Obsah (8)

§ 74§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-27431 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi Taimi Metsand vas

§ 74lg 2 alusel.

11.09.

1. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üle antud 12.09.
2. Kostja esitas 26.09.2012 vastuse hagiavaldusele. 19.10.2012 saatis hageja kohtule kirja, milles teatab, et hageja ja kostja on sõlmimas kompromisslepingut. 24.10.2012 esitas hageja kohtule taotluse
3. oktoobriks 2012 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. 12.11.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Taimi Metsand (edaspidi Kostja) ja Eesti Vabariik, keda esindab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi 24 lg 1 alusel Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi Hageja, ning koos menetlusodalised), on leppinud kokku järgnevas:
4. Kostja tasub õppelaenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse Lisas 1 kirjeldatud maksegraafiku alusel. Eesti Vabariigile võlgnetava Põhiosa ja Intressi kohustub Kostja kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-s SEB Pank, kontonumber
5. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number *.
6. Kostja tasub oma õppelaenulepingust tuleneva võlgnevuse solidaarselt solidaarvõlgnik * (isikukood *), kellele hageja on täitmiseks koostanud maksegraafiku, mis on kinnitatud Pärnu Maakohtu 26.03.
7. aasta maksekäsuga.
8. Kostja on teadlik asjaolust, et Kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga.
9. Menetlusosalised taotlevad käesolevas Kokkuleppes kirjeldatud tingimustel kohtult Kokkuleppe kompromisslepinguna kinnitamist ning sellega seoses ka antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist.
10. Menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 3

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4