← Eesti

3-10-1776/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kirjalik eelmenetlus Tartu Halduskohus Raili Randlane 29. detsember 2010, Jõhvi 3-10-1776 V.J.i kaebus Justiitsministe

§ 6lg 2 ja 3.

Ametniku või ametiasutuse vastutusele võtmise kohta taotluse esitamise õigust neist ei 1 tulene.

§ 11

lg 4 kohaselt tuleb kaebus, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses tagastada. Haldusakti või toimingu tuvastamise nõue on

§ 6lg 3 p 1 kohaselt üks nõuetest, mida saab halduskohtule esitada.

Sama seadustiku § 10 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 kohaselt tuleb kaebusesse märkida asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, miks kaebaja leiab, et vaidlustatu on õigusvastane ja milliseid tema õigusi see rikub. V.J.i kaebuses on vaid muude väidete rohkuse tõttu ebaselgeks jäävad väited ministeeriumi tegevusest tema Viru Vanglasse paigutamisel, abi osutamisest vanglatele tema aastatepikkusel piinamisel ning arvukate pöördumiste tagastamisest. Konkreetselt nimetab ta küll ära Viru Vanglasse paigutamise kohta antud käskkirja, mille tõttu oli ta väidetavalt piinamistele allutatud, kuid ei esita selle suhtes mingit nõuet ja selgeid põhjendusi. Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 8 ja § 10 kohaselt paigutab Justiitsministeerium kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise vangla direktori taotluse alusel. Kuna ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist mingisse kindlasse vanglasse, on vastava haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

§ 11lg 3’ p 5 kohaselt peab kohus niisuguse kaebuse esitajale tagastama.

Veel nimetab V.J. konkreetselt ka kahte Justiitsministeeriumisse enda piinamise kohta saadetud kaebust, kuid mõlemad on esitatud peale halduskohtule esitatud kaebuse koostamist ega saa seetõttu olla selle esemeks. Valdava osa tema väidetest moodustavad süüdistused erinevate vanglate ja mitmete teiste ametiasutuste kohta, neis tema suhtes toimuvad tegevused aga ei saa kuidagi põhjendada Justiitsministeeriumis paigutamise kohta koostatud haldusakti või kaebustele antud vastuste õigusvastasust. Kaebuse ja selle täienduste ebamäärasus ei võimalda konkreetseid nõudeid tuletada ka mõne teise kaebaja poolt nimetatud ametiasutuse suhtes.

§ 11

lg 1, 2 ja 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, andma tähtaja nende kõrvaldamiseks ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korra kaebuse selle esitajale tagastama. Tartu Halduskohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu vajadusele esitada konkreetsete väidete ja taotlustega kaebus, kuid V.J. pole seda vaatamata hoiatusele puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest kohtu poolt antud tähtaegade jooksul teinud ning esitatust on võimalik välja lugeda vaid halduskohtu pädevusse mitte kuuluvaid või perspektiivituid nõudeid. Seega pole kohtul võimalik tema kaebust menetleda ning ta peab jätma selle

§ 11

lg 3, lg 3’ ja lg 4 nimetatud alustel läbi vaatamata.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus. Raili Randlane Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.