Tsiviilasi nr 2-11-45891 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 24. september 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 29.07.2009 võla tasumise kokkuleppe (tl 18, 57) kohaselt tunnistas kostja OÜ Tehnikakeskus (pankrotis) kaupade müügist tulenevat võlgnevust summas 18 650 krooni ja kohustus kogu võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 05.05.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kokkulepet täitnud osaliselt 10 000 krooni ulatuses, jättes tasumata 8650 krooni ehk 552,84 eurot. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et hageja on OÜ-lt Tehnikakeskus (pankrotis) nõude kostja vastu omandanud 07.06.2011 nõude loovutamise lepingu alusel (tl 19-20) ja et kostjat on nõude loovutamisest teavitatud (tl 21, 22).
2. Hageja on esitanud kohtule võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on

§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja 3

§ 103

lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 13.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli kohtule esitatud 29.07.2009 võla tasumise kokkuleppe alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kostjal oli kohustus tasuda võlgnevus 18 650 krooni, kuid kostja on võlgnevuse katteks tasunud 10 000 krooni. Kuna hageja näol on tegemist uue võlausaldajaga, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt 8650 krooni ehk 552,84 euro tasumist, siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et nõue loovutati hinnaga 16,58 eurot (pooled on ekslikult märkinud 16,38 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 552,84 eurot põhinõude katteks. 14.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 0,5% suuruses viivisemääras päevas (kokkuleppe p 6). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude ulatuses, so 552,84 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning arvestades asjaolu, et kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ega taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist

§ 113

lg 8 ja § 162 alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 552,84 eurot viivisenõude katteks.

1. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1105,68 eurot (põhinõue 552,84 eurot ja viivisenõue 552,84 eurot).
2. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hageja nõude täies ulatuses, jätab menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4