KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-
) alusel. Nimetatud seaduse § 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, mis lähtudes
§ 5
lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on hetkel 145 krooni päevas, s.o üle 100 korra vähem, kui kohus antud juhul määras.
§ 5lg 3 kohaselt loetakse vabaduse võtmist vähem kui 24 tunniks üheks ööpäevaks.
Seega oleks
mõistes kaebuse esitajalt arvestuslikult vabadus võetud üheks ööpäevaks ja kui sinna lisada oluliselt mugavamad tingimused kui need, milles tavaliselt viibivad kinnipidamisasutuses või arestimajas viibivad isikud, siis ei saaks hüvitis olla mingil juhul suurem kui 145 krooni.
§ 5
lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju.
- Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2010 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrus, milles kohustati W. N-I esitama Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest vastus apellatsioonkaebusele, tõlgiti norra keelde ja toimetati Justiitsministeeriumi kaasabil W. N-I isiklikult kätte. W. N-I edastati norra keelde tõlgituna Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2011 määrus avalduste ja seisukohtade esitamise ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja määramise kohta. W. N-I apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud.
- Välisministeerium ei esitanud oma seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tallinna Halduskohtu 29.09.2010 otsusega rahuldati W. N-I kaebus osaliselt varalise kahju hüvitamise ja viivitusintresside nõudes ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Politsei- ja Piirivalveamet esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale osas, millega rahuldati mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Seega on ülejäänud osas halduskohtu otsus jõustunud.
- Halduskohus rahuldas mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 15 00 krooni üksnes seetõttu, et mõistis kaebuse esitaja lennujaamas kinnipidamist ning tema poolt soovitud sihtkohta edasi lendamise keelamist ja lähtekohta tagasi lendamise kohustamist kaebuse esitajalt vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1 mõistes. Samas leidis halduskohus, et kaebuse esitaja väärikuse alandamine ei leidnud asjas tõendamist. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 34 lõikest 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioon5
(7)3-09-2847 kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Halduskohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse Politsei- ja Piirivalveamet. Kaebuse esitaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust ega ka vastuväiteid apellatsioonkaebusele. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsust üksnes Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebuse alusel ja ulatuses, s.o osas, milles halduskohus käsitles kaebuse esitaja lennujaamas kinnipidamisest ning tema poolt soovitud sihtkohta edasi lendamise keelamisest ja lähtekohta tagasi lendamise kohustamisest vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1 mõistes ja mõistis välja mittevaralise kahju hüvitise 15 000 krooni.
- RVastS § 9 lõikes 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles, et RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud vabaduse võtmine hõlmab igasugust liikumisvabaduse piiramist. Samas ei saa ringkonnakohtu arvates vastustaja ametnike tegevuse õigusvastasust ja kaebuse esitaja liikumisvabaduse piiramise määra arvestades võrdsustada ka kaebuse esitaja lennujaamas kinnipidamist tavaolukorras sunnitud ootamisega, mida tuleb enamikel lennureisijatel aeg-ajalt taluda, nagu ekslikult leiab vastustaja. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik edasi lennata ei soovitud sihtkohta ega ka teistesse riikidesse, samuti ei olnud kaebuse esitajal pardakaardi puudumise tõttu võimalik lahkuda ootesaalist, kus ta pidi ootama lähtekohta tagasi lendamist. Seega oli kaebuse esitaja liikumisvabadus oluliselt piiratum kui tavaolukorras lennureisijatel sunnitud ootamise korral. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et käesoleval juhul oli kaebuse esitaja liikumisvabaduse piirang sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebuse esitaja õigusvastast lennujaamas kinnipidamist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Ka ringkonnakohtu hinnangul kujutab kaebuse esitaja õigusvastane lennujaamas kinnipidamine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks ja kohaseks vahendiks on rahaline hüvitis.
- Eeltoodud järeldus on kooskõlas ka Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustes väljendatud seisukohadega. Euroopa Inimõiguste Komisjon on 07.10.1976 otsuses asjas nr 7376/76 (X. ja Y. vs Rootsi) pidanud vabaduse võtmiseks lennujaamas ja lennukis kinnipidamist, viitega samasugusele seisukohale oma 13.12.1965 lahendis asjas nr 1963/63 (X. vs Madalmaad). Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 5 tähenduses vabaduse võtmise ja piiramise hindamiskriteeriume selgitades märkinud, et arvesse tuleb võtta konkreetse asja kõiki asjaolusid, sh kohaldatava vahendi tüüpi, kestvust, tagajärgi ja kohaldamise viisi, kuna vabaduse võtmine ja vabaduse piiramine erinevad üksnes riive intensiivsuse määras (vt nt 25.06.1996 otsus asjas Amuur vs Prantsusmaa, 05.10.2004 otsus asjas H.L. vs Suurbritannia). Varem leidis Euroopa Inimõiguste Komisjon (05.04.1993 otsus asjas S.S., A.M. ja S. M. vs Austria), et 9-päevane kinnipidamine lennujaama transiittsoonis ei olnud vabaduse võtmine, sest isikutele pakuti korduvalt võimalust lahkuda teistesse riikidesse.
- Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks ja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmiseks alust.
- Apellatsioonkaebuses leitakse õigesti, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta peab mõistlikuks hüvitiseks vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest 15 000 krooni.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et väljakujunenud kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 15.03.2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, 20.09.2010 otsus asjas nr 3-3-1-3-10 ja 13.12.2010 otsus asjas nr 3-3-1-84-10) on peetud piisavaks kinnipeetavatele iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni. 6
(7)3-09-2847 17. Samas on vastustaja viide
sätetele asjakohane, sest need on ka ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas kaebuse esitajale mõistliku hüvitise suuruse kindlaksmääramisel analoogia korras kohaldatavad.
§ 5
lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Vastavalt
§ 5
lõikele 2 on päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni.
§ 5lg 3 kohaselt loetakse vabaduse võtmist vähem kui 24 tunniks üheks ööpäevaks.
Vastustaja leiab põhjendatult, et kuivõrd
§ 5
lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju, siis oleks
mõistes kaebuse esitajalt arvestuslikult vabadus võetud üheks ööpäevaks ja arvestades ka oluliselt mugavamad tingimusi, milles kaebuse esitaja viibis, võrreldes nendega, milles tavaliselt viibivad isikud kinnipidamisasutuses või arestimajas, siis ei saaks hüvitis olla mingil juhul suurem kui 145 (4350 : 30 = 145) krooni.
- Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebuse osaliselt alternatiivse taotluse osas ning muudab halduskohtu otsust vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõistmisele kuuluva mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ja mõistab vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja 145 krooni ehk 9,27 euro suuruse hüvitise.
- HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit, muudab ta HKMS § 93 lg 4 alusel ka kohtukulude jaotust. Kohus võib HKMS § 92 lg 10 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebuse esitaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses mittevaralise hüvitamiseks õiglase hüvitise väljamõistmist vastavalt kohtu äranägemisele. Halduskohus rahuldas taotluse ja mõistis kaebuse esitaja kasuks välja 15 000 krooni suuruse hüvitise. Kuigi ringkonnakohus rahuldab Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebuse osaliselt ja vähendab kaebuse esitaja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust 145 kroonini (9, 27 euroni), jääb kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus vaatamata õiglaseks peetud hüvitise suuruse vähendamisele jätkuvalt rahuldatutuks. Arvestades eeltoodut oleks nii esimese astme menetluskulude jaotuse muutmine mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas kui ka vastustaja apellatsioonmenetluse kulude kaebuse esitajalt kas või osaline väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu HKMS § 92 lg 10 alusel tema enda kanda. Kuna kaebuse esitaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on vaatamata vastustaja apellatsioonkaebuse alusel hüvitise suuruse vähendamisele sisuliselt rahuldatud, tuleb kaebuse esitajale apellatsioonimenetluses menetlusdokumentide tõlkimisega seotud kulud (vastavalt Ad Rem Tõlkebüroo OÜ 02.03.2011 arvele nr 1116549 summas 152,35 eurot ja Ad Rem Tõlkebüroo OÜ 19.09.2011 arvele nr 1118478 summas 34,56 eurot) summas 186,91 krooni mõista Eesti Vabariigi kasuks välja vastustajalt HKMS § 93 lg 3 alusel. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 7
(7)