3-11-2600/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-2600 Haldusasi M. K. kaebus seonduvalt Statistikaameti toimingutega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada M. K. kaebus;
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib kaebaja esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK
3. M. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis põhineb väitel, et Statistikaamet on taganenud palgakokkuleppest ja et ühele teisele töötajale maksti sarnaste tööülesannete täitmise eest suuremat palka. Kaebusest nähtuvalt M. K. enam Statistikaametis ei tööta.
4. Tallinna Halduskohtu 05.12.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus selgitas, et kaebusest nähtuvalt ei ole Statistikaamet väidetavalt täitnud oma lubadusi tõsta katseaja möödumise järgselt avaldaja töötasu, kuid selles tähenduses on võimalik vaidlustada vastustaja toiminguid ja taotleda nende õigusvastasuse kindlakstegemist. See omakorda eeldaks aga nende õigusnormide väljatoomist kaebuses, mida Statistikaamet ei järginud. Toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul tuleks tuua täiendavalt veel välja põhjendatud huvi, mis tähendab seda, et tuleb selgitada, mida on võimalik toimingu (võimaliku) õigusvastasuse konstateerimisega tagantjärele saavutada.
5. Kaebaja vastas käiguta jätmise määrusele ning selgitas, et Statistikaamet on taganenud palgakokkuleppest, vastuollu on mindud õigustatud ootuse printsiibiga ning sama kvalifikatsiooniga samu tööülesandeid täitvaid ametnikke on erinevalt koheldud. Kaebaja palub võtta kohtul seisukoht, kas tegemist on ebaseaduslike teguviisidega. Kaebuse esitaja nimetab põhjendatud huvina preventiivset huvi, sest toimingute õigusvastasuse tuvastamise korral oleks Statistikaamet kindlasti hoolikam oma alluvate ametivõimu liialduste suhtes. Veel märgib kaebuse esitaja põhjendatud huvina hilisemate rahaliste nõuete esitamise kavatsust (tl 34). KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 alusel kontrollib kohus muuhulgas, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning taotlused (punkt 3) ja kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks (punkt 8). HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
7. Käesoleval juhul soovib kaebuse esitaja, et kohus võtaks seisukoha, kas Statistikaamet on teinud ebaseaduslikke toiminguid seoses sellega, et võrdse kvalifikatsiooniga samal ametikohal ja sarnaseid tööülesandeid tegevatele ametnikele on makstud erinevat palka ning kas Statistikaamet on taganenud varasemast kaebajaga suuliselt kokkulepitud palgakokkuleppest. Põhjendatud huvina toob kaebaja välja preventiivse huvi, et Statistikaamet oleks edaspidi alluvate tegevuse (kontrollimise) suhtes hoolikam ning samuti võimaliku kahju hüvitamise nõude tulevikus. Kõigepealt selgitab kohus, et halduskohtult ei ole võimalik taotleda seisukoha võtmist, sest kohtu volitused ja pädevus haldusasjade lahendamisel on halduskohtumenetluse seadustikuga täpselt kindlaks määratud. HKMS 37 lg 2 punktide 1-6 alusel võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist, haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kohtule on võimalik esitada küll toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudeid, kuid HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasne kaebaja jaoks sisulisi õiguslikke tagajärgi, tegemist on pigem teatud fakti formaalse tuvastamisega. Eeltoodu tõttu tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel välja tuua konkreetne põhjendatud huvi. Siinkohal selgitab kohus, et põhjendatud huviks ei saa olla teiste isikute õiguste kaitsmine, kuivõrd HKMS § 44 lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Lisaks sätestab HKMS § 45 lg 2 muuhulgas, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Antud juhul on M. K. kaebuses välja toonud, et soovib esitada rahalise nõude sisuliselt seoses lõpparve väljamaksmisega viivitamisega, sest muuhulgas on kaebuse esitaja viidanud palgaseaduse §-ile
8. Kohus selgitab, et lõpparve väljamaksmisega viivitamise osas on kaebaja juba halduskohtus menetluse läbinud haldusasja nr 3-11544 raames ning kaebaja suhtes on jõustunud Tallinna Halduskohtu 25.08.2011 kohtuotsus (tl 16-21). Lisaks on viide palgaseadusele asjakohatu, kuivõrd tegemist on
9. aastal jõustunud töölepingu seadusega kehtetuks muutunud õigusaktiga.
10. Tuvastamiskaebuse puhul on võimalik hinnata põhjendatud huvi olemasolu võimalikkust enne kaebuse menetlusse võtmist. Riigikohtu 20.01.2011 lahendi 3-3-1-74-10 punktis 15 on märgitud, et tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi kontrollimine on kohtu ülesanne ja et põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja ka rahuldamise üks eeldustest. Käesoleval juhul leiab kohus, et sisulist põhjendatud huvi kaebuse esitajal olla ei saa, sest teiste isikute õiguste kaitseks ei ole kaebuse esitamine lubatud ning hilisem hüvitamiskaebus ühe allüksuse juhi poolt suusõnaliselt avaldatud palga tõstmise lubaduse pinnalt oleks perspektiivitu. Seega ei ole avaldajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Enno Loonurm Kohtunik 2