← Eesti

3-11-2123/14

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2123 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevusele seoses 23.08.
  2. a kaebuse tõlkimise eest tasu võtmisega summas 9 eurot Tartu Halduskohtu 26.09.
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26.09.
  4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  5. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seoses 23.08.
  6. a kaebuse tõlkimise eest õigusvastaselt tasu võtmisega summas 9 eurot. Inspektor-kontaktisik tõi 30.08.2011 kaebajale allkirjastamiseks dokumendi, mille kohaselt kinnipeetav annab oma nõusoleku Viru Vangla direktorile 23.08.
  7. a esitatud kaebuse tõlkimiseks. Kaebaja ei saanud eestikeelsest dokumendist aru ja pani oma allkirja ning vangla võttis tema arvelt õigusvastaselt 9 eurot kaebuse tõlkimise eest. Kaebaja arvel oli vaid XX,XX eurot, mis oli tal vajalike asjade ostmiseks. Tartu Halduskohtu 08.09.
  8. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kui ilmselgelt perspektiivitu.
  9. Tartu Halduskohus jättis 26.09.
  10. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 08.09.
  11. a määrusele ja tagastas esitatud määruskaebuse Kohus jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on maksejõuetu. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Keeleseaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Toetudes kaebaja 31.08.
  12. a kaebuse väidetele, oli ta teadlik, mis dokumendiga tegemist on ja pani ka oma allkirja teadlikult. 19.09.
  13. a esitatud määruskaebuses eitab kaebaja seda, et oli teadlik, mis dokumendiga on tegemist ja väidab, et kontaktisik pettis teda. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei olnud dokumendi sisust teadlik, on paljasõnalised. Oma allkirjaga andis kaebaja nõusoleku 23.08.
  14. a kaebuse tõlkimiseks enda kulul. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  15. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.09.
  16. a määrus tühistada. Viru Vangla pidas pettusega kaebaja isikukontolt kinni tema viimased 9 eurot. Alates
  17. aastat kuni tänase päevani ei ole vangla võtnud kaebaja käest tõlkimise eest raha, aga 23.05.2012 võttis vangla tõlkimise eest raha. Kohus rikub seadust ja jätab kaebaja ilma õigusest kaitsta oma õigusi ja vabadusi Viru Vangla omavoli eest ja rahvuslikust vihkamisest kaebaja vastu, millega vangla rikub põhiseadust. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele ja päritolu pärast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.09.
  19. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  20. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis õigustatult rahuldamata kaebaja taotluse vabastada teda riigilõivust tasumisest määruskaebuse esitamisel. Halduskohus on viidetega Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele nr 3-3-1-83-07 ja 3-3-1-95-08 leidnud, et hinnates riigilõivust vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma hinnangu kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et antud seisukohad on kohaldatavad ka määruskaebuse esitamise puhul. Käesoleval juhul on tegemist perspektiivitu määruskaebusega. Viru Vangla poolt ringkonnakohtule väljastatud taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise kohaselt ei olnud kaebaja nõus tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt ja samuti kinnitas kaebaja oma allkirjaga, et ta on teadlik sellest, et tema kahjunõue edastatakse tõlkebüroole tasumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja andis need allkirjad teadmatusest. Arvestades seda, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes on esitanud erinevatele kohtutele ja vanglale erinevaid kaebusi, siis ei ole kuidagi võimalik olukord, et kaebaja kirjutas alla mingile paberile ilma, et ta oleks taotlenud endale selle dokumendi sisu arusaadavaks tegemist. Samuti puudus vangla teenistujal igasugune vajadus kaebajale valesti selgitada seda, millisele dokumendile ta alla kirjutab. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja oli teadlik dokumendi sisust. Pealegi on kaebaja teadlik, et vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 1 sätestab, et enne kahju nõude 2 menetlusse võtmist edastatakse võõrkeelsed dokumendid tõlkijale ja lg 2 alusel arvestatakse tõlkimisele kulunud summa tema vanglasiseselt arvelt maha. Seega on halduskohtu 26.09.
  21. a määrus seaduslik ja esitatud määruskaebus ilmselt perspektiivitu ning puudub alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Samuti ei ole tegemist ka kaebaja õiguste rikkumisega, kuna kohtute ülesandeks ei ole lahendada kõiki isikute poolt edastatud kaebusi. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.