) § 22 lg-s 5 sätestatud aruande esitamiseks. AJUTISE HALDURI ARUANNE 2
§-dele 1, 13, 29 ja 30 anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks. Juhul, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu ning nimetada võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks Aleksander Molokov. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL 10. 01.10.2012. a toimunud kohtuistungil võlgniku esindajad toetasid pankroavaldust. 11. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud taotluste juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3
lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg-st 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14.
lg 1 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 141 943 eurot ulatuses ja vara (raha kassas) 963 eurot ning debitoorsed nõuded kolmandate isiku vastu faktilises väärtuses 7 037 eurot. 15.
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil ei nõustunud võlgniku seaduslik esindaja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri arvates debitoorsete nõuete sissenõudmine on vähetõenäoline, kuna kahe ja poole aasta jooksul neid ei õnnestunud sisse nõuda. Sellepärast 03.10.2012 teatas kohus vastavalt
lgtele 1 ja 2 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 05.11.2012 2 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 16. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 17.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 4
lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Haldur on palunud määrata võlgniku säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Aleksander Molokov. Kohus määrab teda võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 01.detsembril 2012.a Nooremreferent Ifret Mamedguseinov Kai Rosar Kai Rosar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.