3-11-2364/13

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-2364 Anatoly Yurpalovi kaebus Viru Vangla poolt seoses 26.07.2011 jalutuskäigu katkestamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 eurot Tartu Halduskohtu 12.10.
2. a määrus Anatoly Yurpalovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Anatoly Yurpalov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Anatoly Yurpalov esitas 02.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla poolt seoses 26.07.2011 jalutuskäigu katkestamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustati jalutuskäigu katkestamisega kaebajale moraalset ja füüsilist kahju.
6. Samasisulise kahju hüvitamise taotluse oli A. Yurpalov esitanud ka Viru Vanglale ja vangla jättis 29.09.
7. a otsusega taotluse rahuldamata.
8. Tartu Halduskohtu 12.10.
9. a määrusega tagastati A. Yurpalovi kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal ei olnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. Määruse põhjenduste kohaselt on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, kuna kaebajale ei saanud jalutuskäigu 35 minutit varem lõpetamisega tekkida sellist kehalist või hingelist valu või kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 või § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. A. Yurpalov esitas 18.10.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 12.10.
11. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt alandati kaebaja inimväärikust ja karistati teda alusetult jalutuskäigu katkestamisega, kuigi kaebaja ei olnud jalutuskäigu ajal korda rikkunud kinnipeetav ning teda ei oleks tohtinud jätta ilma ühetunnisest värskes õhus viibimisest.
12. Viru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on määruskaebus alusetu ning vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 12.09.
13. a määruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15. HKMS vr § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui selle esitajal, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt võis kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi
16. mai
17. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08 p-d 14-15;
18. septembri
19. a määrus haldusasjas nr 3-1-3-38-08, p 13 ja
20. oktoobri
21. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8).
22. juuni
23. a määrusega asjas nr 3-3-1-20-10 (p 10) pidas halduskolleegium võimalikuks laiendada HKMS vr § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.
24. Kaebaja taotles kohtult mittevaralise kahju hüvitamist, väites, et 26.07.2011 jalutuskäigu katkestamisega kahjustati tema tervist ja alandati inimväärikust. Esitatud kaebusest ja ka vangla 29.09.
25. a otsuse sisust nähtuvalt jalutasid 26.07.2011 kella 11.00 paiku
26. eluosakonna enamus kinnipeetavaid jalutushoovis ilma särgita või lahtiste vormijaki hõlmadega ning ei allunud valvuri korraldustele, mistõttu otsustati lõpuks kõigil jalutamas olnud kinnipeetavatel jalutuskäik lõpetada, sest abijõudude saabumisel olid kinnipeetavad ennast juba riidesse pannud ning puudus võimalus tuvastada, kes täpselt vahepeal ebakorrektselt riides oli ja korraldusi ei täitnud. Viru Vangla kodukorra p-i 4.1.3 kohaselt pidi kinni peetav isik viibides väljaspool elukambrit olema korrektselt riietatud ning kandma vanglariietust. Käies jalutushoovis ilma särgita või lahtiste hõlmadega ja eirates valvuri korraldust, rikuti nii kodukorra p-i 4.1.3 kui ka vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i
27. Kodukorra p-st 4.1.5 tuleneb, et kui kinni peetav isik paneb jalutuskäigul toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, teavitab valvur rikkumisest peaspetsialist-korrapidajat ja viimane otsustab jalutuskäigu jätkamise või katkestamise, mis antud juhul ka toimus. Asjaolu, et jalutuskäik võidi lõpetada ja lõpetatigi ka mõne sellise kinnipeetava suhtes, kes jalutas jalutushoovis korralikult riietatuna, ei tähenda, et vangla sellise otsustuse ja tegevuse tulemusena oleks kinnipeetavale ilmtingimata tekitatud sellist mittevaralist kahju, mida tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitada. 2 Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet väärikuse alandamise osas selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada üksnes isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11). Asjaolu, et tulenevalt 26.07.2011 jalutushoovis toimunust lõpetati ka A. Yurpalovi jalutuskäik umbes pool tundi varem, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav kaebajal sellise intensiivsusega kannatuse tekkimise alusena, mis ületaks kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Samuti ei ole kaebaja ei kaebuses ega ka määruskaebuses suutnud usutavalt põhjendada oma väidet, et talle tekitati jalutuskäigu katkestamisega veel ka tervisekahju. Ringkonnakohus möönab, et jalutuskäigu lõpetamine enne tunni aja täissaamist võis kinnipeetavale, kes enda väitel jalutushoovis korrarikkumisi toime ei pannud, tekitada teatud negatiivseid tundeid ja meeleolu, kuid igasuguse negatiivse tunde tekkimine ei ole veel alus RVastS § 9 lg 1 järgi kahju olemasolu tuvastatuks lugemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Senises kohtupraktikas on kahjuhüvitisi rahas jalutuskäigu mittevõimaldamise eest välja mõistetud üksnes siis, kui tegemist oli isiku pikaajalise ilmajätmisega talle õigustloova aktiga tagatud õigusest. Käesoleval juhul oli kaebajale jalutusvõimalus tagatud, kuid esines ühekordne, ootamatu ja vanglaametnike tahtest sõltumatult esinev põhjus selleks, et 26.07.2011 kell 11.00 paiku jalutushoovis viibinud kinni peetavate isikute jalutuskäik varem lõpetada.
28. Eelnevast tulenevalt on ka ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt kirjeldatud olukorda ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks ning ei ole esitatud ka mõistlikku põhjendust ega tõendeid selle kohta, et jalutuskäigu lõpetamisega umbes poolt tundi varem oleks kaebajale tekitatud RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega on halduskohus põhjendatult hüvitamiskaebuse, kui ilmselgelt perspektiivitu, HKMS vr § 11 lg 31 p-i 5 alusel tagastanud Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk