Obsah (16)

§ 405§ 174§ 444§ 637§ 448§ 630§ 632§ 633§ 187§ 91§ 438§ 173§ 162§ 455§ 456§ 457

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagihind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esinda

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. Jätta Salva Kindlustuse AS hagi Väino Tähemäe vastu rahuldamata. Otsustus menetluskuludes
2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 € on kohus asja lahendanud

§ 405

(Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.3

§ 444

(Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine) lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba 1 selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.4

§ 637

(Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.5

§ 448

(Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.6

§ 630

(Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant; 3.7

§ 632

(Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt

§ 448

lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.8

§ 633

(Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.9

§ 187

(Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (

§ 448lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused) 1.

Faktilised asjaolud Kohtule

1. jaanuar 2010 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 26.aprill 2009 kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mille käigus kostja, juhtides sõidukit Volkswagen Passat (registrimärgiga xxxxxx) sõitis otsa K.K.le kuuluvale sõidukile Ford Galaxy (registrimärgiga xxxxxx). Hageja väitel lahkus kostja kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hageja on kannatanule liikluskindlustuse tavalepingu alusel kahju liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 alusel hüvitanud, tasudes avariijärgse taastusremondi teostamise eest 370.69 € (s.o 5800.- krooni). Seoses kahjujuhtumiga on Salva Kindlustuse AS ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel tasutud Salva Kahjukäsitluse OÜ-le nimetatud juhtumiga seoses kahjukäsitlustasu 70.43 € (s.o 1102.- krooni), mis on hageja lisakuluks.
2. Hageja nõue ning tõendid Hageja nõuab LKindlS § 48 lg 2 p 7 ning lg 3 tulenevalt kostjalt regressiõiguse alusel kannatanule tasutud kindlustushüvitist summas 370.69 € ning kahjujuhtumi käsitluse põhjendatud kulu summas 70.43 €. Regressinõue tugineb asjaolule, et hageja väitel lahkus kostja liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. 2 Hageja tugineb oma väites kostja ja kannatanu poolt
3. aprillil 2009 esitatud kahjujuhtumi kirjeldustele ning Lõuna Politseiprefektuuri teatisele. Politseiprefektuuri teatises on fikseeritud, et kaubanduskeskuse parklas tagurdas kostja sõiduk otsa K.K. sõidukile ning lahkus sündmuskohalt. Kannatanu on kahjujuhtumi kirjelduses märkinud, et kostja väljus pärast õnnetust sõidukist ning koos vaadati kahjud üle. Kannatanu sõnutsi tegi kostja talle ettepaneku kokkuleppeks, kannatanu soovis selle peale helistada abikaasale, et nõu küsida, kuid autost telefoni võtma minnes lahkus kostja sündmuskohalt. Hageja poolt on tõendina esitatud ka teade liiklusõnnetusest, mille on allkirjastanud kostja ja kannatanu. Hageja
4. märtsi 2010 arvamuses kostja vastusele leiab hageja, et kostja on rikkunud LE §-i
5. Hageja täpsustab, et nimetatud säte lubab hageja arvates sündmuskohalt lahkumise politseile teatamata vaid juhul kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Hageja rõhutab, et arvamus liiklusõnnetuse kohta peab olema vormistatud kirjalikult ning selles peab olema ära märgitud kahju tekkimise eest vastutav isik.
6. Kostja seisukohad ning tõendid Kohtulikus menetluses vaidlustas kostja hageja nõude. Kostja väitel ei ole ta lahkunud liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes. Pärast liiklusõnnetust peatas kostja oma mootorsõiduki ja väljus autost, et kannatada saanud sõidukijuhiga arutada edasiste käikude üle. Kostja väitel jõudsid kostja ning kannatanu koheselt üksmeelele selles, kes on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kuivõrd kannatanu ei osanud hinnata tema sõidukile põhjustatud kahju suurust, leppisid pooled kokku, et kannatanu peab selles osas nõu oma abikaasaga. Kannatanu ja kostja leppisid kokku, et kannatanu võtab kostjaga ühendust telefoni teel. Umbes 1,5 -2 tunni pärast helistas K.K. ning teatas kahjusumma. K.K. poolt nimetatud summa oli kostja meelest liialt suur, mistõttu otsustasid pooled pöörduda oma kindlustusandjate poole liiklusõnnetuse vormistamiseks. Kostja pöörduski oma kindlustusandja, s.o. hageja, poole 28.aprillil 2009.a. Kostja väitel jõudsid pooled üksmeelele vastutuse küsimuses, lahtiseks jäi vaid kahju suurus, milles pooled pidid katsuma kokkuleppele saada. Samuti vormistasid pooled kostja väitel pärast õnnetust kohapeal ka teatise liiklusõnnetusest, mis on tõendina kostja vastusele lisatud. Lisaks on
7. juuni 2010 kostja vastusele tõendina lisatud ka tunnistajate T.P., E.M. ja K.L. ühine allkirjastatud seletus, mille kohaselt kostja ja kannatanu vestlesid pärast õnnetust sõidukite juures 15 minutit ning pärast jutuajamist sõitis punane Volkswagen (kostja auto) minema.
8. Kohtu põhjendused 4.
9. Menetluse käik Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3 4.

1. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb pooltevahelises vaidluses lahendada küsimus, kas kostja lahkus kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt. 4.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud tõenditele tuginedes ei ole vaidlust küsimuses, et poolte sõidukitega toimus liiklusõnnetus, milles kostja tagurdas oma sõidukiga otsa kannatanu sõidukile. Kohtule on esitatud teatis liiklusõnnetusest, millele on alla kirjutanud mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid. Nimetatud teatise A vormis on end liikluskahju eest vastutavaks märkinud kostja. Tunnistajate T.P., E.M. ja K.L. seletusega on tõendatud, et kostja ja kannatanu vestlesid pärast õnnetust sõidukite juures 15 minutit ning pärast jutuajamist sõitis punane Volkswagen (kostja auto) minema.

§ 405

lg 1 p 5 kohaselt võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega leiab kohus, et nimetatud seletus on tõendina asjakohane ja kasutatav. Kannatanu ning kostja poolse kahjujuhtumi kirjeldusega (tl 4-5) on tõendatud, et osapooled ei jõudnud kokkuleppele kahju suuruses. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja on viidanud LE § 227 väidetavale rikkumisele kostja poolt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-105-06 asunud seisukohale, et LE § 227 reguleerib mootorsõiduki juhi kohustusi liiklusõnnetuse sündmuskohal, kuid ei reguleeri liiklusõnnetuse kohalt lahkumise seaduslikkust. Asjakohane oli tuvastada üksnes seda, kas kostja rikkus õnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 7432, s.o kas ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Seega leiab kohus Riigikohtuga nõustudes, et hageja nõude aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 7432 mõttes. Et tugineda regressiõiguses LKindlS § 48 lg 2 p-le 7 pidanuks hageja

§ 91lg 1 kohaselt tõendama kostja süülise põgenemise liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei lahkunud kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütluste ning samuti osapoolte kirjalike seletustega on tõendatud asjaolu, et osapooled jõudsid pärast õnnetust kokkuleppele vastutuses, kuid lahtiseks jäi kahju suurus. Kohus eeldaks kostja süülist põgenemist olukorras, kus ta tagurdab teadlikult võõrale sõidukile parklas otsa ning seejärel lahkub autoga kiiresti märkamatult sündmuskohalt. Käesoleval juhtumil on osapooled pärast juhtumit vestelnud sündmusest ja selle ka fikseerinud, mida ei saa pidada kostjapoolseks süüliseks põgenemiseks sündmuskohalt. Kuna LKindlS § 48 lg 2 p-st 7 tuleneva nõude eeldus, kehtiva õigusakti rikkumine sündmuskohalt süülise põgenemise näol, pole täidetud, tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. 4.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

4 Otsuse täitmine, jõustumine ja edasikaebamise kord Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 5