3-11-2879/17

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-2879 Kirill Katšani kaebus ajalehtede lugemise mittevõimaldamise ja eestikeelse asjaajamisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 03.01.
2. a määrus Kirill Katšani määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.01.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kirill Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla poolt tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt põhjustati kahju sellega, et Viru Vangla ei võimaldanud kaebajal 20.08.2011-10.09.2011 ajalehti lugeda, ei vabandanud tema ees ja vastas pöördumistele eesti keeles ning seega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 ja põhiseaduse (PS) §-s 51 sätestatut.
5. Tartu Halduskohtu 03.01.
6. a määrusega tagastati K. Katšani kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebajale ei saanud kirjeldatud asjaoludel tekkida mittevaralist kahju. Kaebaja nõudmine on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena ja kaebaja ei ole seostanud väidetavat kahju otseselt ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 tuleneva mittevaralise kahju juhuga. Tuginemine VangS § 41 lg-le 1 lubab eeldada küll seda, et kaebaja võib soovida saada rahalist hüvitist enda inimväärikuse alandamise eest, kuid seejuures ei ole arvestatud asjaoluga, et mitte igasugune ebamugavustunne pole käsitletav kinnipeetava väärikuse alandamisena. VangS § 30 lg 1 kohaselt peab vangla küll tagama kinnipeetavatele üleriigiliste päevalehtede lugemise võimaluse, kuid üheski õigusaktis ei ole ära määratud, kuidas seda tuleb teha. Kuna Viru Vanglas viibib ligikaudu tuhat kinnipeetavat, on igati mõistlik, et ajalehti väljastatakse ainult neile, kes on seda ise soovinud. Viru Vangla poolt kaebajale antud vastuse väidetel pole kaebaja hommikustel loendustel vastavat soovi avaldanud. Kaebaja on tuginenud PS §-le 51, kuid jätnud tähelepanuta keeleseaduse (KeeleS) §-s 10 sätestatu. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavatest andmetest lähtuvalt moodustasid 6 340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12 934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul ei ole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.01.
8. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on Viru Vangla E-hoone sektsioonis 50 kinnipeetavat, aga sektsiooni jaoks väljastatakse ainult üks vene- ja üks eestikeelne päevaleht ning vanglaametnikud ignoreerisid kaebaja soovi lugeda päevalehte. Kaebaja soovis kohtult õiglast hüvitist oma äranägemisel ning see võib seisneda ka vabandamises ja märkuses, et edaspidi käitutaks korrektselt. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on õigusvastaselt vastanud kaebajale eesti keeles, vangla peaks edaspidi vastama kaebajale vene keeles ja vabandama toimunu pärast kaebaja ees. Kaebaja märgib, et riivatud on tema PS §-dest 9, 11, 12, 15, 19, 25 ja 51 tulenevaid õigusi.
9. Viru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on määruskaebus alusetu ning vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 03.01.
10. a määruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et K. Katšani määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud varaline kahju, mis kuuluks hüvitamisele RVastS § 7 lg 1 alusel.
13. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud asjas ei nähtu, et esineksid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused, mil isikul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kolme nädala jooksul ajalehtede lugemise võimaluse puudumine olukorras, mil isik ei ole selleks soovi avaldanud, ei tähenda süüliselt väärikuse alandamist. Mitte igasugune ebamugavustunne pole käsitatav kinnipeetava väärikuse alandamisena. VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Nimetatud sättest ei tulene, et vangla peaks tagama isikliku ajalehe lugemise võimaluse teatud kindlal kellaajal kõikidele kinnipeetavatele, ka neile, kes selleks soovi ei ole avaldanud. Viru Vangla on 07.10.
14. a vastuses märgukirjale (tl 22) selgitanud, et kaebajale ei väljastatud ajalehti, kuna vangla võimaldab kinnipeetavatele päevalehtede kättesaadavuse nende endi soovil ning kaebaja ei ole selleks soovi avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust üleriigiliste päevalehtede 2 ja ajakirjade lugemisele, kuna seaduses ei ole täpsustatud, mil viisil peab lugemise võimalus olema tagatud ning töökorralduslikult on igati mõistlik, et kinnipeetav peab selleks eelnevalt soovi avaldama. Lisaks on kinni peetavatel isikutel VangS § 30 lg-st 2 tulenevalt võimalik ajakirjandust isiklike vahendite arvelt tellida, mis välistab päevalehe lugemise järjekorras ootamise.
15. K. Katšan taotles ka eestikeelse asjaajamisega tekitatud kahju hüvitamist. PS § 51 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 lg 1 ls 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. KeeleS § 11 sätestab, et omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt. Viru Vangla asub Jõhvi vallas, kuid ringkonnakohtule ei ole teada, et antud vallas oleks otsustatud kasutada sisemise asjaajamise keelena vene keelt ning seal ületaks vähemusrahvusest püsielanike arv 50 %. Lisaks sellele sätestab ka HMS § 20 lg 1, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Seega pole Viru Vangla kohustatud kinnipeetava pöördumistele vene keeles vastama.
16. K. Katšan on palunud, et vangla vabandaks toimu pärast ja käituks edaspidi kooskõlas seadustega. Riigikohtu halduskolleegium on 16.06.
17. a otsuse nr 3-3-1-10-05 p-s 18 märkinud, et vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada RVastS § 11 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamine eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju. Kui käsitleda K. Katšani taotlust RVastS § 11 lg 1 alusel, siis peaks sellise taotluse eesmärgiks olema õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine. Kaebuse kohaselt saaks õigusvastaseks tagajärjeks olla võimaluse puudumine lugeda kolme nädala vältel üleriigilisi päevalehti. Vabandamine ei aitaks aga kuidagi kaasa kaebaja poolt märgitud õigusvastase tagajärje kõrvaldamisele. Kuna vangla ei ole eesti keeles vastamisega rikkunud kaebaja õigusi ning ilma kaebaja sooviavalduseta ajalehtede väljastamata jätmisega ei ole põhjustatud talle varalist ega mittevaralist kahju, siis puudub alus väidetava kahju ükskõik missuguses vormis heastamiseks. Seega puudub võimalus kohustada vanglat vabandama ja puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Samuti ei saa vastustajalt nõuda preventiivselt seaduse järgimist, kuna ta on selleks seadusest tulenevalt niigi kohustatud.
18. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Seetõttu on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjendatud. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk