) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. Hageja OÜ EBI tasus 12.05.2011 (maksekorraldus 2053) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 87,03 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072369, makse selgitus :“Riigilõiv OÜ EBI avalduse eest EAOÜ…“) ja 31.08.2011 (maksekorraldus 2187) hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 392,30 eurot, Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072741, makse selgitus: “Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-22109 EBIOÜ hagi eest EAOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks“). Kuivõrd hageja on maksnud riigilõivu summas 392,30 eurot Tartu Maakohtu kohtutoimingute viitenumbrile ja hagiavaldus on kohtualluvuse järgi suunatud menetlemiseks Harju Maakohtule, siis taotles Harju Maakohus riigilõivu ümbertõstmist Harju Maakohtu 2 2-11-22109 kohtutoimingute viitenumbrile so 2900072123. Riigilõiv laekus Harju Maakohtu kohtutoimingute viitenumbrile 08.11.2012. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ EBI arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Danske Bank Eesti Filiaalis (Sampo Pank). Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.