3-11-1378/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1378 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V.K.i kaebus S 10 osakonna kambrite sulgemises 31.01.2011 kuni 01.02.2011 ja vastava haldusakti esitamata jätmises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 24.11.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V.K. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon
2. Tunnistada Viru Vangla tegevus S10 osakonna kambrite sulgemisel 31.01.2011 kuni 01.02.2011 õigusvastaseks.
3. Mõista Viru Vanglalt riigi tuludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97 eurot (viisteist eurot ja 97 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.01.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 03.06.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V.K.i kaebus (tl 1-2), milles ta palus tunnistada Viru Vangla tegevus S-10 osakonna kambrite sulgemisel 31.01.2011- 01.02.2011 ja vastava haldusakti esitamata jätmisel õigusvastaseks. Vangistusseaduse § 4’ ning § 8 lg 1 ja 2 tuginedes leidis kaebaja, et teda võib vaba liikumise õigusest ilma jätta ainult erandjuhtudel kirjaliku käskkirja alusel, kuid talle ei ole antud sellega tutvumise võimalust ja polnud ohtu ega erakordset sündmust. Kaebuse täienduses (tl 20) väitis V.K., et tema huvi seisneb selles, et edaspidi sarnaseid rikkumisi vangla ametnike poolt toime ei pandaks.
6. Viru Vangla vastuses (tl 38-39) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti osakonna sulgemist igati põhjendatuks, kirjeldati vangla kohustusi julgeoleku tagamisel ja kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimisel ning väideti, et vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid. Seejuures selgitati, et julgeolekuosakonna juhataja andis suulise korralduse osakonna sulgemiseks, kuna 31.01.2011 avastati kella 18.10 paiku S10 osakonna kinnipeetaval peas haav, õhtuse aja tõttu polnud kohene kirjaliku haldusakti tegemine võimalik ja hiljem jäi see kahjuks vormistamata. Veel märgiti, et osakonna sulgemine oli vajalik kinnipeetavate endi elu ja tervise kaitsmiseks ning lisati, et kuna vajalikud asjaolud selgitati välja kiiresti, polnud kinnipeetavate liikumine piiratud ülemäära kaua.
7. Kohtuistungil jäi V.K. oma kaebuse juurde, ei esitanud sellele olulisi täiendusi ja märkis vaid, et asi juhtus siis, kui kambrid olid söögi ajaks suletud ja seega oli antud juhtumi puhul kõik selge. Viru vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 49) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kinnipeetavate kambrite või tervete osakondade lukustamine on reguleeritud vangistusseaduse § 8 lg
9. Nimetatud säte kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Kuna seejuures on seaduseandja määratlenud ainsa tingimusena, et vastav otsus oleks kirjalik, on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on vanglal väga ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud, kuid halduskohus saab siiski kontrollida, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud kaalutluse piire, eesmärki ning üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on toodud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele. Sama seaduse § 55 lg 2 võimaldab edasilükkamatu korralduse andmist ka muus vormis, kuid kuna seaduseandja on selgelt ja üheselt mõistetavalt kehtestanud, et kambrite või osakondade lukustamine saab toimuda vaid kirjalikult vormistatud otsustusega, ei ole suuline korraldus lubatud. See ei ole ka hädavajalik, sest justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 annab edasilükkamatute juhtude puhul vastava otsuse tegemise õiguse kõrgeimale kohal viibivale vanglateenistujale. Viru Vangla pole seda õigust antud juhtumi puhul aga kasutanud ning on S 10 osakonna kambrid 31.01.2011 õigusvastaselt ilma vastavat kirjalikku haldusakti vormistamata lukustanud.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kehtestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. V.K. väidab, et tema huvi Viru Vangla vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel seisneb soovis vältida tulevikus samasugust käitumist (tl 20). Selline preventiivne eesmärk on igati sobilik tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oleva huvi põhjendus. Viru Vangla vastuse viide vastavate haldusaktide tagantjärele vormistamise praktikale lubab järeldada, et kaebuse rahuldamine võib reaalselt kaasa aidata kaebaja õiguste teostamisele ja kaitsmisele tulevikus aset leida võivates sarnastes olukordades.
11. Eelnevatel järeldustel on V.K.i kaebus igati põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses rahuldada. Kuna kaebaja on kohtumääruse (tl 23) alusel vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest, peab Viru Vangla selle summa sama seadustiku § 95 lg 1 kohaselt riigile hüvitama. Raili Randlane Kohtunik 2