lg 5, mis arvestades Hageja-l olnud ja tema tegevuse tulemusena vähenenud tagatiste väärtust välistab Kostja poolse vastutuse tõenäoliselt üldse. 30.09.2010 dateeritud kohtutäitur Rocki Albert ´i täitmisteate kohaselt algatati Kostja ja tema abikaasa suhtes täitemenetlus Pärnu notar Kristi Kivimägi poolt Käenduslepinguga samal päeval, s.o. 25.04.2007, sõlmitud hüpoteegileping nr. XXX alusel. Hüpoteegilepingu punktiga 4.
lg 1 alusel määrata, kas muuhulgas talle kuulunud kinnisasja müügist Hageja poolt saadud rahalise vahendid läksid Kostja käenduskohustuse katteks või Kostja kohustuste katteks, mis tulenesid tema sundtäitmisele allumise kohustusest vahetult OÜ G Laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks. Olukorras, kus hüpoteegiga olid tagatud nii OÜ G kohustused vahetult kui ka läbi Käenduslepingu tagamise hüpoteegiga, valis Kostja, et hüpoteegiga tagatud kinnisasja müügist kaetakse siiski Kostja käenduskohustus, mis oleks sel põhjusel lõppenud ka
lg –s 5 sisalduva käendaja vastustust vähendavate asjaoludeta, mis aga käesoleval juhul selgelt esinevad. Kostja päringu alusel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert ´i 3 büroolt saadud vastuse kohaselt (e-kiri lisatud), sai Hageja XXX XXX realiseerimisest 129618,69 eurot, mis ületab Käenduslepingus sätestatud käendajate vastutuse piirmäära. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab käendajana hüvitama hagejale laenulepingu alusel saadud 31 955,82 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr XXX, mille p 2.
lg 5, kuivõrd hageja on vabatahtlikult loobunud hüpoteegist XXX korteriomandile summas 2 000 000 krooni.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik on jätnud oma laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Vastavalt
§-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt
§-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. 25.04.2007. a sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ G laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Vastavalt käenduslepingule on käendaja vastutus piiratud 95 867,47 euroga. Kostja ei eita käenduslepingu sõlmimist, kuid kostja kinnitusel on ta käenduslepingust tuleneva kohustuse täitnud täitemenetluses, mille käigus realiseeriti hüpoteek, mis oli seatud hüpoteegilepingu nr XXX alusel (tl 93). Kohus nõustub hagejaga selles, et viidatud täitmenetluses täitis kostja siiski laenulepingust tulenevat kohustust mitte käenduslepingut. Kohtule on esitatud täitmisteade võlgnikule (tl 102), millelt nähtub, et nõude sisu on laenulepingust nr XXX tulenev nõue summas 416 310,23 eurot.
lg 1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi 4 teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama paragrahvi järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja. Kohtule on esitatud enampakkumise akt, millelt nähtub, et kinnisasja Urge Suurfarm ja XXX müük enampakkumisel toimus 02.02.2011. a (tl 129-133). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks teinud mõistliku aja jooksul võlausaldajale otsese ja sõnaselge tahteavalduse selle kohta, millist kohustust ta täidab. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kinnistute realiseerimise tulemusel väheneda kostja käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees, vaid hüpoteekide realiseerimise tulemusel vähenes põhivõlgniku kohustus laenuandja ees. Kostja on ka leidnud, et käendaja vastutus väheneb
lg 5 alusel, kuna hageja on vabatahtlikult loobunud hüpoteegist XXX korteriomandile.
lg 5 järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võlausaldaja kohustuse täitmist tagavast tagatisest loobunud, vaid see on asendatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga XXX(tl 124-125). Kohus ei nõustu kostja hinnanguga selle kohta, et kinnistut saab hinnata müügikuulutuses toodud pakkumishinna järgi (tl 162). TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Kohus nõustub kostjaga selles, et olukorras, kus korterit pakkumishinnaga 99 999 eurot ei suudeta müüa poolteist aastat, ei saa asuda seisukohale, et viidatud pakkumishind oleks selle kinnistu turuhind. XXX müügihind 36 500 eurot kujunes enampakkumisel, mistõttu see ongi kohtu hinnangul selle kinnistu turuhind. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et olemasolevad tagatised oleksid vähenenud ning seeläbi kostjale kahju tekkinud. Iseenesest õige on ka hageja märkus selle kohta, et arvestades hageja nõude suurust summas 256 605,53 eurot, ei muudaks mõningane hüpoteekide väärtuste erinevus kostja võlgnevuse suurust hageja ees. Kostja väitel on hageja nõue ühe kaaskäendaja poolt täidetud, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid selle kohta, et hageja nõue oleks ühe kaaskäendaja poolt täies ulatuse tasutud. Hageja on kaaskäendaja TN poolt tasutud summa arvelt 05.04.2010. a vähendanud põhivõlgnevust 67 931,78 euro võrra ja intressivõlgnevust samal päeval 2 342,29 euro võrra. Kohtu hinnangul on seega alusetu väita, et kogu hageja nõue oleks täidetud ning hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 31 955,82 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas
Kokku moodustab viivis ajavahemiku 25.06.2008 kuni 06.05.2011. a eest 215 412,34 eurot. 5 Hageja ei nõua viivise tasumist põhinõuet ületavas ulatuses (tl 18-20, 171, 176).
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja tasus 11.08.2011. a riigilõivu summas 5 432,49 eurot. 11.04.2012. a hageja loobus nõudest summas 31 955,82 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 905,43 eurot. Karin Sonntak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.