Obsah (8)

§ 1361§ 40§ 8§ 96§ 136§ 120§ 1631§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2109 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD 1) 04.10.12.a. saabus Tallinna Halduskohtule Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja tollikeskuse taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks M.M. suhtes (ik xxxxxxxxxxx). 1 2) Taotluse esitaja märgib, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi

) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 3) Maksuhalduri menetluses on OÜ Ang Duong (registrikood 11335086; endine ärinimi OÜ Formet Ehitus) maksuvõlgade sissenõudmine ja maksuvõlg seisuga 02.10.2012.a on 342 286,37 eurot, sh intress ja arvestuslik intress 131 321,3 eurot (Lisa 1). Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Ang Duong registreeriti äriregistris 15.02.2007.a ning äriregistri andmetel on OÜ Ang Duong põhitegevusalaks lammutamine ning ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus; juhatuse liikmeks perioodil 15.02.2007.a kuni 30.07.2012.a oli M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx). Alates 30.07.2012.a on äriühingu juhatuse liikmeteks Y. A. (xxxxxxxxxx, Türgi) ning P. K. (xx xx xxxx, Rumeenia). Äriühingu osanikuks on alates 30.07.2012.a Transatlantic International Brokers Corp (807067, Panama). 4) OÜ Ang Duong maksuvõlg põhivõla osas on kujunenud M.M. juhatuse liikmeks olemise ajal ja kohustused maksuhalduri ees koosnevad äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest. Alates 2008.a oktoobrikuust kuni 2010.a detsembrikuuni (k.

1. a)on OÜ esitanud järjepidevalt maksudeklaratsioone, deklareerinud erinevaid maksukohustusi ning jätnud need seejärel täitmata. 5) Maksuhaldur on teinud omapoolseid pingutusi OÜ-lt Ang Duong maksuvõlgade sissenõudmiseks, kuid tulutult. 08.09.2009.a väljastati OÜ-le korraldus nr 13-11/13234 maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega summas 58 562,88 eurot. 05.10.2009.a väljastati korraldus nr 13-11/3058 16 336,33 euro tasumiseks ja 23.11.2009.a korraldus nr 13-11/15826 18 969,24 euro tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul. Kuna maksuvõlga ei tasutud, tegi maksuhaldur 09.12.2009.a korralduse nr 13- 2.7/59812 AS-ile Swedbank äriühingu pangakonto arestimiseks ning maksuhaldurile rahaliste vahendite ülekandmiseks summas 18 757,11 eurot. Pangalt saadud vastuse kohaselt oli äriühingu konto jääk – 15 krooni. 08.01.2010.a edastas maksuhaldur avalduse nr 13-5/114-1 täitemenetluse jätkamiseks OÜ Ang Duong osas kohtutäitur Kristel Maalmanile summas 57 093,99 eurot. Lisaks eelnimetatud korraldustele väljastas maksuhaldur AS-ile Swedbank ka järgmised korraldused OÜ pangakonto arestimise ning pangakontolt rahaliste vahendite ülekandmise kohta: 08.01.2010.a korraldus nr 13-2.7/1604 summas 2433,82 eurot; 14.04.2010.a korraldus nr 13-2.7/60631 summas 24 306,49 eurot; 14.04.2010.a korraldus nr 13-2.7/60632 summas 759,53 eurot; 13.05.2010.a korraldus nr 132.7/86149 summas 59 435,79 eurot; 03.06.2010.a korraldus nr 13-2.7/110686 summas 9389,20 eurot; 06.08.2010.a korraldus nr 13- 2.7/159945 summas 3650,63 eurot; 12.10.2010.a korraldus nr 13-2.7/226582 summas 13 535,02 eurot; 25.11.2010.a korraldus nr 13-2.7/272692 summas 3514,50 eurot; 06.12.2010.a korraldus nr 132.7/287455 summas 10 530,91 eurot; 01.02.2011.a korraldus nr 13-2.7/39640 summas 8579,82 eurot; 01.03.2011.a korraldus nr 13-2.7/65864 summas 7202,02 eurot ja 10.05.2011.a korraldus nr 13-2.7/143031 summas 3595,92 eurot. 2 Maksuhaldur on esitanud lisaks kohtutäitur Kristel Maalmanile avaldusi täitemenetluse jätkamiseks OÜ Ang Duong osas. 08.01.2010.a esitas maksuhaldur lisaks veel järgmised avaldused: avalduse nr 135/114-2 summas 3291,87 eurot; avalduse nr 13-5/114-3 summas 18 757,11 eurot ja avalduse nr 13-5/114-4 summas 2433,82 eurot. 17.06.2010.a esitas maksuhaldur kohtutäitur Kristel Maalmanile OÜ Ang Duong osas järgmised avaldused: avalduse nr 13-5/114-5 summas 21 865,33 eurot; avalduse nr 135/114-6 summas 759,53 eurot; avalduse nr 13-5/114-7 summas 59 435,79 eurot ja avalduse nr 13-5/114-8 summas 9389,2 eurot. Maksuhalduri ning kohtutäituri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel OÜ Ang Duong maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. 5) Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust (lisa 2), Ehitisregistrist (lisa 3) ja X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasist (lisa 4) nähtuvalt ei oma OÜ Ang Duong registervara. 6) Maksuhaldur analüüsinud OÜ Ang Duong varalist seisu tuvastas, et pangalt saadud tagasiside kohaselt puuduvad OÜ Ang Duong arvelduskontodel piisavad rahalised vahendid maksukohustuste täitmiseks. Samuti puudub OÜ-l Ang Duong igasugune registervara, millele oleks võimalik täitemenetluse raames sissenõuet pöörata. OÜ Ang Duong tasus maksuvõlga küll 2009.a, kuid seda peamiselt enammakstud käibemaksu arvelt. Viimane laekumine OÜ-lt maksuvõla katteks maksuhalduri ettemaksukontole toimus 14.12.2011.a inkassoga summas 213,56 eurot. 7) Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Ang Duong majandustegevust 2008.a, 2009.a ja 2010.a. Majandusaasta aruandeid analüüsides nähtub, et 2008.a teenis äriühing kahjumit 1 427 497 krooni, 2009.a teenis kahjumit 4 817 337 krooni ning 2010.a teenis kasumit 1 035 062 krooni. Olgugi et 2010.a teeniti kasumit, suurenes OÜ Ang Duong maksuvõlg 1 598 912 krooni võrra. Maksevõime üldist taset analüüsides (järgmise praktikas kasutatava valemi alusel: maksevõime üldine tase = käibevara : lühiajalised kohustused) nähtub, et 2008.a oli OÜ maksevõime üldise taseme näitajaks 0,76; 2009.a oli näitajaks 0,27; 2010.a oli näitajaks 0,025. Äriühingute maksevõime hindamisel kasutatakse parameetreid, mille kohaselt nt juhul, kui äriühingu maksevõime üldine tase jääb vahemikku 1,2 kuni 1,59, on tegemist rahuldava maksevõimega, kuid suhe alla ühe näitab, et ettevõttel on käibekapitali defitsiit. OÜ Ang Duong majandustegevuse jätkamine olukorras, kus äriühingu maksevõime on mitmel järjestikusel aastal nõrk ning äriühing ei suuda tasuda maksukohustusi, mille tõttu need ajas pidevalt suurenevad, on maksuhalduri hinnangul käsitletav OÜ Ang Duong endise juhatuse liikme M.M. süülise tegevusena. OÜ Ang Duong esitas perioodil 02.2009.a kuni 12.2010.a jooksvalt TSD deklaratsioone, deklareerides nii töötajatele kui ka juhatuse liikmele (M.M.
2. le)väljamakstud töötasud, kuid jättis tasumata deklaratsioonidest tulenevaid maksusummad. Asjaolu, et äriühingul on tasumata maksusummasid rohkem kui kahe kalendriaasta eest viitab äriühingu püsivale maksejõuetusele. 3 8) OÜ Ang Duong esitas perioodil 2008.a novembrikuu kuni 2010.a oktoobrikuuni igakuiselt käibedeklaratsioone (edaspidi KMD), mille kohaselt tekkis äriühingul tasumisele kuuluv käibemaks, mida äriühing ei ole tasunud. Asjaolu, et äriühing ei ole enam kui kahe aasta jooksul tasumisele kuuluvat käibemaksu tasunud viitab äriühingu püsivale maksejõuetusele. Ettevõtte s.o raamatupidamiskohustuslase maksevõime näitaja on seotud omakapitaliga. Omakapital (netovara) näitab varade ja kohustuste vahet. Kohustusliku omakapitali suuruse leiame äriseadustikust. Selle kohaselt peab piiratud vastutusega äriühingul (osaühingul, aktsiaseltsil) olema netovara vähemalt pool osakapitalist või vähemalt seaduses nõutav omakapitali suurus (minimaalmäär). OÜ Ang Duong majandusaasta aruannete analüüs kinnitab, et äriühingu omakapital oli 2008.a – 1 399 506 krooni, 2009.a – 6 216 843 krooni ning 2010.a – 5 181 781 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võttes arvesse OÜ 2008.a, 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruannetes nähtuvaid majandusnäitajaid, leiab maksuhaldur, et OÜ Ang Duong juhatus oleks pidanud mõistma, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning see pidi ilmnema 2009.a jooksul või hiljemalt 2009.a aruande koostamisel juunikuus 2010.a (2009.a majandusaasta aruande digitaalse esitamise kuupäev oli 30.06.2010.a). Hiljemalt 30.06.2010.a, mil OÜ Ang Duong endine juhatuse liige M.M. esitas äriregistrile OÜ Ang Duong 2009.a majandusaasta aruande, oleks pidanud olema selge, et äriühing on suurtes makseraskustes ega suuda tasuda maksuvõlgasid. 2009.a majandusaasta lõppes OÜ Ang Duong jaoks suure kahjumiga (-4 817 337 kr), võlgnevused kumuleerusid ning puudusid piisavad vahendid nende täielikuks tasumiseks. Antud asjaolud viitasid selgelt sellele, et äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 30.06.2010.a. Tulenevalt eeltoodust ning ÄS § 180 lg-st 51 oleks pidanud OÜ Ang Duong endine juhatuse liige M.M. hiljemalt 20.07.2010.a esitama kohtusse pankrotiavalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks, kuid M.M. seda ei teinud. M.M. OÜ Ang Duong endise juhatuse liikmena viis pankrotiavalduse mitteesitamisega ja maksejõuetuse olukorras majandustegevuse jätkamisega OÜ olukorda, kus äriühingu maksuvõlg pidevalt suurenes ning vaatamata püsivale maksejõuetusele jätkas äriühing tegevust. 20.07.2010.a järgselt on OÜ-l poolt erinevaid maksukohustusi põhivõla osas deklareeritud kokku summas 34 242,49 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressi kokku summas 91 560,57 eurot (lisa 5). Juhul, kui M.M. ei oleks OÜ Ang Duong maksejõuetuse tingimustes jätkanud äriühingu majandustegevust ning oleks põhjalikumalt analüüsinud OÜ majandusnäitajaid, hinnanud äriühingu maksevõimelisust ning esitanud õigeaegselt (hiljemalt 20.07.2010.
3. a)pankrotiavalduse, ei oleks OÜ-l saanud tekkida täiendavaid maksukohustusi kokku summas 125 803,06 eurot (põhivõlgnevus summas 34 242,49 eurot ja intress summas 91 560,57 eurot), mis on äriühingul tänaseni tasumata. 9)

§ 40

lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. M.M. OÜ Ang Duong endise juhatuse liikmena pidi olema teadlik, et äriühing tegutses pideva kahjumiga olukorras, 4 kus enam kui kahe aasta jooksul ei ole äriühing esitatud deklaratsioonidest tulenevaid maksusummasid tasunud.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvelt.

§ 96

lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. OÜ Ang Duong endisele juhatuse liikmele M.M.`le pidi olema äriühingu pankrotiseis teada hiljemalt 30.06.2010.a ning sellest kuupäevast alates tuleb arvestada ka pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja (20 p) kulgemahakkamist. Intressi on maksuhaldur arvestanud OÜ Ang Duong poolt alates 20.07.2010.a deklareeritud põhivõlalt (34 242,49 eurot) kuni 30.07.2012.a, so ajani, mil M.M. oli OÜ Ang Duong juhatuse liige. Samuti on maksuhaldur arvestanud intressi enne 20.07.2010.a deklareeritud maksusummadelt ning seda alates 21.07.2010.a kuni 30.07.2012.a. 10) Taotleja on algatanud M.M. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Maksuhaldur loeb vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg-le 3 menetluse esimeseks toiminguks käesoleva taotluse esitamist. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Ang Duong maksuvõlg summas 125 803,06 eurot, mis koosneb deklareeritud põhivõlast alates 20.07.2010.a summas 34 242,49 eurot ning põhivõlalt arvestatud intressist seisuga 30.07.2012.a (M.M. juhatuse liige kuni 30.07.2012.a) summas 91 560,57 eurot. Maksuhaldur analüüsis OÜ juhatuse liikme M.M. varalist seisu tuvastas, et M.M. omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxx, aadressiga xxxxxxxxxxx, suurusega 19 914 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked ning hüpoteegid puuduvad (lisa nr 6). Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub M.M. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Järeldus tuleneb eelkõige M.M. eelnevast käitumisest OÜ Ang Duong majandustegevuse korraldamisel ning tema tegevusest maksuvõlgade järjepidevas kasvatamises ning tasumata jätmises. Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 2 kohaselt põhistab maksejõuetust asjaolu, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Endise juhatuse liikmena oleks ta pidanud tagama OÜ Ang Duong maksejõuetuse tingimustes äriühingu õigeaegse 5 pankrotiavalduse esitamise (hiljemalt 20.07.2010.a), et välistada täiendavate maksukohustuste lisandumist juba olemasolevale maksuvõlale, mis 2009.a lõpuks oli 108 989,49 eurot (1 705 315 krooni). Langetades otsuse jätkata 2010.a OÜ majandustegevust äriühingu maksejõuetuse tingimustes, on M.M. rikkunud sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust- pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ning kohustust tagada OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine, maksukohustused on aga tekkinud M.M. tegevusetuse tulemusel. M.M., OÜ Ang Duong ainukese juhatuse liikmena, olles allkirjastanud kõik äriühingu majandusaasta aruanded, pidi olema kursis äriühingu ajas üha süveneva maksejõuetusega. Samuti oli M.M. OÜ Ang Duong juhatuse liikmena teadlik äriühingu suhtes toimuvast sundtäitmisest. Maksuhaldur leiab eelneva alusel, et M.M. ei ole näidanud üles juhatuse liikmelt nõutavat hoolsust juhtida äriühingut parimal võimalikul viisil. M.M. jättis täitmata juhatuse liikmele seadusega asetatud kohustused, mis väljendus tema tegevusetuses OÜ Ang Duong juhtimisel. ÄS § 176 ja § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustuste eiramine viis kausaalse sündmuste jadana selleni, et M.M. rikkus

§ 8

lg 1 sätestatud juhatuse liikmete kohustust tagada käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. Hoolsuskohustuste täitmisel ei oleks tekkinud olukorda, kus äriühing on maksejõuetuse tingimustes jätkanud majandustegevust ning deklareerinud täiendavaid maksukohustusi kokku summas 34 242,49 eurot ning tasumata maksukohustustelt on tekkinud intresse kokku summas 91 560,57 eurot, mida maksuhaldur ei ole suutnud OÜ-lt Ang Duong sisse nõuda. Taotleja leiab ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. 5) Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui M.M.

on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 163 543,98 eurot (maksuvõlg 125 803,06 eurot ja võimalik sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 37 740,92 eurot) ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 1361

lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 6) Juhindudes HKMS § 29 lg-st 1,

§ 136

. 1 lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 51 palub taotleja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.M.le kuuluvale kinnisasjale (registriosa numbriga xxxxxxxxxx) xxxxxxxxxx, summas 163 543,98 eurot. 7) Taotluse vormistas ja esitas Kaido Lemendik, MTA kontrolliosakonna juhataja kt Põhja MTK juhataja ülesannetes. Õigus allkirjastada tuleneb Maksu- ja Tolliameti peadirektori

1. detsembri 2008.a. käskkirjast nr 8-P "Volituste andmine Põhja maksuja tollikeskuse ametnikele" ning
2. novembri 2011.a käskkirjast nr 979-K „Puuduva ametniku ülesannete osaline panemine teisele ametnikule“, millega on võimalik 6 tutvuda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuses või veebilehel www.emta.ee KOHTU PÕHJENDUSED 8) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 3 kohaselt on menetlusosalisteks loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Loa andmise võib erandina otsustada ka väljaspool kohtu tööaega. Seega, kuna seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 9)

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 10)

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud, selle on esitanud pädev isik. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlus vastab

§ 136

.1 lg 2 märgitud nõuetele, selles on esitatud põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus, rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus ja andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 7 15.10.2012.a kohtunõudega palus kohus taotlejal täpsustada M.M. kinnistule seatava kohtuliku hüpoteegi ulatust. Kohus juhtis taotleja tähelepanu sellele põhjusest, et M.M.’le kuuluv kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx koosneb kahest katastritunnusega maatükist, millest üks on 19 914 m2 ja teine 15,04 ha, kuid taotleja oli oma taotluse selgitavas osas eksitavalt märkinud ära vaid maatüki suurusega 19 914 m2. Kohus soovis veenduda, et taotletava maa või maatükkide väärtus ei ületaks oluliselt maksuvõlga, sest vara väärtus peab olema proportsioonis maksuvõla suurusega. Taotleja täpsustab täiendavalt, et M.M.’le kuuluv kinnistu xxxxxx koosneb kahest maatükist ja koormatise saab seada kogu kinnistule, seega mõlemale katastriosale. Taotleja leidis, et antud juhul tuleks hinnata M.M.’le kuuluva kinnisasja, mis koosneb kahest maatulundusmaast, väärtust kogumis ja kogutud andmetel sai lähtuda kinnisvara hindamisel kinnisvaraportaalis Kinnisvaraweb toodud hindadest. Kuna xxxxxx ei ole müüa ühtegi kinnistut (maatulundusmaad), müüa on samas vallas (xxxxxx) teises külas (xxxxxx) kinnistu suurusega 5,9 ha, mille müügihind on 4900 eurot (vastuse lisa 1). xxxxxx rohkem kinnistuid müüa ei ole, kuid xxxxxx naabervallas, Lüganuse vallas, on müügis mitmeid kinnistuid, sh maatulundusmaid. Nt on Lüganuse vallas müüa maatulundusmaa suurusega 19 802 m2 hinnaga 28 760 eurot (vastuse lisa 2), mis on peaaegu sama suur kui seda on xxxxxx kinnistu esimene maatükk (19 914 m2). Kuigi ei saa määratleda täpselt xxxxxxxx kinnistu tegelikku väärtust, saab tugineda sama piirkonna kinnisvaraturu andmetele, seega leiab taotleja, et xxxxxxx maatükkide hinnanguline väärtus jääb kindlasti alla kinnistule seatava kohtuliku hüpoteegi suuruse, so 163 543,98 euro. Kohus nõustub eeltoodud seisukohaga ja leiab, et valitud vahend ei ole ebaproportsionaalne ning ei saa ületada M.M.le kuuluva kinnistu väärtust. Täpsustatud vastuse kohaselt palub taotleja seada M.M.`le kuuluvale kogu kinnistule, so kahele katastriosale. Seega on taotlusega hõlmatud kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogu kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx, xxxxxxxxx, kokku summas 163 543,98 eurot. Veel täpsustab taotleja, et kuna kohus palus maksuhalduril esitada täiendavalt ka pankadelt saadud vastused, siis 08.10.2012.a esitas maksuhaldur kohtule AS-ilt Swedbank saadud vastused nii 2010.a kui ka 2011.a korralduste kohta. Taotleja selgitab, et pangalt saadud vastustest sai maksuhaldur eelkõige teada, et OÜ Ang Duong pangakontol ei olnud 2010.a, 2011.a rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik maksukohustused täita. Tulenevalt eeltoodust leiab maksuhaldur, et OÜ Ang Duong maksuvõla osas kogutud tõendid kinnitavad, et algatatud sissenõudmine ja sissenõudmistoimingud (pangakonto arestimine, täitemenetlus) ei ole tulemust andnud, mistõttu on vastutusotsuse tegemise üks eelduseid täidetud. Kohus kogutud andmete ja ka täpsustuste alusel leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11) Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud M.M. suhtes vastutusmenetluse läbiviimise, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas

§ 40

kohase vastutusotsuse koostamine OÜ Ang Duong maksuvõla sissenõudmiseks on võimalik. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Ang 8 Duong maksuvõlg summas 125 803,06 eurot, mis koosneb deklareeritud põhivõlast alates 20.07.2010.a summas 34 242,49 eurot ning põhivõlalt arvestatud intressist seisuga 30.07.2012.a (M.M. juhatuse liige kuni 30.07.2012.a) summas 91 560,57 eurot. Kuivõrd maksu koguvõlg on 125 803,06 eurot, siis lisandub sellele võimalik sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 37 740,92 eurot 12) Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Ang Duong juhatuse liige M.M. on rikkunud

§-s 8 sätestatud juhatuse liikme kohustust tagada maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine ning vastutab seetõttu OÜ Ang Duong tekkinud maksuvõla eest. Kohus nõustub taotlejaga selles, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ning põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Vastutusmenetluse käigus sissenõutav summa on suur ning esinevad alused, miks seada kohtulik hüpoteek M.M. kinnisvarale. Nii nagu maksuhaldur nii ka halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puudub tõsikindel teadmine isiku käitumise kohta tulevikus, seega on tegemist prognoosiga, mil maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. OÜ Ang Duong maksuvõimetus on kestnud pikaajaliselt, selle põhjusi tuleb esitatud andmetel seostada juhatuse liikme M.M. tahtliku tegevusega osaühingu majandustegevuse juhtimisel ja nähtub, et M.M. ei ole võtnud midagi ette, et firma majandustegevus viia rahuldavasse seisu või siis tegevus seaduses ettenähtud korras hoopiski lõpetada; juhatuse liikme selline tegevus suurendas OÜ Ang Duong maksukohustust ja maksuvõlgnevust riigi ees. Kuna

§ 1361

lõikest 1 tulenevalt peaks põhjendatud kahtlus hõlmama nii seda, et maksukohustus võib täitmata jääda kui ka seda, et see jääb täitmata maksukohustuslase tegevuse tõttu, siis leiab kohus, et M.M. tegevus annab kogutud andmetel alust kahelda selles, et M.M., saades teada maksu määramisest, asub tegema toiminguid, et maksu tasumist vältida. Arvestades ka maksukohustuse suurust ning et maksuhaldurile ei ole esitatud andmeid, et võlgnevust kavatsetakse likvideerida, on ilmne, et kohustuste täitmist välditakse. M.M. on firma olukorrast teadlik, kuna ta on ise koostanud majandustegevuse aruanded ja ta pidi aru saama, et äriühing on maksejõuetu, samuti oli teada sundtäitmine, vaatamata sellele jättis ta täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused ühingu juhtimisel, sj deklareeris täiendavaid maksukohustusi, tegi endale väljamakseid, kuid ei esitanud ka pankrotiavaldust, samas ei nähtu taotlusi maksuhaldurile, et olukorda lahendada või vähemalt selgitada, mis kavatsused firmal olid või on. Selles olukorras tuleb pidada oluliseks, et

§ 1631

lg 1 sätestatud loa andmisel tuleb kaaluda ka avalikku huvi, milleks on maksusummade laekumine. Antud juhul on õigustatud eelistada mitte M.M. erahuvisid avalikele huvidele ning avalike huvide tagamiseks on taotlus põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et isikul oli alust eeldada, et kui ta ei täida seaduses ettenähtud kohustusi, siis võidakse tema suhtes algatada maksuvõlgade sissenõudmise menetlus, 9 sj rakendada

§ 130

lg 1 sätestatud täitetoiminguid, seega ei saa tulla meetmete rakendamine üllatusena. Käesolevalt nähtub, et M.M. tegevus ja käitumine ei ärata põhjendatult usaldust, kuna isikul oli pikemal perioodil võimalus leida lahendusi. Antud tingimustel isik võib hakata oma vara realiseerima, et vältida maksukohustuse täitmist. Taotluse esitamisel piisab põhjendatud kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata.

§ 1361

lg 1 võimaldab maksuhalduril taotleda täitmist tagavateks toiminguteks luba enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, st et

§ 1361

käsitleb täitmist tagavate toimingute sooritamist ka enne igasuguse maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist ja selle eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, mil isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Kohus selgitab, et

§ 1361

lg 1 eesmärgiga ei ole kooskõlas maksukohustuslase sellise tegevuse äraootamine, mil seda eesmärki ei saa enam saavutada.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel piisab põhistatud kahtlusest, et maks jääb tasumata. Kuna taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud siiski ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane, kuid niisugust olukorda ei tekkinud. Kuna kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik, siis peab maksuhalduri taotlus olema piisavalt põhjendatud ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärgipärased. Kohtule on esitatud piisavalt andmeid, mis kinnitavad, et antud juhul maksu määramist ja sissenõudmist ei saa välistada, täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Samas nähtub, et tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamist taotletakse proportsionaalsete vahenditega ja valitud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Antud juhul taotleja soovib hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei piira kinnisasja omaniku õigust koormatud kinnisasja vallata, kasutada ega käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Kohtuliku hüpoteegi seadmisega vara ei hävine, jätkub selle senine kasutamine, kui seal nt majandatakse, selliselt ei saa ebaproportsionaalselt M.M. õigused piiratud; võimalik on taotleda maksuhaldurilt hüpoteegi kustutamist, kui M.M. esitab maksuhaldurile muu tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks (

§ 1361lg 3).

Ajutised piirangud tagavad maksuhalduri eeltäitetoimingute eesmärgi, so tagada maksuotsuse mõistliku täitmise võimalikkus. Käsutamisõiguse ajutist piiramist õigustab kaalukas avalik huvi tagada maksude tasumine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamine. Tegemist on ennetava meetmega. Taotleja on põhjendanud täitmist tagava toimingu vajalikkust piisavalt. Kohus nõustub taotluses tehtud järeldusega, et M.M. OÜ Ang Duong juhatuse liikmena on jätnud täitmata oma kohustuse tagada äriühingu maksukohustuste 10 täitmine; OÜ Ang Duong ei suuda tasuda deklareeritud maksukohustusi, samuti rahaliste vahendite puudumine äriühingu arvelduskontodel viitab püsivale maksejõuetusele. Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud andmetel pole alust arvata, et tegemist on ajutise maksujõuetusega, vastupidiselt oleks juriidiline isik asunud aktiivselt maksuvõlga likvideerima, selles olukorras ei ole ka eeldatav, et see olukord muutub. Seetõttu tegi maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult järelduse, et esines juba pikaajaliselt pankroti väljakuulutamise eeldus. Kohus siinkohal nõustub taotleja selgitustega ka Pankrotiseaduse normide valguses. Maksuhalduri poolt on algatatud täitemenetluse raames tarvitusele võetud abinõusid, kuid need ei andnud tulemusi, maksuvõlga ei ole suudetud sisse nõuda ja maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Juhatuse liige M.M. on jätkanud OÜ Ang Duong tegevust maksejõuetuse olukorras ning nähtub, et ta ka ei ole esitanud seadusest tulenevalt pankrotiavaldust, mis oleks aidanud välistada täiendava maksuvõla tekkimist. ÄS § 180 lg 51 sätestatu kohaselt pidi juhatuse liige esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, mida ta ei teinud. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on TsÜS §-s 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Taotleja kogutud andmetest nähtub, et puudub mõistlik põhjus uskuda M.M. hoolsuskohustuse täitmist firmaga seotud ja esitatud andmete valguses, M.M. jätkas majandustegevust olukorras, mil juhatuse liige ei tohiks võtta ülemääraseid riske, kuna valitses maksejõuetuse olukord. Kuna aga pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmine on seaduse kohaselt üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, ka siis saab kokkuvõtteks halduri seisukohaga nõustuda. Kohus lisab selgituseks, et ÄS § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Kuivõrd PankrS seab ettevõtjale tõsised kohustused, siis on ebamõistlik seaduse nõuetega mitte arvestada ja võib arvata, et kui M.M. juhatuse liikmena ei suhtunud saabuvatesse tagajärgedesse kohustuste mittetäitmise kaudu täie tõsidusega, siis ta ka ei soovi võlgnevust likvideerida ja pigem väldib selle täitmist, sj on võimalik seda kohustust mitte täita ka nii, et ta asub talle kuuluvat vara likvideerima. Kohus nõustub ka sellega, et samas sätestab

§ 8

lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi. Toetudes ka Riigikohtu 31.10.2005 otsuse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-41-05 (p 12) selgitab kohus, et arvestades kohtupraktikat, nähtub, et juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla eest vastutuse tekkimise tingimuseks on, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Kohus käesoleva asjas nõustub taotlejaga, et M.M. poolt kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg, seega on tegemist tahtliku tegevusega. 11 Taotleja kogus piisavalt andmeid ja ka lisaks täpsustavaid andmeid, mis kinnitavad, et M.M.le saab ette heita kohustuste täitmise rikkumist. Maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine kontrolli raames võimalik. OÜ Ang Duong taotleja kogutud andmetest nähtuvalt ei ole pankrotis või likvideerimisel, samas OÜ majanduslik seis ei ole paranenud, see kinnitab täiendavalt, et esineb tõenäosus, et M.M. suhtes vastutusotsus koostatakse. 13) Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui M.M.

on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 163 543,98 eurot (maksuvõlg 125 803,06 eurot ja võimalik sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 37 740,92 eurot) ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

. 1 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 14)

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Karin Kalmiste Kohtunik 12