) § 2 lg 2 mõistes. OÜ Mareenos Grupp registreeriti käibemaksukohustuslaseks 15.04.2010 ja maksuhalduril on tekkinud kahtlus äriühingu ettevõtlusega tegelemise osas. Korralduses hoiatati, et juhul, kui OÜ Mareenos Grupp ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaks Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist. Korralduse andmise õigusliku alusena on viidatud MKS §-le 46, § 60 lg-tele 1 ja 2, § 62 lg-le 1 ja § 85 lg-le 3 ning
mõttes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2010 detsember – 2011 jaanuar. Korraldusest jääb arusaamatuks ja paljasõnaliseks väide, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemise osas. Korralduses puuduvad igasugused faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid sellise kahtluse põhjendatust kontrollida. Kuna korralduses ei ole ära näidatud asjaolusid, mis toovad kaasa selle andmise aluseks oleva õigusnormi kohaldamise, on korraldus motiveerimata ja õigusvastane (vastuolus MKS § 46 lg-st 2 tuleneva koormava haldusakti kirjaliku motiveerimise nõudega (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2; Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-61-00, 3-3-1-13-02 ja 3-3-1-79-08). Arusaamatu on ka viide MKS § 85 lg-le 3, sest aktis ei ole öeldud midagi käibedeklaratsioonide ega nende esitamata jätmise kohta. Korralduse andmise ajaks ei olnud korralduses märgitud kontrolliperiood (detsember 2010 – jaanuar 2011) veel saabunud (
lg 1 kohaselt on käibemaksukohustuse maksustamisperiood kalendrikuu ja käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks).
mõistes ettevõtlusega tegelemise esmaseks tõendusallikaks on käibedeklaratsioon ja kuna nende esitamise tähtaeg ei olnud korralduse andmise ajaks saabunud, siis ei ole asjakohane korralduse faktilise alusena märgitud motiiv kontrollida ettevõtlusega tegelemist. Korralduse põhjendustes märgitud kontrolliperiood ei kattu resolutsiooni p-s 2 määratud kohustusega esitada pangakontode väljavõtted perioodi 01.08.2010 - 20.01.2011 kohta. Korraldus on vastuoluline ja maksuhaldur soovib ühtlasi saada dokumente, millel ei ole kontrolliperioodiga puutumust. 16.02.2011 otsuses on 11.01.2011 korralduse mittetäitmisega seotud asjaolusid kajastatud valikuliselt ja ühekülgselt. Otsuses on jäetud märkimata, et kaebaja on korralduse halduskohtus vaidlustanud. Seega on ebaõige ka maksuhalduri väide, et kaebaja on takistanud menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Tallinna Ringkonnakohus on 04.03.2011 määruses nr 3-11-335 väljendanud üheselt, et 11.01.2011 korralduses puudub haldusakti andmise faktiline alus. Korralduse motiveerimatus on tõendatud ka otsuses toodud asjaoludega. Korraldusega kohustati kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks ning hoiatati, et ettenähtud tähtajaks ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamata jätmisel isik kustutatakse registrist. Otsusest selgub, et peale korralduse täitmise tähtaja saabumist asus maksuhaldur tegema järelepärimisi pankadele ja põhistas kaebaja ettevõtlusega mittetegelemist pärast korralduse täitmise tähtaega kogutud tõendite alusel. Seega korralduse andmise ajal ei esinenud asjaolusid, mis oleksid andnud maksuhaldurile alust kahelda selles, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega.
lg 31 alusel peaksid korralduse andmiseks kahtlusi kinnitavad tõendid eksisteerima enne korralduse andmist ning olema ühtlasi eelduseks ja ajendiks ettevõtlusega tegelemise kontrollimisele. Vastavate tõendite puudumisel ei saa esineda alust ettevõtluse kontrollimiseks. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud või teave eksisteerisid kontrolli alustamise ajendina. Korralduse alusel kontrollitakse kaebaja ettevõtlusega tegelemist
Tagatise nõudmise otsusest nähtub, et maksuhaldur on analüüsinud kaebaja ettevõtlust. Tagatise nõudmise otsus on üheks tõendiks selle kohta, et maksuhalduri hinnangul kaebaja tegeleb
mõistes ettevõtlusega, vastupidisel juhul puudub vajadus kohustada äriühingut tasuma täiendavaid tagatisi. 4. PMTK vaidles kirjalikes vastustes kaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Korraldus vastab vorminõuetele ning on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt motiveeritud. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et maksuhaldur on õigustatud alustama kontrolli vaid põhjendatud kahtluse olemasolul. Tulenevalt MKS § 10 lg-test 1 ja 2 on kontrolli alustamise ja selle läbiviimine maksuhalduri õigus ja kohustus. Kontrolli alustamise põhjuseks on kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega
tähenduses. Kahtluse olemasolu on korraldusest aimatav. Kahtluse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ei ole alati otstarbekas sõnaselgelt korralduses välja tuua, kuna see võib mõjutada isikult saadava teabe objektiivsust. Maksuhalduril oli/on kahtlus, et äriühingut kasutatakse variäriühingutega tehingute tegemisel puhvrina. Korralduses on faktilise alusena märgitud aruandluse kohustuse täitmise jälgimine ja viide MKS § 85 lg-le 3 on asjakohane. Ettevõtlusega tegelemine on protsess ja deklaratsioonide esitamise tähtajad ei oma tähendust. Välistatud ei ole erinevused tehingute toimumise aja ja nende dokumentides kajastamise aja vahel, mistõttu ei saa pidada põhjendamatuks kohustust esitada pangadokumente perioodi kohta, mis väljub korraldusega kontrollitavast perioodist. Isegi kui pidada sellist kohustust kaebaja õigusi rikkuvaks, ei anna see alust jätta korraldus täitamata täies ulatuses. Kaebaja ei täitnud korraldust ja korralduse märgitud hoiatus realiseerus otsuses. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud, pöördus maksuhaldur kolmandate isikute poole. Pangakonto väljavõttelt nähtuv raha liikumine ja deklaratsioonides esitatud andmed ei ole piisavateks tõenditeks ettevõtlusega tegelemise kohta, kuna esinevad reaalset majandustegevust mitteomavatele varifirmadele iseloomulikud tunnused - regulaarne arvlemine ettevõtluse puudumise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud äriühingutega ja laekunud summade sularahas 10 000 krooni kaupa valdavalt koheselt välja võtmine. Käibemaksukohustuslane peab tõendama ettevõtlusega tegelemist ja reeglina on seda tõendavad dokumendid ettevõtja ja tema tehinguparterite mõjusfääris. Mõistlikult käituv äriühing peab vähemalt arvestama võimalusega, et dokumentide esitamata/korralduse täitmata jätmise korral võib ettevõtlusega tegelemise fakt jääda tuvastamata. Maksuhaldur registreeris 23.02.2011 avalduse alusel kaebaja tagasiulatuvalt registris käibemaksukohustuslasena, kuna kaebaja täitis maksuhalduri teise korralduse ja esitas 18.03.2011 dokumendid ja teabe oma ettevõtluse tõendamiseks, mööndes oma tegevusega maksuhalduri õigust
Kaebaja argumendid otsuse õigusvastasuse osas on sisutühjad ning kaotanud aktuaalsuse ja kaebuses nimetatud eesmärgi. 5. Tallinna Halduskohtu 01.11.2011 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. 4
lg-st 2 ning nimetatud ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ja käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist. Kohus nõustub selles vastustajaga. Kaebaja ei täitnud korraldusega pandud kohustust korralduses antud tähtajaks 21.01.2011 ega kaebaja palvel pikendatud tähtajaks 25.01.2011. Kaebaja ignoreeris korraldusega pandud kohustust, vaatamata isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise hoiatusele. Kui isikule oleks korraldus olnud sisult arusaamatu, siis oli tal võimalus kas suuliselt või kirjalikult suhelda maksuhalduriga, selgitamaks välja teda huvitavad asjaolud, mida ta ei teinud. Korralduses on märgitud, milliseid tõendeid soovis maksuhaldur saada. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina äriühingu ja tema tehingupartnerite mõjusfääris, on maksuhalduri initsiatiivil tõendite kogumine piiratud. Samuti on kohus nõus vastustajaga, et käibemaksukohustuslasena registreeritud isik peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et vajadusel enda väiteid usaldusväärsete tõenditega kinnitada. Kaebaja on asjas valinud passiivse hoiaku ja see oli kaebaja seadusliku esindaja teadlik valik. Kuna kaebaja ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida, puudus maksuhalduril alus arvata, et äriühing tegeleb Eestis ettevõtlusega. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile tõendeid äriühingu arvelduskontol nähtuvate toimingute kohta, mistõttu ei ole tõendatud nende toimingute seos äriühingu ettevõtlusega. Õige on vastustaja seisukoht, et pangakontol kajastuvad liikumised iseenesest ei tõenda kaupade soetust ja müüki. Vastustaja on uurimispõhimõttest lähtudes kogutud tõendeid kogumis hinnates leidnud, et kaebaja ettevõtlus kontrollitaval perioodil ei ole piisavalt tõendatud. 23.02.2011 esitas kaebaja avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja alates 24.02.2011 on äriühing uuesti registreeritud käibemaksukohustuslaseks, kuna ta esitas veebruari 2011 osas maksuhaldurile enda ettevõtlust kinnitavad tõendid. Kuna vaidlustatud otsuse alusel kustutati kaebaja registrist edasiulatuvalt alates 24.02.2011 ja registreeriti uuesti käibemaksukohustuslaseks 29.03.2011 otsusega samast kuupäevast (tagasiulatuvalt), s.o alates 24.02.2011, on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, kuid kaebustest loobuda/menetlust lõpetada ei soovinud ja esitas alternatiivse nõudena haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Seonduvalt kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega alates 24.02.2011 on korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks oma regulatiivse toime kaotanud, sisuliselt on selle kehtivusaeg lõppenud seoses
lg 5 kohase registrist kustutamise otsuse tegemisega (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 määrus nr 3-11-335, p 14). Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 23.03.2011 otsusega nr 1993 on kaebaja registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 25.02.2011 ja 29.03.2011 otsusega nr 2112 on kaebaja registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 24.02.
lg 31 kohaselt alustama äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetlust kahtluse korral, et isik ei tegele ettevõtlusega, igal ajal. Sarnaselt vastustajaga leiab kohus, et ei ole mõistlik eeldada, et maksukohustuslasele, kes tegeleb mootorikütuse hulgimüügiga, mis on maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all selles spetsiifilises valdkonnas võimalike käibemaksupettuste toimepanemise tõttu (kaup on kiiresti realiseeritav ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul) ei ole aimatav, mis põhjusel/eesmärgil vastustaja maksukontrolli alustab ning milliseid tõendeid ja teavet kaebajalt nõutakse. Äriühing peab tõendama, et tegeleb Eestis ettevõtlusega, selleks peab ta maksuhaldurile esitama nõutavat suulist/kirjalikku teavet. Korralduses on täpselt kirjas, mida isik peab maksuhaldurile esitama.
lg 31 eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt
lg-s 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ning keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel kas nn arvevabrikuna (teistele isikutele sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil fiktiivsete müügiarvete väljastamiseks) või nn puhverettevõttena, mille eesmärk on käibemaksupettusest tegelikult kasu saavate isikute varjamine, milles kohus nõustub vastustajaga. Korralduse täitmata jätmisega takistas kaebaja menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Kaebaja enda huvides oli tegutseda aktiivselt ja kiiresti oma eesmärgi - käibemaksukohustuslaste registrist mittekustutamise - saavutamise nimel. Hiljem kaebaja nii ka tegutses ja saavutas enda jaoks positiivse tulemuse. Kaebuste põhjendused ei ole piisavad haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks. Käesolevas menetluses kohus tulevikus esitatavat kahjunõuet hinnata ei saa. Kaebajal preventiivse huvi olemasolu vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Mareenos Grupp apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada, rahuldada uue otsusega kaebused, tunnistada PMTK 11.01.2011 korraldus nr 12.2-3/104-1 ja 16.02.2011 otsus nr 3109 õigusvastaseks ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kohtuotsuse argumentatsioon on ebaselge. Kohus möönis, et korralduse motivatsioon jätab soovida, kuid ei võtnud seisukohta, kas sellise korralduse andmine on seaduslik. Kaebaja ei kahelnud maksuhalduri õiguses kontrollida ettevõtlusega tegelemist, vaid leidis, et ettevõtlusega tegelemise kontrolli peale isiku registreerimist käibemaksukohustuslasena õigustab põhjendatud kahtluse olemasolu, et isik ei tegele enam ettevõtlusega ja need asjaolud tuleb ära näidata haldusaktis endas. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane. Suvaline õigusnormidele viitamine, ilma nende normide faktilise põhjendustega korrektse seostamiseta, ei ole käsitletav haldusakti nõuetekohase motiveerimisena (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-02). Kaebaja viitas kaebuses ka ringkonnakohtu samas asjas tehtud 04.03.2011 määruse p-le 12, milles leiti, et
lg 31 kohaldamine eeldab maksuhalduri poolt mõistlikku põhjendamist, milliste asjaolude tõttu on tal tekkinud kahtlus, et isik ettevõtlusega tegelikkuses ei tegele ja tuleks seetõttu registrist kustutada. Rõhuasetus on ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel kahtlusel, et ettevõtlus puudub, mitte ei ole tegemist ettevõtlusega tegelemise kontrolliga sõltumata põhjusest. See seisukoht on kooskõlas
lg 31 alusel menetluse algatamiseks peaksid eksisteerima muutunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust nõuda isikult tõendeid ettevõtlusega jätkuvalt tegelemise kohta. Selliseid asjaolusid ei ole korralduses märgitud. Samale seisukohale asus ka halduskohus, kuid kohus ei hinnanud seda asjaolu koostoimes
Kaebaja vaidlustas korralduse põhjendusel, et
lg 31 eeldused kontrollimiseks ei ole täidetud, korralduse andmise aluseks olevaid asjaolusid ei esine, teave ja kontrolli asjaolud on vastusolulised ja ebaselged. Kui haldusakt rikub selle saaja hinnangul tema õigusi, on kohaseks meetmeks oma õiguste kaitsel akti vaidlustamine. Isikule kohustusi panev haldusakt peab olema kirjalik ja põhjendatud (MKS § 46 lg 2). Seadusest ei tulene, et haldusakti põhjenduste puudumisel peab nendest teadasaamiseks isik pöörduma haldusorgani poole. Haldusakti põhjenduste suulist esitamist akti adressaadile kohustusi paneva akti osas MKS ega HMS ette ei näe. Seetõttu ei saa asja lahendamisel omistada tähtsust sellele, kas kaebaja pöördus haldusakti põhjendustest teadasaamiseks maksuhalduri poole. Kohtu seisukoht on vastupidine senisele kohtupraktikale, mis käsitleb motiveerimispuudustega haldusakte. MKS §-s 46 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 55 ja 56 haldusaktile esitatavate nõuetega ei ole kooskõlas kohtu seisukoht, et korralduses endas ei tulegi esitada haldusakti andmise põhjendusi ja adressaat peab neid aimama. Puudub alus eeldada, et kõik kütusemüügiga tegelevad äriühingud on samal ajal ka käibemaksupetturid ja seda niikaua, kui nad ei ole maksuhaldurile tõendatud vastupidist. Käesoleval juhul ei nähtu kohtu ega maksuhalduri seisukohtadest, millisest õigusnormist tuleneb, et kütusemüügiga tegelev ettevõtja peab ettevõtlusega tegelemist maksuhaldurile vastuvaidlematult tõendama ja seda isegi siis, kui maksuhaldur pole suutnud arusaadavalt selgitada, milles seisneb kahtlus, et äriühing ei tegele enam ettevõtlusega. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja registreeriti käibemaksukohustuslaseks 15.04.2010 ja ta on esitanud maksuhaldurile kõikide kuude osas käibedeklaratsioonid. Senises kohtupraktikas on leitud (nt halduskohtu otsus nr 3-10-2829 p 20), et käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingu käibedeklaratsioone tuleb pidada oluliseks tõendiks äriühingu ettevõtluse olemasolu või puudumise kohta. Vaidlust ei saa olla ka selles, et korralduse faktiline motiveering piirdub üksnes konstateeringuga, et OÜ Mareenos Grupp on registreeritud käibemaksukohustuslasena 15.04.2010 numbriga EE101364124 ja lausega, et eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tekkinud kahtlus kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemise osas. Korralduses ei ole viidatud ühelegi asjaolule ega tõendile, millega oleks võimalik mõistlikult seostada või millest oleks võimalik tuletada maksuhalduri kahtlust, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Korralduse õigusliku alusena märgitud MKS § 85 lg 3 osas puudus samuti faktiline põhjendus. Vastustaja ei osanud kohtuistungil selgitada, miks valiti kontrollitavaks perioodiks just detsembris 2010 ja jaanuaris 2011 ning milliseid järeldusi ettevõtluse kohta saab üldse teha 2 kuu põhjal. Vastustaja kinnitas, et perioodi aprill kuni november osas kahtlust ei ole siiani tekkinud (kohtuistungi protokolli lk 4). Ehkki kontrollitavateks kuudeks olid detsember 2010 ja jaanuar 2011, nõuti nimetatud kuude ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks pangakontode väljavõtteid perioodil 01.08.2010 - 20.01.2011 kohta. Vastustaja põhjendas, et väljavõtteid on vaja laiema perioodi kohta, kui tehing on tehtud eelneval perioodil, siis laekumine võib toimuda alles kontrollitaval perioodil (kohtuistungi protokolli lk-d 4 ja 7). Jääb selgusetuks, kuidas sellest loogikast tulenevalt kontrollitava perioodi tehingute laekumisi loodab maksuhaldur leida näiteks augustist. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli periood ja kontrollitavate tehingute periood on vastuoluline ja iseäralik. Kui korraldus anti 11.01.2011, kontrolli üheks perioodiks oli jaanuar 2011 ja pangakonto väljavõtet nõuti kuni 20.01.2011, siis kontroll hõlmas ühelt 7
Nimetatud säte näeb ette, et kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Järelikult maksukohustuslase poolt tõendite mitteesitamine ei saa kuidagi takistada maksuhalduril menetlust läbiviimast, kuna tõendite kogumise õigus ettevõtlusega tegelemise osas on ka maksuhalduril endal. Kuna kaebaja esitas maksuhaldurile käibedeklaratsioone, mis on kinnituseks ettevõtluse toimumise kohta, siis nähtava põhjuseta korralduse esitamine, et maksukohustuslane tõendaks ettevõtlusega tegelemist, pole kooskõlas MKS § 10 lg 3 põhimõtetega, mis kohustab maksuhaldurit jälgima, et uurimispõhimõtte rakendamine ja võimalus ise otsustada toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ei riivaks põhjendamatult isikute huve, oleks proportsionaalne ja muus osas seaduslik. PMTK 16.02.2011 otsuse andmiseks registrist kustutamiseks nõutavad tingimused ei olnud täidetud. Ehkki kaebaja maksuhaldurile nõutavaid dokumente ei esitanud, siis otsusest nähtuvalt kogus maksuhaldur omal algatusel tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Otsuse motivatsioonis on toodud välja 6 ettevõtet, kellega kaebaja regulaarselt arveldas ja lisatud, et 4 nendest on kustutatud registrist. Kustutamised on toimunud aga kaebaja kontrolliperioodist erinevatel perioodidel. Kohus jättis hindamata kaebuse väite, et otsuses ei ole esitatud mingeid seisukohti kaebaja ettevõtluse olemasolu kohta perioodil 2010 detsember ja 2011 jaanuar. Seega ei ole kohus hinnanud, kas kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registris vaidlustatud otsusega oli üldse seaduslik. Kohus on oluliselt rikkunud HKMS § 25 lg-st 2 ja TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Kui võtta aluseks üksnes Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 25.03.2011 ja 29.03.2011 otsused, millega kaebaja registreeriti tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks alates 24.02.2011, siis võib väita, justkui ei tekkinud perioodi, mil kaebaja ei oleks olnud käibemaksukohustuslane. Faktiliselt ei olnud aga kaebaja ajal, kui saabus 16.02.2011 otsuses märgitud kustutamise tähtaeg ja maksuhaldur menetles 23.02.2011 esitatud taotlust käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks, käibemaksukohustuslasena registreeritud, mistõttu tal puudus ka õigus teha maksukohustuslasena tehinguid. Ajaliselt kestis see periood 24.02.2011 kuni vähemalt esimese otsuse tegemiseni 23.03.2011. Kaebaja tõi takistuse maksukohustuslasena tehingute tegemiseks perioodil 25.02.2011 kuni 25.03.2011 välja ka põhjendatud huvina vaidlustatud korralduse ja otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nende takistuste tõttu on kaebajale tekkinud kahju, mille hüvitamist ta tulevikus taotleb. Kaebajal on lisaks ka preventiivne huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja jätkab tegutsemist kütuse hulgimüügi valdkonnas, mistõttu on oluline vältida tema suhtes maksuhalduri korduvat õigusvastast tegevust. 7. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja nõustub kohtuotsuse põhjendustega. Vastustaja möönab, et korralduses esineb põhjendatud kahtluse osas motiveerimispuudus, kuid leiab, et tegemist ei ole olulise rikkumisega HMS § 58 mõttes. Motiveerimispuudus ei ole takistanud kaebajal korralduse sisust arusaamist ega korralduse täitmist, samuti korralduse vaidlustamist. 8
lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega ning kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses on eelkõige isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (
13. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur registreeris OÜ Mareenos Grupp käibemaksukohustuslasena 15.04.2010 (registreerimisnumber EE101364124).
lg 41 kohaselt peab isik enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. 14. Seega pidi kaebaja enne 15.04.2010 maksuhaldurile usutavalt tõendama, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust, ning kuna äriühing käibemaksukohustuslasena registreeriti, olid tõendid maksuhalduri hinnangul tol hetkel järelikult piisavad. Korralduses on küll märgitud, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus OÜ Mareenos Grupp ettevõtlusega tegelemise osas, kuid korralduses pole välja toodud ühtegi põhjendust ega asjaolu, mis võinuksid sellise kahtluse tekkimiseks alust anda. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et korralduses kontrol9
lg 1 järgi saabusid vastavalt 20.01.2011 ja 20.02.2011), ei saanud maksuhalduri kahtluse tekkimise põhjus olla kaebajale ka muul viisil äratuntav. Kuna kontrollitavate maksustamisperioodide kohta käibedeklaratsioonide esitamise kohustus ei olnud saabunud, ei saa korralduse andmise faktiliste asjaolude kohta tõsikindlaid järeldusi teha ka sellest, et korralduse andmise alusena on muu hulgas viidatud MKS § 85 lg-le 3, mis annab maksuhaldurile õiguse teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
lg-st 41, mille kohaselt peab isik igal juhul oma initsiatiivil maksuhaldurile piisavalt ära tõendama enda ettevõtlusega tegelemise või sellise tegevuse alustamise, eeldab
lg 31 siiski ka maksuhalduri poolt mõistlikku põhjendamist, milliste asjaolude tõttu on tal tekkinud kahtlus, et käibemaksukohustuslasena registreeritud isik Eestis ettevõtlusega tegelikkuses ei tegele ning ta tuleks seetõttu registrist kustutada. Vastupidisele seisukohale ei anna põhjust asuda ka nimetatud sätte kehtestamise ajalooline kontekst. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (X Riigikogu 740 SE) seletuskirjas on
lg 31 põhjenduseks märgitud järgmist: „Kehtiva seaduse alusel puudub maksuhalduril võimalus kustutada ettevõtlusega mittetegelevat firmat (ehk nn riiulifirmat) käibemaksukohustuslaste registrist. Selliseid firmasid kasutatakse aga laialdaselt maksupettuste toimepanemiseks. Muudatusega antakse maksuhaldurile õigus kustutada registrist oma algatusel selline maksukohustuslane, kes ei tegele ettevõtlusega. See säte on täienduseks sättele, mille kohaselt on maksuhalduril õigus keelduda isiku maksukohustuslasena registreerimisest, kui isik ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist. Sätte kohaselt saab maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks. Kui maksukohustuslane ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist, siis ta kustutatakse maksukohustuslaste registrist.“ Käesoleval juhul ei ole ka kohtumenetluse käigus esitatud mõistlikke põhjendusi selle kohta, miks ei olnud tõusetunud kahtluse täpsem sisustamine korralduses võimalik.
lg 31 näeb selgelt ette, et maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslaste registrist, kui ta tähtajaks ei tõenda enda ettevõtlusega tegelemist. Seega, kuigi PMTK 11.01.2011 korraldus nr 12.2-3/104-1 oli õigusvastane, tuli seda täita. Kaebajal oli korraldusest võimalik mõistlikult aru saada, millist laadi dokumentide esitamist temalt nõutakse. Kuna kaebaja jättis tähtajaks esitamata maksuhalduri nõutud tõendid, siis kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist õiguspäraselt. Seejuures on maksuhaldur enne kaebaja maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist kogunud omal algatusel kolmandatelt isikutelt tõendeid ja kontrollinud kaebaja majandustegevust vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.