3-10-2117/24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2117 Otsuse kuupäev 31.jaanuar 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi MTÜ Eesti Euroinfo Ühing kaebus haridus- ja teadusministri 114.07.2010 käskkirja nr 732 tühistamiseks ning haridus- ja teadusministrile ettekirjutuse tegemiseks hindamistulemuste uueks otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.jaanuar 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esindaja Jüri Martin ja vandeadvokaat Ott Saame, vastustaja – Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Heddi Lutterus ja nõustaja Tiina Laidvee ning 3.isiku – SA Arcimedes Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri esindaja Heli Mattisen Resolutsioon

1. Jätta MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 31.jaanuarist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 2.märtsil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt moodustatud hindamiskomisjon viis Euroakadeemias läbi tavamenetluse järgmiste õppekavade bakalaureuse- ja magistriõppe hindamiseks: keeled- ja kultuurid; keskkonnahoid ning ärindus ja haldus. 30.06.2010 võttis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu vastu otsuse teha ettepanek haridus- ja teadusministrile anda Euroakadeemiale õigus õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid järgmiselt: 1) tähtajaga 3 aastat keeled ja kultuurid õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes; 2) tähtajaga 2 aastat keskkonnahoid ning ärindus ja haldus õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes. Haridus- ja teadusministri 14.07.2010 käskkirjaga nr 732 otsustati esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek anda eraülikoolile Euroakadeemia tähtajaline õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid järgmiselt: 1) tähtajaga kuni 30.06.21013 keeled ja kultuurid õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes; 2) tähtajaga kuni 30.06.2012 keskkonnahoid ning ärindus ja haldus õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas kohtule kaebus, milles palub tühistada haridus- ja teadusministri 14.07.2010 käskkiri nr 732 ning teha haridus – ja teadusministrile ettekirjutus hindamistulemuste osas asja uueks otsustamiseks. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja välja mõista vastustajalt menetluskulud kogusummas 3737,73 eurot. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus ning palutud keelata haridus- ja teadusministril esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek käskkirja nr 732 kinnitamiseks. Tartu Halduskohus jättis 25.08.2010 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Tartu Ringkonnakohtule määruskaebust ei esitanud. Kaebaja leiab, et üleminekuhindamist reguleerivas menetluskorras on olulised puudused ja hindamisel on rikutud üleminekuhindamise menetlusreegleid. Samuti ei ole vaidlustatud käskkirja aluseks olevate haldusotsuste tegemisel järgitud kaalutlusõiguse teostamise piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja palub jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt on haridus- ja teadusministril õigus volitada ülikooliseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma sihtasutuse, kellega sõlmitakse vastav haldusleping. Kuna ülikooliseaduse § 10 lõiked 1 ja 5 annavad Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile õiguse korraldada üleminekuhindamisega seonduvat, siis ei saa täiendavate nõuete ja läbiviimise korra kehtestamist üleminekuhindamist korraldava organi poolt ja vastavat volitusnormi haridusja teadusministri käskkirjas pidada haridus- ja teadusministri pädevust ületavaks tegevuseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et üleminekuhindamise regulatsioon on puudulik, kuna üleminekuhindamisele keskendub terve ülikooliseaduse § 567, täpsem korraldus on kehtestatud haridus- ja teadusministri 06.05.2009 käskkirjas nr
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole ise üles näidanud piisavat hoolsust ja aktiivsust enda õiguste kaitseks, vaidlustamata üleminekuhindamise toimingu. Vastustaja väidab, et Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on sõltumatu organ, kes annab sõltumatuid eksperthinnanguid ja keda Haridus- ja Teadusministeerium usaldab. Vastustaja kinnitab, et hindamisnõukogu tegevus oli kooskõlas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri regulatsiooniga, samuti oli enne hindamisnõukogu otsust ärakuulamisõigus täiesti realiseeritud. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei ole asjakohane rääkida ministri käskkirja õigusvastasusest, kuna ministri käskkirjas ja hindamisnõukogu otsuses esitatud põhjendused tähtajalise õppe läbiviimise õiguse osas on piisavad ning arvesse on võetud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalumine on seejuures toimunud ratsionaalselt. 2 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isiku – Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja nõustub kõigi vastustaja seisukohtadega, rõhutades, et 30.06.2010 hindamisnõukogu otsused on põhjendatud ja motiveeritud. Lisades, et hindamisnõukogu on oma ettepaneku koostamisel lähtunud põhjendatud ja asjakohastest kaalutlustest. Samuti on hindamisnõukogu oma ettepanekute esitamisel toiminud proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ning asetanud tähtaja pikkuse sõltuvusse olemasolevate puuduste kaalust. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Haridus- ja Teadusministeerium oma 15.07.2010 käskkirjaga nr 732 (I toimik, lk 13) Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda eraülikoolile Euroakadeemia kõrgharidustaseme õppekavagruppides tähtajalise õppe läbiviimise õiguse, võttes aluseks erakooliseaduse § 33 lõike 4 punkti 2, lõiked 5 ja 6 ning lähtudes eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu 30.06.2010 otsuse. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et haridus- ja teadusminister on üleminekuhindamise läbiviimise korra kehtestamise delegeerimisega osaliselt Hindamisnõukogule ületanud talle antud pädevusi, viidates ülikooliseaduse § 567 lõikele
4. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on jätnud tähelepanuta ülikooliseaduse § 10 lõike 5, mille kohaselt haridus- ja teadusministril on õigus volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma sihtasutuse, kellega sõlmitakse vastav haldusleping. Sama seaduse § 10 lõikes 1 on sätestatud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri ülesanded – korraldada ja viia kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist; korraldada ja läbi viia kõrgharidustaseme õppekavagruppide kvaliteedi hindamist; täita teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Seega ei saa täiendavate nõuete ja läbiviimise korra kehtestamist üleminekuhindamist korraldava organi poolt ja vastavat volitusnormi haridus- ja teadusministri vaidlustatud käskkirjas pidada haridus- ja teadusministri pädevust ületavaks tegevuseks, kuna ülikooliseaduse § 10 lõiked 1 ja 5 annavad Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile õiguse korraldada üleminekuhindamisega seonduvat. Ülikooliseaduse § 567 lg 5 sätestab, et kuni 2011.aasta 31.detsembrini hindab kõrghariduse kvaliteediagentuur lisaks ülikooliseaduse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ülesannetele õppeasutuste õppekavagruppe. Kohtu arvates on haridus- ja teadusminister ka nii toiminud, kehtestades oma 06.05.2009 käskkirjaga nr 367 „Kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele ülemineku tingimused ja kord“ üleminekuhindamise täpsema korralduse ja tehes Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile ülesandeks kehtestada hindamise läbiviimiseks täpsem regulatsioon. Asja materjalidest nähtuvalt on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur moodustatud SA Archimedes struktuuriüksusena ja loodud kõrgharidusstrateegia täitmiseks 01.01.2009 ning see tegeleb peamiselt õppeasutuste ning nende õppe kvaliteedi välishindamisega, lähtudes oma tegevuses rahvusvahelistest põhimõtetest. Agentuuri koosseisu kuulub hindamisnõukogu, mille 3 liikmete valikul jälgitakse, et hindamisnõukogusse kuuluks igast õppevaldkonnast vähemalt üks ekspert. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et üleminekuhindamise regulatsioon on puudulik. Üleminekuhindamist reguleerib ülikooliseaduse § 567 , lisaks on haridus- ja teadusminister kehtestanud oma 06.05.2009 käskkirjaga nr 367 üleminekuhindamise täpsema korralduse. Kogu üleminekuhindamise menetluskord ja hindamise lõppotsuse kujunemise protseduur on väga selgelt esitatud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu poolt 14.10.2009 heaks kiidetud dokumendis „Üleminekuhindamise nõuded ja läbiviimise kord“. Üleminekuhindamise menetlus on valdavalt üles ehitatud eksperthinnangutele ning et tagada võimalikult pädevate ja huvide konfliktita ekspertide kaasamine, on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur enne hindamiskomisjoni moodustamist selle koosseisu kooskõlastanud üleminekuhindamise taotlejaga. Samuti on taotlejal protseduurireeglite kohaselt õigus esitada vastuväiteid enne hindamiskomisjoni istungit, kus sõnastatakse lõplikud osahinnangud. Seega on kohtu hinnangul üleminekuhindamise menetluskord ja hindamise lõppotsuse kujunemise protseduur selge ja läbipaistev. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus ja roll on ebaselged hindamisotsuste menetlemisel. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et minister lähtub negatiivse otsuse kinnitamisel eelkõige kõigist asjaoludest, mida on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu tulenevalt ülikooliseaduse § 567 lõikest 8 tulenevalt lõpphinnangu otsuse langetamisel kasutanud – üleminekuhindamise taotlus, lisatud andmed, ekspertiisikomisjoni esialgne hinnang jne. Kusjuures eelnimetatud seadusesätte punktis 3 ja lõikes 11 sätestatud regulatsioon ei kohusta haridus- ja teadusministrit argumenteerima negatiivset otsust ainult hindamisnõukogu poolt lõpp-protokollis väljatoodud argumentide abil, vaid minister võib kasutada otsuse alusena ka esialgse ekspertiisikomisjoni poolt väljatoodut. Kuna haldusakt peab olema põhjendatud, piisavalt argumenteeritud, siis tugineti antud juhul selle väljaandmisel ka esialgsetele hindamiskomisjoni osahinnangutele, õigesti. Mis puutub vaidlustamisõigusesse, siis õigus vaiet esitada oli koolil 20 tööpäeva jooksul pärast Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt edastatud lõpphinnangu kättesaamist, , kuid kaebaja jättis üleminekuhindamise toimingud vaidlustamata. Kaebaja saatis küll 12.07.2010 Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise õppekavagruppide üleminekuhindamisega seoses, kuid ei pidanud vajalikuks vaidlustada Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt läbiviidavaid üleminekuhindamise toiminguid. Seega laskis kaebaja kohtu arvates vaide esitamise tähtajad omal süül mööda. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkirja aluseks olevate haldusotsuste tegemisel ei ole järgitud kaalutlusõiguse teostamise piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, ei ole õige. Kaebaja väide, et õppejõudude teadustöö hindamise aluseks ei ole võetud objektiivseid ja igakülgseid asjaolusid, ei vasta tõele. Asja materjalidest nähtuvalt jõudsid hindajad järeldusele, et õppejõududel on küll piisav õpetamispädevus, kuid aktiivses teadustegevuses teaduskonna õppejõud ei osale, seetõttu ei ole täidetud eelnimetatud kõrgharidusstandardi § 15 lõike 1 nõuded, mille kohaselt ülikooli professori ametikohal töötav oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundja peab omama vähemalt 5 aastast aktiivse teadus- ja arendustegevuse või muu loometegevuse kogemust. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et hindamiskomisjoni poolt antud hinnangute puhul on tegemist „suhtelise hinnanguga“, kuna asja materjalidest nähtub, et hindamiskomisjoni otsus on põhjendatud ja igati motiveeritud. 4 Kohtu arvates asjaolu, kui Euroakadeemia ei suuda tagada, et seal õppivad üliõpilased osaleksid õppetöös, sh vastavates mobiilsusprogrammides ja mida ka kaebaja ise kinnitab, siis on sellise kõrgkooli toimimise vajadus kaheldav. Kohus nõustub vastustajaga, et lähtudes kõrgharidusstandardist peab õppeasutuses õpetavate õppejõudude arv olema piisav, sest väike põhikohaga töötavate erialaõppejõudude arv ei võimalda tagada õppekavagrupis õppe läbiviimise jätkusuutlikkust. Mis puutub õppejõudude teadustööga tegelemise teemasse, siis tõendab kohtu arvates fakt, kui õppeasutuse vastava teaduskonna õppejõud on kirjutanud kokku 1-2 artiklit, et tegelikku teadustegevust ei ole tehtud. Hindamisnõukogu otsuses märgitud miinused – nii üliõpilaste ja tööandjate ebapiisav kaasamine õppekavaarendusse, arengut toetava tagasiside puudumine üliõpilaste õpitulemuste hindamises kui ka õppejõudude väheaktiivne enesetäiendamine väliskõrgkoolide juures, on põhjendatud ja kontrollitavad ning hinnangu andmisel on lähtutud kõrgkooli poolt Eesti Hariduse Infosüsteemis ja õppeasutuse hindamiskülastamisel saadud informatsioonist. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et Euroakadeemia poolsete väidete sisulist kaalumist ja analüüsi ei ole vastustaja poolt toimunud. Kohtu arvates on hindamisnõukogu igakülgselt ja põhjalikult kaalunud Euroakadeemia esitatud argumente ja tõendeid, mis on kontrollitavad. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt toetus hindamisnõukogu oma kaalutlusõiguse teostamisel välishindamise hea tava kohaselt eelnevalt läbi viidud eksperthinnangule ning võrdlevale analüüsile ja tegi oma 30.06.2010 otsustes (I toimik, lk 14-22) haridus- ja teadusministrile ettepaneku anda Euroakadeemiale kõrgharidustaseme õppekavagruppides tähtajalise õppe läbiviimise õiguse. Riigikohus on oma 12.05.2008 otsuses nr 3-3-1-18-08 asunud seisukohale, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnangulise otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Hinnanguliste otsustuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul pidas kolleegium vajalikuks märkida, et oluline on küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja on Euroakadeemiale keelte ja kultuuride, keskkonnahoiu ning ärinduse ja halduse õppekavagrupis tähtajalise õppe läbiviimise õiguse üldhinnangu andmisel kinni pidanud üleminekuhindamise menetluse korrast, hindamisel on võetud aluseks õiged asjaolud, on lähtutud üldtunnustatud hindamise kriteeriumitest ja asjakohastest kaalutlustest. Hindamisnõukogu on esitatud andmeid ratsionaalselt kaalunud, mistõttu lõpliku ettepaneku aluseks olev hinnang on põhjendatud ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, järelikult kohus jätab MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 5 6