) § 18 lg-s 2 sätestatud aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundatud ettevõtte õigust taotleda osade registrist kustutamist – kas see on tähtajatu või ajaliselt piiratud ehk minetatav. Rahandusministeerium teatas 02.12.2010 vastuses, et
lg 2 mõtte kohaselt on osade registrist kustutamise õigus ajaliselt seotud ümberkujundamise protsessiga; vastav taotlus peaks põhinema ümberkujundamise hetkel valitsenud aktsionäride tahtel, mis võiks olla väljendatud ümberkujundamise otsusega (äriseadustiku (ÄS) § 480 lg 5) kinnitatava uue ühingu põhikirja kaudu. Kui ümberkujundatud osaühingu osanikud ei väljenda ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisel tahet osad registrist kustutada ja põhikirjas jäetakse osanike nimekirja pidamine ühingu juhatuse asemel registripidajale, minetab ühing õiguse taotleda osade registrist kustutamist. Sellisel juhul hakkab ühingu osade registrist kustutamisele kehtima tavapärane ümberkujundamata osaühingu regulatsioon. Seega ei anna
lg 2 OÜ-le NG Investeeringud osade registrist kustutamise taotlemise õigust, sest osundatud sätte teise lause järgi saab osade kustutamist taotleda ümberkujundamisel. See tingimus pole täidetud, kui ümberkujundamisest on möödunud mitu aastat ja ümberkujundamise otsusega kinnitatud osaühingu põhikiri näeb ette osade registreerimise väärtpaberite keskregistris. OÜ NG Investeeringud ümberkujundamine viidi läbi 2005.a ning 09.05.2005 üldkoosoleku otsusega, mis otsustas ka aktsiaseltsi ümberkujundamise osaühinguks, kinnitatud põhikirja p 2.2.4 nägi ette osade registreerimise Eesti väärtpaberite keskregistris. 2. OÜ NG Investeeringud esitas 08.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Eesti Väärtpaberikeskus 11.03.2011 otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Põhjendused: 1) vastustaja on ilma pädevusnormita ja osanike tahet eirates otsustanud osanike eest jätta osad registris registreerituks. Põhiseaduse (PS) §-dest 3 ja 11 tulenevalt saab põhiõigustele ja vabadustele kehtestada piiranguid üksnes seadusjõulise õigusaktiga. PS §-de 31 ja 32 järgi sätestatakse ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja kord ning kitsendused omandile seadusega.
sätteid ei saa tõlgendada selliselt, et need kitsendavad äriühingu juhtorgani pädevust või laiendavad vastustaja pädevust äriühingu osa- või aktsiakapitali kujundamist puudutavate küsimuste otsustamisel; 2)
lg 2 on erinorm, mille mõte on selgitada kohustuslikud juhud registripidajale, millal tuleb osad kindlasti kustutada, mitte loetleda kõik juhud või välistada kustutamine muudel juhtudel. Muudel juhtudel tuleb kannete tegemisel lähtuda registripidamise üldnormidest; 3) erinormi kehtestamisega on seadusandja pigem rõhutanud aktsiatele ning osadele kehtivat erinevat režiimi ja taganud ka ümberkujundamise tulemusena osaühingu vormis tegevust jätkava äriühingu osanikele võimaluse ÄS § 148 lg-st 7 ja § 182 lg-st 3 tuleneva õiguse teostamiseks; 4) vastustaja ja Rahandusministeeriumi poolne
lg 2 kitsendava tõlgenduse kohaselt tuleks kaebajal osade registrist kustutamiseks ennast kõigepealt uuesti aktsiaseltsiks ning siis taas osaühinguks ümber kujundada. Seega rikub vaidlustatud otsus ka HMS §-s 5 lg 2 sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõudeid; 9) kaebaja on osade registrist kustutamisest keeldumisel kohustatud tasuma
alusel vastustajale tasu, mille suuruseks on vastavalt 01.01.2011 jõustunud hinnakirjale vähemalt 1837,72 eurot aastas. Tasu näol on tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mille kehtestamine saab PS § 32 lg 2 ja § 113 kohaselt toimuda üksnes siis, kui see on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne; 10) otsus rikub ka kaebaja PS §-st 32 tulenevat õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja osanike suhtes on otsus ebaproportsionaalne, kuna osade registris registreerimiseks on vaja omada väärtpaberikontot, mida isikul, kes muid väärtpabereid peale osade ei oma, pole vaja. 3. AS Eesti Väärtpaberikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) vastustaja keeldus osade kustutamise taotluse rahuldamisest sellepärast, et kaebaja ei järginud seadusega sätestatud tingimusi ja korda - seega on PS § 31 nõue täidetud; 2)
lg 2 teine lause lubab ümberkujundatud ühingule osade registrist kustutamise taotlemist üksnes ümberkujundamise raames. See tingimus pole täidetud, kui osaühing asub osade registrist kustutamist taotlema enam kui 5 aastat peale ümberkujundamist ja ümberkujundamise raames on osaühing taotlenud osade registris registreerimist; 3) osanike nimekirja pidamine registris ei põhjusta kaebajale ettevõtjana tegutsemise piiranguid või keeldusid - tal on õigus tegutseda sõltumata sellest, kas osanike nimekirja peetakse registris või väljaspool seda; 4) osade kustutamisest keeldumisega kaitses vastustaja nende 398 osaniku omandi puutumatust, kes ei osalenud 25.05.2010 kaebaja osanike koosolekul; 5) registritoimingutele laienevad andmekogu pidamise normid, sealhulgas neist tulenevad kitsendavad lisatingimused, on ÄS sätetega vastuolu korral eri- ja üldnormi vahekorras. Vaatamata selgesõnaliste piirangute või keeldude puudumisele ÄS-s peavad registris registreeritud osaühingud ja nende juhtorganid arvestama
-s kehtestatud piirangute ja kitsendustega; 3
Registripidaja ei saa endale võtta põhiseaduslikkuse järelevalve teostamise funktsiooni ja otsustada, et teatud registritoimingu tegemise eeldusi reguleeriva või toimingut piirava normi põhiseadusele vastavus näib küsitav ning seetõttu võib selle kohaldamata jätta; 8) kuigi kolmandatest isikutest pandipidajate õiguste kaitse on oluline eesmärk, mis põhjendab seaduses osade "piiranguvaba" väljumise piiramist, pole vastustaja ega ka Rahandusministeerium kunagi väitnud, et need on ainsad õigushüved, mida
Kaebaja osanike 25.02.2010 üldkoosoleku otsus toob selgelt esile, et lisaks kolmandate isikute huvidele võib osa registrist väljaviimise otsustamine üldkorras ja piiranguteta kahjustada osanike huve just laia väikeosanike ringiga osaühingute puhul; 9) osa kustutamine registrist võib kujutada olulist vastassuunalist riivet selle osaniku õigustele, kes hoolimata väärtpaberikontoga seotud tasudest sooviks jätkata osa valdamist ja käsutamist harjumuspärasel viisil väärtpaberikonto kaudu või kes leiab, et osa hoidmine riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus on võrreldes osanike nimekirja pidamise tavarežiimiga omandi kaitse seisukohast oluliselt turvalisem. 5. Tallinna Halduskohtu 06.09.2011 otsusega jäeti OÜ NG Investeeringud kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud.
lg-s 2 on ammendavalt nimetatud juhud, millal osaühingu osad kustutatakse registrist; 2)
27.02.2009 eelse redaktsiooniga võrreldes ei too kehtiva seaduse järgi aktsiaseltsi ümberkujundamine osaühinguks automaatselt kaasa osaühingu osade registrist kustutamist, vaid seda tehakse ainult osaühingu taotlusel ning üksnes ümberkujundamise raames. Kuna kaebaja laskis 2005. aastal toimunud aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundamise käigus osad registris registreerida, siis pole neid sealt 5 aastat hiljem enam võimalik kustutada; 3) tegutseva osaühingu osade registrist kustutamise keeld riivab mõningal määral kaebaja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31) ja õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32). Samas põhiõiguste riive ei tähenda automaatselt, et see rikub põhiõigusi. Sellise riive korral tuleb kontrollida riive põhjendatust; 4) kõnealune keeld on proportsionaalne, sest võib üksnes väga ebaolulisel määral takistada kaebajat ettevõtlusega tegelemisel ning osaühingu omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Kaebaja ise on välja toonud ainult kohustuse maksta vastustajale registriteenuste eest tasu vähemalt 1837,72 eurot aastas; 5)
lg-s 2 kehtestatud piirang kaebaja ettevõtlusvabadusele ning omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu selleks, et tagada Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poolt 01.01.2007 jõustunud
muudatuste eelnõu ettevalmistamise käigus esile toodud kolmandate isikute õigusi; 6) Justiitsministeerium märkis, et puudub piisav regulatsioon, kuidas tagada kolmandate isikute kaitse; teavitatakse küll kõiki registrist kustutatavate väärtpaberite omanikke ja emitendi võlausaldajaid, kuid lahendamata on jäetud näiteks, kuidas toimub osaühingu panditud osade kustutamine ning mil viisil on pandipidaja õigused niisugusel juhul kaitstud; 7) Rahandusministeeriumi põhjenduste kohaselt on emitent registrisse kantud andmete avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt väärtpaberite registris registreerimisel andnud aktsepti olla lõplikult registreeritud sellisel määral usaldatavas registris. Samasugune signaal 4
Osade registrist kustutamise sidumine äriühingu ümberkujundamise protsessiga ei too kaasa põhjendamatut ja mittevajalikku vahetegemist ümberkujundamist, ühinemist või jagunemist läbivate äriühingute ja seda mitte läbinud äriühingute vahel. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja see tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Aktsiaseltsist osaühinguks ümber kujundatud äriühingud pole võrdses olukorras ümberkujundamist mitteläbinud äriühingutega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ NG Investeeringud apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Ühtlasi taotleb kaebaja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude vastustajalt välja mõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohtu seisukoht, et
Kohtu seisukoht on vastuolus ÄS § 148 lg 7 ja § 182 sätete ja mõttega koostoimes PS §-dega 31 ja 32; 2)
lg 2 reguleerib üksnes osade kustutamist äriühingute lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse tulemusel või ühinemise ja jagunemise korral ning aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks.
lg 2 ei sisalda keeldu osasid registrist kustutada muudel juhtudel; 3) osade registreerimise aluseid reguleerib ÄS, mitte
. Osade registris registreerimine põhineb ÄS § 182 lg 3 kohaselt osanike tahteavaldusel, mis väljendub osanike otsuse vormis. ÄS ega ükski muu kehtiv õigusakt ei näe osanikele ette piiranguid oma otsuste muutmisele. Osanikel on võimalik varasemate otsuste muutmise või ümberotsustamise teel oma tahet muuta; 4)
lg 2 eesmärk ja mõte on reguleerida registripidaja jaoks juhtumeid, kus osaühingu tahteavalduse tagajärjed ei ole õigusselged. Aktsiaseltsi ümberkujundamine osaühinguks on registri kontekstis unikaalne juhtum, kuna aktsiate registris registreerimine on kohustuslik (ÄS § 228 lg 1), osade registreerimine aga mitte (ÄS § 148 lg 7) ning ühinguõigus ei sätesta, et ümberkujundamise käigus tuleb osanikel otsustada, kas jätta osad registrisse registreerituks või mitte; 5) vastustaja jaoks tõusetub küsimus, kas ümberkujundamisega kaasneb vaikivalt osaühingu režiim, et osad ei ole registreeritud, või kestab edasi aktsiaseltsi režiim, et osad on registreeritud. Seetõttu on seadusandja põhjendatult õigusselguse huvides sätestanud eraldi osade registrist kustutamise alused, kui aktsiaselts kujundatakse ümber osaühinguks; 6)
lg 2 praeguse sõnastuse kehtestamisel tunnustas seadusandja ÄS § 148 lg 7 sätestatud põhimõtet, et osade registreerimine registris ei ole kohustuslik. Vastasel juhul puuduks
lg 2 teisel lausel üldse sisu; 7) kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et registrist kustutamise keelu riive on proportsionaalne ja väheintensiivne. Osaühingu osad ei ole vaikimisi registris registreeritud, vaid osade registreerimine on jäetud osanike tahteavalduse küsimuseks. Ainuüksi see kinnitab, et põhimõtteliselt puudub õigustus osade „sundregistreerituseks“ ja seega ka registreeritud osade registrist kustutamise keelamiseks, kui osanikud nii otsustavad; 8) viited Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi seisukohtadele ei ole asjakohased. Sealjuures ei ole kohus konkreetse asja raames üldse sekkumise õigustusi 5
peale probleemi täiendavat analüüsi; 9)
lg 2 kitsendava tõlgendamise eesmärgina on nii kohtuotsuses kui vastustaja seisukohtades toodud esile kolmandate isikute ehk pandipidajate õiguste kaitse. Käesoleval juhul taotluse esitamise ajal polnud osadele pante seatud. Seega langeb pandipidajate isikute huvide kaitse küsimus väga selgelt üldse ära; 10) juhul, kui osade registrist kustutamisel tekib küsimus olemasolevate pandipidajate huvide kaitstusest, on võimalik lahendada see küsimus haldusaktile kõrvaltingimuste seadmisega; 11) taotluse aluseks on apellandi osanike 25.05.2010 otsus, mida ei ole vaidlustatud, mille alusel on tehtud põhikirja muutmise kanne äriregistrisse ja mille kehtivuse vaidlustamistähtaeg on möödunud. Seega ei ole kehtiva ja vaidlustamata osanike otsuse puhul alust keelduda registritoimingu tegemisest osanike õiguste võimaliku rikkumise ettekäändel; 12) osaühingu, tema osanike kaalutlused ning tahe on tagatud põhiseadusliku ettevõtlusvabadusega ja selle asjatuks pidamine on täiesti väär ja õigustamatu. Väited avalikesse huvidesse kuuluvatest maksuõiguslikest või muudest kaalutlustest on täiesti paljasõnalised; 13) ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral. Register ei suuda aga tagada selliste täiendavate tingimuste arvestamist tsiviilkäibes. On selge oht, et osanike huve kajastav põhikiri jääb täitmata ja kaasnevad tühised tehingud, mis kokkuvõttes vähendavad õiguskindlust (ka kolmandatele isikutele). Samas võimaldab tehingu notariaalse vormi nõue selliste täiendavate tingimuste järgimist tõhusalt tagada; 14) samuti ilmneb osade registrist kustutamise keelu mittevajalikkus eriti selgelt juhul, kui osaühingule jääb vaid üks osanik või kui osanikud soovivad korraldada osaühingu tegevuse nn suletud ühinguna. Viidatud juhtudel ei ole osade registreerimine registris põhjendatav avaliku huvi ega kolmandate isikute õiguste kaitse vajadusega. 15) isegi juhul, kui avalikkuse või kolmandate isikute huvides on õigustatud osade registrist kustutamise õiguse piiramine, siis
Osaühingud, kelle osad on registris registreeritud, võivad kujundada ennast ümber aktsiaseltsiks ja siis kohe tagasi osaühinguks ning taotleda osade kustutamist registrist; 16) kohus on ekslikult hinnanud põhiõiguste riive väheintensiivseks kaebuses näitlikult esile toodud vastustaja aastatasu summa alusel. See on siiski vaid üks
-st tulenev lisakoormis emitendile. Kohus on jätnud tähelepanuta, et registris registreeritud osa puhul kaasneb ka osanikele kohustus omada väärtpaberikontot ja tasuda kontohalduritele selle eest teenustasu, mida registris registreerimata osade omanikud tegema ei pea. Osade registris registreerimise korral kaasneb osaühingule ja tema osanikele terve hulk rahalisi ja muid koormisi, mida registrisse kandmata osadega osaühingud ja nende osanikud taluma ei pea; 17) PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse kaitsealaks on kaebaja õigus saada koheldud võrdselt osaühingutega, mis on läbimas aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundamise protseduuri. Seejuures tuleb eriti arvestada, et ka kaebaja ise on aktsiaseltsist ümberkujundatud osaühing. 7. AS Eesti Väärtpaberikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Põhjendused: 1) halduskohus pole leidnud, et osade registrist kustutamise alused oleks loetletud üksnes
Kuna kaebaja ei olnud taotluse esitamisel aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundamise protsessis ja selle üle pole ega saa olla vaidlust, siis ei olnud osade registrist kustutamine apellandi poolt viidatud alusel õiguslikult võimalik; 4) osade registrist kustutamine ei saa toimuda pelgalt osanike tahteavalduse alusel. Eksisteerima peab ka osade registrist kustutamise õiguslik alus. Kaebaja on aktsiaseltsist ümberkujundatud osaühinguna jätnud talle ÄS § 182 lg-st 3 tulenenud õiguse kasutamata ning otsustanud osade registris registreerimise kasuks. Seda apellandi enese poolt valitud režiimi tuleb apellandil nüüd aktsepteerida; 5) vastustajal on kohustus keelduda ilma seadusliku aluseta kande tegemisest registrisse tulenevalt Rahandusministri 28.12.2000 määruse nr 116 „Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord“ § 7 lg-st 4 ning karistusseadustiku §-st 292; 6) arusaamatu on apellandi väide, justkui oleks
lõike 2 eesmärk ja mõte reguleerida registripidaja jaoks juhtumeid, kus osaühingu tahteavalduse tagajärjed ei ole õigusselged ja kus tekiks küsimus sellest, kas ümberkujundamisega kaasneb vaikivalt osaühingu režiim, kus osad ei ole registreeritud, või kestab edasi aktsiaseltsi režiim, kus osad on registreeritud. Selle, millist režiimi osaühingule kohaldatakse, otsustab osaühing ja kui osaühing otsustab osad registreerida, siis need osad ka registreeritakse osaühingu nõuetekohase taotluse alusel; 7) vastustajal ei ole pädevust registrikannete tegemisel hinnata, kas kannete tegemise aluseid on seaduses piisavalt ja otstarbekalt reguleeritud või mitte. Ka ei ole vastustajal pädevust hinnata, kas kehtiv regulatsioon on põhiseadusega vastuolus või mitte ning vastustaja ei saaks nii ehk teisiti teha otsuseid, lähtudes oma taolistest võimalikest hinnangutest; 8) kaebaja osade pidamine registris ei riku PS §-dest 31 ning 32 tulenevaid apellandi põhiõigusi. Osade registrist mittekustutamine on apellandi põhiõiguste proportsionaalne riive ja põhiõiguste lubamatut rikkumist ei eksisteeri. Osade registreeritus ei takista registris kuidagi omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse teostamist. Vastupidist pole kaebaja tõendanud; 9) halduskohus on õigesti nõustunud käesolevas asjas käsitletud Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi põhjendustega; 10) kaebaja viide, et vastustaja oleks võinud taotluse lahendada haldusaktile kõrvaltingimusi seades, on põhjendamatu, kuna seadus ei anna vastustajale pädevust lahendada registreerimistaotlusi tingimuslikult. See, et konkreetsel juhul pole osade suhtes pandiõiguste omajaid, ei saa muuta õigusnormi kehtivusele (põhiseadusepärasusele) antavat hinnangut; 11) osaühingute ümberkujundamine aktsiaseltsideks ning seejärel osaühinguks, ainsa eesmärgiga saavutada osade registrist kustutamine, ei ole teoreetiliselt võimatu. Samas ei ole usutav, et taolist skeemi praktikas rakendama hakatakse. Äriühingute ümberkujundamised on kulukad ning aeganõudvad protsessid; 12) väide, et ka register ei pruugi tagada kõikide osadega läbiviidud tehingute seaduslikkust, pole veenev, sest kuritarvitusi ei välista täielikult ükski süsteem; 13) kulud ning kohustused, mis kaasnevad osaühingule osade registris registreerimisega, ei lükka ümber asjaolu, et osade registrist mitte kustutamine on kolmandate isikute huvide kaitse mõõdukas abinõu; 14) kaebaja seisukohad seoses osade registris pidamisega kaasnevate kulutuste ning kohustustega jätavad mulje, nagu osade registris registreeritud olemise näol oleks tegemist sunniviisilise meetodiga, millega osanike õigusi ülemäära piiratakse ning millega mingeid 7
lg-st 2 tulenevad osaühingu teavitamiskohustused registri suhtes, mis kaasnevad osade registreerimisega, ei tähenda, et osade registrist kustutamise keeld ei ole mõõdukas abinõu. Osaühingul lasuvad teavitamiskohustused tagavad registri läbipaistvuse ning usaldusväärsuse. Seega on tegemist osanike ning kolmandate isikute huvides olevate kohustustega, mistõttu ei ole selliseid kohustusi võimalik lugeda osaühingu õigusi ülemäära piiravaks; 17) osaühingul lasub peale
lg-st 2 tulenevate teavitamiskohustuste veel mitmeid muid teavitamiskohustusi (nt teavitamiskohustused äriregistri suhtes). Kaebaja argumentatsiooni kohaselt tuleks kõik sellised kohustused osaühingute õigusi rikkuvaks ebamõõdukateks abinõudeks lugeda, mis oleks mõeldamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väärtpaberite kustutamine registrist on reguleeritud
§-s 18 ning kustutamise aluseid ei saa tuletada registripidamise üldnormidest või muudest õigusaktidest, sh ÄS-st. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ei korda. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu tõlgendusega, mille kohaselt võimaldab
lg 2 aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutada osaühingu osad registrist emitendi taotlusel üksnes ümberkujundamismenetluse vahetu tulemusena. Kui osade registrist kustutamist saaks teha mis tahes ajamomendil, muutuks normis ümberkujundamisele viitamine sisutuks. Eeltoodust tulenevalt sõltub asja lahendus sellest, kas
regulatsioon, mis ei näe ette osaühingu osade registrist kustutamise võimalust osanike vastavasisulise otsuse alusel, on proportsionaalne piirang. 9.
kohaselt ei ole kaebajal kohustust oma osasid väärtpaberite keskregistris registreerida. See nähtub
§-st 2, mille lg 2 näeb ette üksnes võimaluse osasid registris registreerida. Eeltoodust tuleneb, et puudub konkreetne õiguslik huvi, et kõigi osaühingute osad oleksid kantud registrisse. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et vastupidist õigust, st õigust osad registrist kustutada,
ei sätesta. Samas ei sisalda seadus ka sellekohast keeldu. Seega tuleb hinnata, kas nimetatud lünk seaduses, kitsamalt
§-s 18, mis sätestab väärtpaberite registrist kustutamise alused, piirab kaebaja põhiõigusi ning kas nimetatud põhiõiguste riive on õiguspärane. 10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et
-st tulenev piirang kujutab endas PS §-de 31 ja 32 riivet. Ettevõtlusvabadus on kitsendatud seeläbi, et kaebajal puudub voli vabalt otsustada, kas pidada osanike nimekirja ise või registri vahendusel. Otsustades kord kanda osad registrisse, on välistatud hilisemad vastupidised otsustused. Osade registrist kustutamine oleks võimalik vaid äriühingu korduva ümberkujundamise kaudu, mida ei saa pidada mõistlikuks lahenduseks. Omandiõiguse riive on seotud rahaliste kohustustega, mida kaebaja peab kandma seoses osade registris registreerimisega. Riive tuvastamisel ei ole oluline, kui 8
ei näe osaühingutele ette kohustust kanda osad registrisse, ei saa väita, et osanike nimekirja pidamine saab usaldusväärselt toimuda üksnes registri vahendusel ning osanike nimekirja pidamine juhatuse poolt seaks osanikud mingil viisil halvemasse olukorda. Nagu ringkonnakohus on eelnevalt juba viidanud, on osanikel võimalik osanike koosoleku otsust ÄS-s ettenähtud korras vaidlustada. Äriühingu juhtimine toimub üldjuhul enamuse otsustuse alusel ning ringkonnakohtu jaoks ei ole nähtav, miks osade registrist kustutamise küsimuses tuleb osanike vähemust ÄS-s sätestatust intensiivsemalt kaitsta. Pandipidajate õiguste kaitse võib osutuda eesmärgi saavutamiseks vajalikuks, kuid konkreetsel juhul on kaebaja kinnitanud, et pandipidajad puuduvad. Seega on võimalik ette näha isikute õigusi vähem koormav regulatsioon, kus nt pandipidajate puudumisel ei tehta osaühingule takistusi oma osade registrist kustutamiseks. Ka Justiitsministeerium ei ole oma seisukohas välistanud taolise regulatsiooni võimalikkust. Arvestades, et valitud abinõu ei ole vajalik, ei saa seda pidada ka mõõdukaks. Vajalikkuse esinemisel võiks iseenesest tegemist olla mõõduka vahendiga eesmärkide saavutamiseks. 12. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kohaldamata
osas, milles see ei näe ette osaühingu osade registrist kustutamist osanike otsuse alusel. Asjassepuutuv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.