„Teatud õigusmuutus“ on aset leidnud juba 1997.a.(3.02.1997.a. ostu-müügileping), seega ei saa selle uuesti teostamist nõuda. Endise ostja(OÜ „Castell”) ja uue ostja(kaebaja) vahel puudub leping, mille täitmist kaebaja saaks või peaks nõudma. Isegi kui kolmas isik tahaks, ei saaks ta teha ühtegi tahteavaldust, millega omandiõigust üle anda, kuna alates 1.03.2006.a. on ehitiste käsutamine vallasasjana võimalik üksnes täite-, pankroti- või sundvõõrandamismenetluses. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja vaidlusaluste ehitiste omanik ja Rae Vallavalitsus ei saa keelduda talle farmi maade tagastamisest. Väär on MKM-i seisukoht, et registrikandel on vaid informatiivne tähendus. Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse § 27 lg 5 kohaselt tuleb ebaõigete kannete avastamisel registri digitaalses andmebaasis vead viivitamata parandada. Vabariigi Valitsuse 8.08.1996.a. määruse nr 211 p 7 alusel on ehitise omaniku kindlakstegemisel määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. Justiitsministri 1.04. 2002.a. määruse nr 21 § 7 lg 1 sätestab, et notar ja muu tõestamisõiguslik isik on kohustatud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist kontrollima omaniku ja riikliku ehitistregistri elektroonilisse andmebaasi kantud kolmandate isikute õiguste andmeid ehitise või selle osaga seotud tõestamistoimingute tegemisel. Registrikande tähtsus tuleneb veel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 12 lg 2, mille kohaselt teatatakse ehitisregistri kaudu keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest, ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002.a. määruse nr 63 §-st 3, mis sätestab, et ehitisregistri veebilehel avalikustatakse ehitusloa andmed. Rae Vallavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Harju Maakohtu 23.05.2006.a. otsusega ei läinud endisel Anepalu 9 kinnistul asuvate ehitiste(laut, hoidla, pumbamaja ja silohoidla) omandiõigus üle kaebajale. Riiklikus ehitisregistris on vaidlusaluste ehitiste omanikuna märgitud OÜ „Castell“, kuid maa tagastamise õigustatud subjektil(kaebaja) on õigus nõuda ehitiste omandi ja valduse üleandmist maakohtu otsuse alusel. Vastavalt asjaõigusseadusele (
) tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel(§ 68 lg 3), vallasomand tekib vallasasja üleandmisega(§ 92 lg 1). Kaebaja poolt vaidlusaluste ehitiste omanikuks saamine eeldab
lg 1 järgit asjaõiguslikku kokkulepet OÜ-ga „Castell“ ning kui seda ei saavutata, tuleb kaebajal esitada omandiõiguse tunnistamiseks hagi üldkohtusse. Kaebaja poolt vallale esitatud maa tagastamise taotlust on võimalik rahuldada pärast temale omandiõiguse üleminekut. Vallavalitsust takistab kaebajale maa tagastamast ainult omaniku küsimus. 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta kaebus rahuldamata. 17.12.2002.a. Vabariigi Valitsuse määruse nr 405 „“Riikliku ehitisregistri“ asutamine ja pidamise põhimäärus“ § 23 lg 2 alusel keeldutakse andmete ehitisregistrisse vastuvõtmisest, kui esitatud alusdokument ei ole nõuetekohane. Kaebaja pole esitanud dokumente, millest nähtuks tema omandiõigus Anepalu farmi ehitistele. Harju Maakohus ei rahuldanud omandiõiguse tunnustamise ja kaebaja ainuomanikuna ehitisregistrisse kandmise nõuet, sest omandiõiguse tunnustamise nõude esitamise õigus ei tulene MaaRS §-st 9 lg 8; sellise nõude rahuldamine oleneb müügitehingu sisust ja täitmisest, samuti omandi tekkimiseks vajalike asjaõiguslike eelduste olemasolust. Vallasomandi tekkimiseks ei piisa ainult ostja õiguste ja kohustuste ülekandmisest ostueesõigust omavale isikule, vaid täidetud peavad olema omandi tekkimiseks vajalikud asjaõiguslikud eeldused.
lg 1 alusel tekib vallasomand asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on omandi üleminekus kokku leppinud. Vaidlusalused ehitised on endiselt OÜ „Castell“ valduses ja kaebaja on ostuhinna 10 000 kr deponeerinud, kuna osaühing ei võta täitmist vastu. Ehitisregistrisse tehtav kanne omaniku kohta ei tekita ega lõpeta omandiõigust, mistõttu on alusetu kaebaja seisukoht, et kande tegemisest keeldumisega rikuti tema omandiõigust. Kolmas isik OÜ „Castell“ palub jätta kaebus rahuldamata. Maa erastamise eeltoimingud ei riku kaebaja õigusi. Rae Vallavalitsuse 16.11.2007.a. kiri on toiming, mis oli suunatud teatud asjaoludest teatamisele, millega muuhulgas selgitati võimalikke lahendusvariante ja tehti ettepanek esitada ehitiste kohta omandiõigust tõendavad dokumendid. Kolmas isik on Anepalu farmi ehitiste omanik, mida kinnitab 23.05.2006.a. Harju Maakohtu jõustunud otsus. Ostja õiguste ja kohustuste ülekandmine kaebajale oli võlaõiguslik õiguste ja kohustuste ülekandmine. Asjaõigusliku nõudega omandi üleandmiseks saaks kaebaja pöörduda üksnes müüja AS „P.A.W. & Co“ poole, kes aga on äriregistrist kustutatud. 3.02.1997.a. ostu-müügi lepinguga anti ehitiste omandiõigus üle kolmandale isikule, seega ei saa seda enam kaebajale üle anda. Kohus jättis kande muutmise nõude rahuldamata põhjusel, et kuna kaebaja nõuet ehitistele omandiõiguse tunnistamiseks ei rahuldatud, puudus kande muutmiseks seaduslik alus. KOHTU PÕHJENDUSED 16.11.2007.a. kirjas nr 5-7/3785 teavitas Rae vallavalitsus kaebajat, et OÜ „Castell“ on esitanud taotluse erastada ostueesõigusega endise Anepalu 9 kinnistul asuva farmi ehitiste(laut, hoidla, pumbamaja ja silohoidla) juurde 13 441 m2 maad. Vallavalitsus leidis, et tal puuduvad andmed, kellele nimetatud hooned kuuluvad ning seepärast peab kaebaja esitama maa tagastamise küsimuse lahendamiseks dokumendid, mis tõendaksid tema omandiõigust nendele ehitistele. Vastustaja rõhutas, et enne tagastataval maal asuvate ehitiste omandiküsimuse lahendamist pole võimalik lahendada ka maa tagastamise avaldust. See kiri pole haldusakt, vaid toiming, mille õiguspärasusele peab kohus vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõude lahendamisel obligatoorselt hinnangu andma. Ekslik on kolmanda isiku arvamus, et kõnealune kiri ei riku kaebaja õigusi. Vastavalt MaaRS §-le 6 lg 1 tagastatakse maa õigustatud subjektile endistes piirides, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 22 kohaselt on ehitise omanikul õigus erastada maad ostueesõigusega vastavalt MaaRS-le. Kirjas väljendatud vastustaja keeldumine kaebaja maa tagastamise avalduse lahendamisest enne, kui kaebaja esitab lisaks Harju Maakohtu 23.05.2006.a. otsusele veel dokumente, mis tõendaksid tema omandiõigust tagastataval maal asuvatele ehitistele, rikub kahtlemata kaebaja MaaRS §-s 6 lg 1 sätestatud õigust vaidlusaluse maa tagastamisele; seda enam, et 13.12.2007.a. kirjaga nr 5-7/ 3785-1 teatas vallavalitsus kaebajale, et 2008.a. jaanuaris hakkab ta arutama OÜ-le „Castell“ maa ostueesõigusega erastamist. 15.01.2008.a. kirjaga nr 23.2-3/7-10613/001 keeldus MKM rahuldamast kaebaja taotlust muuta riikliku ehitisregistri kannet ning registreerida seni OÜ „Castell” nimele registreeritud Anepalu farmi ehitised(laut, hoidla, pumbamaja ja silohoidla) kaebaja nimele. Seega keeldus MKM kaebaja taotletud toimingu sooritamisest. Haldusmenetluse seadus(HMS) sätestab, et haldusmenetlus toimingu sooritamiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile(§ 35 lg 1 p 1); toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada(§ 43 lg 2). HMS § 52 ko5 haselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 tunnustele, sõltumata sellest, kas see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (Riigikohtu 20.12.2001.a. otsuse nr 3-3-1-15-01 p 37; 19.01.2009.a. otsuse nr 3-3-1-85-08 p 22). Seega on kõnealune kiri käsitatav kande tegemisest(toimingu sooritamisest) keelduva haldusaktina, mille tühistamist on võimalik nõuda halduskohtu kaudu. Vaidlus käib selle üle, kes on Anepalu 9 maal asuvate loomalauda, hoidla, silohoidla ja pumbamaja omanik. Rae Vallavalitsus on nõus kõnealust maad kaebajale tagastama ning MKM kandma teda sellel maal asuvate ehitiste omanikuna ehitisregistrisse kohe, kui kaebaja esitab dokumendid, mis tõendavad, et tema on nende ehitiste omanik. Kaebaja arvates on omanik tema, vastustajate ja kolmanda isiku arvates pole ehitiste omandiõigus aga OÜ-lt „Castell“ kaebajale üle läinud. Kõik menetlusosalised toetuvad oma seisukohtades Harju Maakohtu 23.05. 2006.a. otsusele nr 2-05-1318, millega kanti kaebajale üle 3.02.1997.a. ostu-müügi lepingust tekkinud kõik õigused ja kohustused, jäeti aga rahuldamata nõuded omandiõiguse tunnustamiseks ja ainuomanikuna ehitusregistrisse kandmiseks põhjendusega, et MaaRS § 9 lg 8 alusel on omandamiseesõigust omaval isikul õigus nõuda üksnes tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmist. Lisaks viitavad vastustajad
§-le 92 lg 1, mille kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohus vastustajate ja kolmanda isiku käsitlusega ei nõustu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-123-02 sedastanud, et vastavalt MaaRS §-dele 10 lg 2 ja 7 lg 6 on maa tagastamise õigustatud subjektil omandamise eesõigus, kui võõrandatakse ehitis, mille alune või mille teenindamiseks vajalik maa asub tagastamisele kuuluval maal. Kui hoone omanik ostueesõigusega isikule hoone võõrandamise kavatsusest eelnevalt ei teatanud, andis seadus õigustatud subjektile õiguse pöörduda hagiga kohtusse talle omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Kolleegium rõhutas, et selline omandamise eesõiguse kasutamise mehhanism erineb põhimõtteliselt
-s kinnisasjade ostueesõiguse kasutamise korrast, kus ostueesõigust kasutatakse pärast ostu-müügi lepingu sõlmimist(
lg 1) ja ostueesõiguse kasutamise avaldusega astub ostueesõigust omav isik esialgsesse müügilepingusse ostja asemele(
Kolleegium leidis, et seetõttu ei saa
-i ostueesõiguse sätteid otse kohaldada.
-i kohaselt astub ostja vaid võlaõiguslikku müügilepingusse, millega ei kaasne lepingu täitmist, st omandi üleandmise asjaõiguslepingut. Asjaõiguslepingusse ta astuda ei saa - küll omandab ta
lg 3 järgi õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ja omandi tunnustamist, st võlaõigusliku lepingu täitmist. Kuid MRS §-dest 10 lg 2 ja § 7 lg 6 tulenevale omandamise eesõigusele pole eelnimetatud ostueesõiguse kasutamise põhimõtted sellisel kujul ülekantavad. Seadus näeb ette omandaja kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmist vaidlusaluste ehitiste suhtes. Muuhulgas on lepingu järgi ostjal õigus saada ehitised oma valdusse ja saada ka ehitiste omanikuks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht kehtib ka MaaRS § 9 alusel maa tagastamise juhtudel. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna 23.05.2006.a. Harju Maakohtu otsusega kanti kaebajale üle 3.02.1997.a. ostu-müügi lepingust ostjale OÜ-le „Castell“ tekkinud kõik õigused ja kohustused ning lepingu p 6 kohaselt loeti lepinguobjekti üleandmine ja omandiõiguse üleminek müüjalt ostjale toimunuks lepingu allakirjutamisel, on kaebajal alates kohtuotsuse jõustumisest 28.03.2007.a. kõik ostja õigused, sealhulgas ka õigus omandile, mis anti üle juba 3.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.