2-12-42079/7

2-12-42079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-42079 Tsiviilasi AKTIVA FINANTS OÜ hagi Aleksandr Tõtšinkini vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, XXX e-post: XXX) Kostja: Aleksandr Tõtšinkin (IK 36203150077, surnud 22.05.2012) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
2. Keelduda AKTIVA FINANTS OÜ hagi Aleksandr Tõtšinkini vastu menetlusse võtmisest.
3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hageja esindajale.
4. Tagastada JULIANUS INKASSO OÜ arveldusarvele nr XXX, Danske Bank AS Eesti filiaal, tema poolt 15.10.2012 Rahandusministeeriumi arvele nr XXX (viitenumbriga XXX) tasutud riigilõiv summas 75 (seitsekümmend viis) eurot.
5. Määrus saata teadmiseks AKTIVA FINANTS OÜ-le ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6. Menetluskulud jätta hageja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1 2-12-42079 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas 17.10.2012 Viru Maakohtule hagi Aleksandr Tõtšinkini vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on Aleksandr Tõtšinkin surnud 22.05.
7. 26.10.2012 kohtunõudes hagejale selgitas kohus, et hagejal on võimalik oma nõuetega pöörduda kostja õigusjärglase poole, kui kostja õigusjärglane on tuvastatud. Hageja esitas 12.11.2012 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada tsiviilasjas menetlus ja tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg 1 kohaselt kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Vastavalt TsMS § 201 tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 kohaselt füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg 2 sätestab, et õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Käesolevas tsiviilasjas on kostja surnud 22.05.
8. Kuivõrd kostjal puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning ta ei saa seetõttu olla menetlusosaliseks, leiab kohus, et hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. 26.10.2012 kohtunõudes hagejale selgitas kohus, et hagejal on võimalik oma nõuetega pöörduda kostja õigusjärglase poole, kui kostja õigusjärglane on tuvastatud. Hageja esitas 12.11.2012 kohtule hagist loobumise avalduse. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. 2 2-12-42079 MENETLUSKULUD TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja lepinguline esindaja esitas 12.11.2012 kohtule avalduse hagist loobumiseks, milles palus TsMS § 150 lg2 p2 tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX Danske Bank AS Eesti filiaal. Kohus tuvastas, et Julianus Inkasso OÜ poolt on riigilõiv tasutud 15.10.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr XXX (viitenumber XXX) summas 75 eurot, selgitusega „I Riigilõiv hagilt ALEKSANDER TÕTSINKIN vastu“ (t.l.36). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja esindaja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja TsMS § 150 lg1 p2 alusel tagastab hagejale tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik 3