist on keelatud esemega, on väär. Nimelt on kaebuse esitaja andnud 01.06.2010 ja 07.12.2010 allkirja, et ta on tutvunud õigusaktidega tutvumise korra ning ka Kodukorra muudatustega. Ühtlasi tuleb märkida, et mälukaardi leidmise asukoht annab tunnistust sellest, et kaebuse esitaja oli tegelikult teadlik 3 sellest, et mälukaart on vanglas keelatud ese, vastasel korral ei oleks ta seda kondoomipaki sisse peitnud. Tallinna Vangla tunnistab, et ületas 30.10.2011 esitatud vaide vaidemenetluseks ettenähtud aega, ning märgib, et tegemist ei olnud tahtliku tegevusega. VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Vangla sisekorraeeskirja § 27 kohaselt hoitakse isiklikus toimikus kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente. Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 2 loetleb dokumendid, mis pannakse toimiku esimesse ja millised teise ossa. Nimetatud sätetest ei nähtu, et kinni peeta isiku poolt esitatud vaie tuleb lisada tema isiklikku toimikusse, mistõttu on kaebuse esitaja sellesisuline etteheide, põhjendamatu. Seda enam, et ka vaide esimest poolt ei ole tema isiklikus toimikus. Samuti selgitab Tallinna Vangla, et kaebuse esitaja suhtes kohaldati 21.10.2011 Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhataja käskkirjaga nr 1027-k täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende kohaldamist jätkati 20.01.2012 käskkirjaga nr 17 ja 20.04.2012 käskkirjaga nr
8. Seega nähtub eeltoodust, et kaebuse esitaja lukustatud kambris viibimine ei ole seotud käesolevas kaebuses vaidlustatud haldusaktiga. Kaebuse esitaja rakendati 10.02.2012 Tallinna Vangla direktori asetäitja käskkirjaga nr 85 0,5 koormusega abitöölisena majandustöödele alates 14.02.2012 - 13.05.
9. Samas tuleb märkida, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõude enda tööle rakendamist ning vangla on kohustatud kinnipeetava tööle rakendama üksnes siis, kui vanglal on kinnipeetava võimetele ja oskustele vastavat tööd pakkuda. Vangla võimalused kinnipeetavatele töö pakkumisel on piiratud, mistõttu ei saa iga kinnipeetava soovi korral neid koheselt tööle rakendada. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebusest nähtuvalt A.J. on vaidlustanud Käskkirja põhjusel, et asjas ei viidud läbi korrektset distsiplinaaruurimist, talle määrati ühe rikkumise eest seadusvastaselt mitu karistust (karistati kollektiivselt), sealjuures ei arvestatud asjaolusid, et ta ei olnud teadlik, et tegemist on keelatud esemega, ning et kaebaja asjade hulgast leitud mälukaart ei kujutanud endast tõsist rikkumist ega mingit ohtu Tallinna Vanglale; 22 ööpäevane kartserikaristus on ebaproportsionaalne. Kaebuse esitajal on ka etteheiteid vaidemenetlusele, kus lahendati tema 30.10.2011 esitatud vaie Käskkirja peale, kuid selles osas märgib kohus järgmist. Kohus on seotud asja läbi vaatamisel kaebuse nõudega (taotlusega), mis määrab kaebuse piirid. Et A.J. on antud juhul oma täpsustatud kaebuse järgi taotlenud talle Käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, siis ei ole kaebuse esitaja väited vaidemenetluse ja vaideotsuse mitteõiguspärasusest asjassepuutuvad ja need tuleb jätta tähelepanuta.
11. Halduskohus, analüüsinud ja hinnanud Käskkirja, sellele eelnenud menetlust ja Käskkirja aluseks olevaid asjaolusid, poolte kirjalikke seisukohti, asjakohast kohtupraktikat ning kõiki asjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et A.J.i kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja vastuväidetega ning esitab alljärgnevalt niisuguse järelduse motiivid. 4
12. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 02.09.2011 kella 10.05 paiku, kui teostati Tallinna Vangla kinnipeetav A.J.i pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavate asjade läbiotsimist, leiti kinnipeetavalt kondoomide paki sisse peidetud vanglas keelatud ese - 2 KB mälukaart. Nimetatud asjaolu on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega, sh III üksuse vanemvalvur Andreas Valgu ettekandega nr 1924 ja kaebuse esitaja 11.09.2011 seletuskirjaga /tl 16, 17, 33-34/. Tallinna Vangla on seisukohal, et kinnipeetav on sellega toime pannud raske distsipliinirikkumise. A.J. ei eita küll oma süüd, kuid leiab, et tegemist ei olnud tõsise rikkumisega, kuna mälukaart kuulus teisele kinnipeetavale, kaebaja seda ei kasutanud ja kaebaja üldse ei teadnud, et tegemist on keelatud esemega. Kohus kaebaja arvamusega ei nõustu. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri
13. novembri
14. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSkE) § 57 lg 1 järgi kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu) vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Tulenevalt VSkE § 46 lg-st 1 kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid. VSkE § 641 lg 1 p 10 kohaselt kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Tallinna Vangla kodukorra p-s 14.5.1 on sätestatud täiendavalt ja täpsustavalt VSkE §-s 64¹ sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelule, mis veel on Vanglas kinni peetavale isikule keelatud, sh p 14.5.1.11 kohaselt on kinni peetavale isikute keelatud esemeteks digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed. Eeltoodust ilmneb selgelt, et kinnipeetav võib enda juures hoida vaid vanglas (ja konkreetselt talle) lubatud isiklikke asju, mistõttu kaebaja süütegu ei pisenda kuidagi see, et leitud mälukaart kuulus väidetavalt kellelegi teisele. Loetelu esemetest, mis vanglas on keelatud, sätestatakse eesmärgiga tagada vanglas julgeolek ja karistuse eesmärkide täitmine. Seega on sellekohastest keeldudest üleastumine alati seotud ohuga vangla julgeolekule. Samuti ei tee rikkumist olematuks, et kaebaja väidetavalt ei ole seda mälukaarti kasutanud – distsipliinirikkumine on toime pandud ainuüksi keelatud eseme enda juures hoidmisega/omamisega. Samuti ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et talle tutvustati Kodukorda 21.04.2008, st siis, kui konkreetselt mälukaardid ei olnud keelatud, mistõttu ta ei olnudki teadlik, et tegemist on keelatud esemega. Esiteks, 01.06.2010 on A.J. kinnitanud oma allkirjaga, et ta on tutvunud ka Tallinna Vangla direktori
15. aprilli 2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Kodukorra muutmisega, mis on tehtud Tallinna Vangla direktori 28.05.2010 käskkirjaga nr 36 /tl 84/. Kohtu arvates räägib kaebaja väidetava teadmatuse vastu ka tõsiasi kohast, kuhu mälukaart oli pandud. Et mälukaart oli pandud kondoomide paki, mille kaebaja kavatses kaasa võtta pikaajalisele kokkusaamisele, sisse, siis saab selgelt järeldada, et tegemist oli eseme peitmise ja katsega mälukaart kokkusaamisele kaasa viia, võimalik, et edastamise eesmärgil. Isik peidab asju siis, kui ta ei soovi, et see leitakse, mis omakorda kinnitab selgelt, et A.J. oli väga hästi teadlik, et tegemist on keelatud esemega, mida tuleb vanglaametnike eest varjata. Teiseks, VSkE § 641 lg 1 p 10 kehtis juba enne 21.04.2008, Kodukorra p 14.5.1.11 on sätestatud üksnes täpsustavalt, vältimaks asjatuid vaidlusi selle üle, mida VSkE-s silmas peetakse. 5
16. VangS §-s 63 on sätestatud distsiplinaarmenetlusega seonduv, sh: distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus (lg 1); Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (lg 2); distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades (lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu (lg 4) ning distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas (lg 41). Vt ka Kodukorra p
17. VSkE §-des on sätestatud nõuded distsiplinaarmenetluse protokollile (sh mis andmeid peab protokoll sisaldama ja mis lisad peavad protokollil olema). Antud juhul on ametnik (A. Valk) koostanud 02.09.2011 akti keelatud eseme leidmise ja äravõtmise kohta ning kirjutanud samal päeval ka tema poolt avastatud rikkumise kohta ettekande Vangla direktori nimele /tl 34/, 11.09.2011 on võetud A.J.ilt sündmuse kohta seletuskiri /tl 17/, asjas on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, mida on 26.09.2011 tutvustatud allkirja vastu ka kaebajale /tl 33/, protokoll vastab ettenähtud nõuetele. Seega oli kaebajale tagatud ärakuulamisõigus ning kohtul kokkuvõtlikult puudub alus väita, et distsiplinaarmenetlus oleks läbi viidud õigusnorme ja/või kinnipeetava õigusi eirates. Et kaebajale süüks pandud distsipliinirikkumine oli aset leidnud sellega, et kaebaja hoidis oma isiklike asjade hulgas keelatud eset, siis puudus igasugune vajadus viia läbi mingeid ekspertiise vm toiminguid tuvastamaks, kas A.J. on kõnealust mälukaarti kasutanud vms. Kuivõrd kaebaja distsiplinaarsüütegu oli tõendatud juba vanemvalvuri ettekande ja kaebaja enda seletusega, siis puudus vajadus koguda veel muid täiendavaid tõendeid. Järelikult ei ole põhjust heita vastustajale ette ebaobjektiivset ja ebapiisavat menetlust.
18. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest on võimalik kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud. Vastavalt VangS § 651 lg-le 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Käesoleval juhul on Käskkirjaga määratud A.J.ile karistuseks kartserisse paigutamine 22 ööpäevaks. Samas on leitud, et kuna kinnipeetav on toime pannud raske distsipliinirikkumise, siis piiratakse kartserikaristuse kandmise ajal täielikult ka VangS §-de 22 (soodustus töötada, õppida, liikuda väljaspool vangla territooriumi), 30-32 (ajalehed ja ajakirjad, raadio ja televisioon, internet, lühiajaline väljasõit), 34-38 (hariduse omandamine, õppimise tasustamine, tööga kindlustamine), 41 (töötamine väljaspool vanglat), 43 (töö tasustamine) ja 46 (riietus) ning osaliselt § 48 (sisseostud; kaebajale oli lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist. Ka justiitsministri kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 3 p 3 lubab kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Seega mitmete täiendavate piirangute seadmine kartserikaristuse korral kinnipeetavale muidu tagatud õiguste realiseerimisel tuleneb otseselt VangS-st jm õigusaktidest. Nimetatud piiranguid on kohaldatud vangistuse eesmärkide 6 paremaks saavutamiseks. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
19. Isiku distsiplinaarkorras karistamine ja konkreetse karistusvahendi valik on selleks pädeva ametiisiku kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile vaid piiratud ulatuses. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata niisuguse otsuse otstarbekust. Kohus kontrollib vaid, kas sellekohase Käskkirja kui diskretsiooniotsuse tegemisel on lähtutud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-s 2 esitatud nõuetest: kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samuti hindab kohus, kas distsiplinaarmenetlus on toimunud õiguspäraselt ning haldusakt, millega on vormistatud karistus, vastab niisugustele haldusaktidele esitatavatele sisu- ja vorminõuetele. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võetud asjaolud ja põhjalikud kaalutlused on Käskkirjas toodud, sh on põhistatud, miks on üldse vaja karistada ja miks muud karistusvahendid ei ole sobivad ning miks karistuse määraja on pidanud proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks kinnipeetava karistamist distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega nimelt 22 ööpäevaks. Käskkirjast nähtuvalt distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud distsipliinirikkumise raskust ja laadi (näitas lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes, seadis ohtu vangla julgeoleku), kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust (kaebaja ei vaidlusta, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimati määrati talle karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks selle eest, et kinnipeetav ei allunud seaduslikule korraldusele), samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid (kinnipeetav tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut) ja raskendavaid asjaolusid (kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused) ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Eelmärgitut arvestades kohus on seisukohal, et Käskkirja on piisavalt põhistatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult, välja on toonud asjakohased kaalutlused, mistõttu Käskkiri vastab sellekohasele haldusaktile esitavatele sisu- ja vorminõuetele (HMS § 56) ning on seega lisaks sisulisele (materiaalsele) õiguspärasusele ka formaalselt õiguspärane. A.J.ile määratud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud teoga, arvestades kaebaja isikut jm asjas tähtsust omavaid, vastustaja poolt arvesse võetud asjaolusid. Kaebajale ei ole määratud ei mitut karistust ühe ja sama teo eest ega teda kohtule teadaolevalt kellegagi koos kollektiivselt karistatud. Mis puutub tõika, et väidetavalt jäeti kaebajal seoses keelatud eseme leidmisega 02.09.2011 ära pikaajaline kokkusaamine, siis seda ei saa lugeda antud juhul distsiplinaarkaristuseks, kuigi ka selline karistusvahend on nimetatud VangS §-s
20. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale alles pärast vastava menetluse läbiviimist. Rikkumisega samal päeval toimuma pidanud kokkusaamise ärajätmine toimus aga julgeolekuabinõu kohaldamise korras, kuna tõsine rikkumine avastati olukorras, kus kaebaja oli just suundumas kokkusaamisele, ja selleks viidi läbi asjade läbiotsimist. Nimelt näeb VangS § 69 lg 1 ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; ohjeldusmeetmete kasutamine. Kui kaebajal on pretensioone tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas, siis saab ta vangla vastavad toimingud ja haldusaktid vaidlustada vaide esitamisega ja seejärel vajadusel pöörduda kaebusega halduskohtusse. 7 7.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lõike 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Et käesoleval juhul kohus jätab A.J.i kaebuse rahuldamata ja Tallinna Vangla ei ole omapoolset menetluskulunõuet seaduses ettenähtud korras esitanud, kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8