3-12-1333/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-1333 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 04.05.2012 otsuse nr V03-22 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ XXX Vastustaja - MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Resolutsioon
2. Rahuldada OÜ XXX kaebus.
3. Tühistada MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 04.05.2012 otsus nr VO3-
5. Teha MTÜ-le Valgamaa Partnerluskogu ettepanek OÜ XXX taotluse osas asi uuesti läbi vaadata.
6. Mõista MTÜ-lt Valgamaa Partnerluskogu kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 15.97 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
7. oktoobrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
8. novembril 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. 05.03.2012 esitas OÜ XXX MTÜ-le Valgamaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 „Ettevõtete areng ja koostöö“ projektikonkursi „Tugev tegija“ raames taotluse projektile „Niiduk Toro“.
10. 04.05.2012 otsustas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu tunnistada OÜ XXX ja tema esitatud taotlus toetuse saamiseks vastavaks, kuid otsustas jätta OÜ XXX taotluse toetuse saamiseks kinnitamata eelarvevahendite lõppemise tõttu.
11. 10.05.2012 esitas OÜ XXX vaide MTÜ Valgamaa Partnerluskogu otsusele nr V03-
13. 20.06.2012 jättis MTÜ Valgamaa Partnerluskogu vaideotsusega nr V/K-28 OÜ XXX vaide rahuldamata, selgitades taotlejale projektide hindamisprotsessi, kõikide hinnatud taotluste vastavate kriteeriumite keskmisi koondhindeid ja taotleja taotluse asukoha taotluste pingereas. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
14. 26.07.2012 esitas OÜ XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 04.05.2012 otsus nr V/03-22 ja teha uus otsus. Kaebuse kohaselt on MTÜ Valgamaa Partnerluskogu otsus põhjendamata ja motiveerimata, seega õigusvastane. Otsuses ei ole välja toodud põhimotiive ega tehtud viidet täpsemat informatsiooni sisaldavale dokumendile, mistõttu ei ole kaebajal võimalik kontrollida mistahes viisil tema poolt esitatud taotluse hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas taotlust ei rahuldatud, kuna taotlus ei saanud vähemalt 55% maksimumpunktidest või taotlust ei rahuldatud eelarvevahendite lõppemise tõttu. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses on täitmata kaalutluste näitamise kohustus, mistõttu on otsuses tegemist olulise vormiveaga. Otsusest ei nähtu, et MTÜ Valgamaa Partnerluskogu oleks parimate taotluste väljaselgitamiseks üldse kaalutlusõigust kasutanud, sealhulgas taotlusi hinnanud ja võrrelnud ning välja selgitanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
15. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses esitatud kaebaja taotlust puudutav motivatsioon. Vastustaja väidab, et kuna otsus sisaldas selgitusi hindamisprotsessi, hindamiskriteeriumite ja rahastamisele kuuluvate projektide miinimumlävendi osas, taotluse kaalutud keskmist koondhinnet, siis pidi OÜ-le XXX saadetud otsusest olema selgelt arusaadav, millistel kaalutlustel Valgamaa Partnerluskogu otsuse tegi. Kaalutlusõiguse kasutamise osas leiab vastustaja, et kuna projektikonkursi „Tugev tegija“ taotlemise korra 2012 punkti 11 järgi hinnatakse projektikonkursile esitatud taotlusi ning saadud hinnete põhjal moodustatakse paremusjärjekord, ei oleks koguhinde kujunemine tohtinud OÜ-le XXX jääda arusaamatuks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
16. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada. 2
17. 14.12.2011 kinnitati MTÜ Valgamaa Partnerluskogu juhatuse poolt LEADER meetme 3 “Ettevõtete areng ja koostöö“ projektikonkursi „Tugev tegija“ raames taotlemise kord 2012 (tl 27-37). Vastavalt nimetatud korrale saab taotluse heaks kiita, kui see on saanud vähemalt 55% maksimumpunktidest. 30.04.2012 toimus MTÜ Valgamaa Partnerluskogu juhatuse koosolek, kus MTÜ Valgamaa Partnerluskogu juhatus hindas projektikonkursi „Tugev tegija“ raames laekunud taotlusi ja leidis, et taotleja ja tema esitatud taotlus vastavad Põllumajandusministri
18. septembri
19. aasta määrusest nr 92, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu strateegiast,
20. aasta rakenduskavast ja taotlemise korrast tulenevatele nõuetele. Hindamise tulemusena sai OÜ XXX taotlus koondhindeks 2,
21. Vastavalt projektikonkursi „Tugev tegija“ taotlemise korrale saab taotluse heaks kiita, kui see on saanud vähemalt 55% maksimumpunktidest. Otsusest nähtuvalt tunnistas partnerluskogu juhatus OÜ XXX ja tema esitatud taotluse toetuse saamiseks vastavaks, kuid jättis selle taotluse toetuse saamiseks kinnitamata eelarvevahendite lõppemise tõttu. millega oli taotluste pingereas
22. kohal (tl 15).
23. Tartu Ringkonnakohus asus oma 11.05.2010 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-09-1804 (p 10) seisukohale, et kohaliku toetusgrupi poolt toetuse taotlusele kinnituse andmata jätmine on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 1 mõttes – haldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kinnituse andmata jätmine tähendab seda, et isik minetab võimaluse toetuse määramiseks PRIA poolt. Seega määrab see otsus vältimatult kindlaks menetluse lõpptulemuse – siduvalt tehakse kindlaks, et isiku projekt pole piisavalt sobilik toetuse saamiseks ning sellega menetlus toetuse taotleja jaoks lõppeb. Selline otsus vastab igati eelhaldusakti tunnustele. Eelhaldusaktile laieneb haldusakti motiveerimise ning kaalutlusõiguse kasutamise korral ka haldusaktis kaalutluse esitamise kohustus (HMS § 56 lg 1 ja lg 3). Kohtu arvates on motiveerimise ja kaalutluse näitamise kohustuse täitmata jätmine käesolevas asjas oluline vormiviga, mis võis viia otsustuse sisulise õigusvastasuseni.
24. Vaidlust ei ole selles, et MTÜ Valgamaa Partnerluskogu vormistas 04.05.2012 otsuse nr V/03-22 ja teavitas kaebajat tehtud otsusest nii e-kirja vahendusel kui ka tähtkirjaga (tl 15). Kohus nõustub aga kaebajaga täielikult selles, et vaidlustatud otsus on motiveerimata ja sellest ei nähtu, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Otsus sisaldab küll hindamisprotsessi ja hindamiskriteeriumite kirjeldust, kaalutud keskmist koondhinnet ja informatsiooni, et taotluste paremusjärjestus koostatakse kindlaks määratud kriteeriumite hindamise tulemusel, kuid sellest ei nähtu, millistel kaalutlustel ja miks anti OÜ-le XXX 2,29 hindepunkti. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjusi ei nähtu ei otsuses, vaideotsuses ega vastustaja poolt kohtule esitatud kirjalikust seletusest. Ainult projekti punktide summale ja hindamismetoodikale viitamine on ebainformatiivne, sest sellest ei selgu sisuliselt, mis põhjustel jäi kaebaja taotlus rahuldamata. Seega on hindamiskomisjoni poolt kaebaja taotluse hindamine kohtule kontrollimatu, arusaamatu, subjektiivne ning asjakohatu. Ja kuigi vastustaja esitas alles kohtumenetluse ajal oma vastuses kohtule hindamiskomisjoni märkused hindamiskriteeriumide kaupa (tl 40), ei võimalda haldusmenetluse seadus haldusakti motiveerimist tagantjärele. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud valdavalt pigem seisukohale, et kohtumenetluses haldusakti põhjenduste esitamine ei muuda haldusakti tagantjärgi õiguspäraseks, leides, et haldusakti motiveerimatus ei võimalda kohtul kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist.
25. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Sama on märkinud ka Riigikohus oma lahendi nr 3-3-1-83-11 punktis 17, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Antud juhul eeldab projektide hindamine projektikonkursile esitatud taotluste hindamist ja 3 võrdlemist ehk kaalutlusõiguse kasutamist. Ja kuigi vaideotsuses (tl 7-9) on küll täiendavalt välja toodud kaebaja esitatud taotluse hinded hindamiskriteeriumite lõikes võrdluses kõikide hinnatud taotluste vastavate kriteeriumite keskmise koondhindega, ei anna see statistiline informatsioon kohtule alust olla kindel hindamise õigsuses. Nii nagu kaebajale on ka kohtule jäänud koguhinde kujunemine arusaamatuks, kuna otsus on motiveerimata ning puudub selgitus teostatud hindamiskäigu kohta võrdluses teiste taotlejatega. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-93-06 osutanud vajadusele võrrelda konkursil osalenud isikute poolt esitatud andmeid ning nende põhjal vaadelda ja hinnata, kas konkursil osalejaid on koheldud võrdselt või mitte. Käesolevas asjas puudub aga kohtul võimalus kontrollida, kas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu on hinnanud erinevates taotlustes esitatud asjaolusid objektiivselt.
26. Riigikohtu halduskolleegium leidis oma 27.02.2007 otsuses haldusajas nr 3-3-1-93-06, kus vaidluse all oli hindamiskriteeriumite alusel kujunenud otsustus PRIA poolt toetuse maksmisest keeldumise üle, et hindamiskriteeriumite alusel tehtud otsustus toetuse andmisest keeldumiseks peab olema sisuliselt põhjendatud.
27. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 04.05.2012 otsus nr V03-22 on motiveerimata ja niivõrd olulises osas põhjendamata, mistõttu ei ole tagatud kohtu poolt haldusakti ega asjaolu, kas hindamisel järgiti kõiki kaalutlusreegleid, kontrollitavus, mistõttu kohus rahuldab OÜ XXX kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse. Kuna OÜ XXX kaebus rahuldatakse, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda teisi kaebaja poolt esitatud väiteid.
28. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tasus OÜ XXX kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15.97 eurot (tl 18), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Maare Aloe kohtunik 4