← Eesti

3-11-2223/15

Obsah (5)§ 37§ 44§ 11§ 38§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2223 Haldusasi A.Te kaebus Viru Vang

§ 37lg 1 ja § 67 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 päevaks.

Kaebaja esitas 23.02.2011 vaide nimetatud käskkirjale ning taotles selle kehtetuks tunnistamist. 28.03.2011 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 17.04.2011 esitas A.T halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-111003), milles taotles Viru Vangla 18.02.2011 käskkirja tühistamist. 15.06.2011 tunnistas Viru Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/360-D kehtetuks. Kohus lõpetas 21.09.2011 määrusega menetluse haldusasjas nr 3-11-

  2. Seoses alusetult 15 päeva kartseris viibimisega esitas 25.06.2011 A.T Viru Vanglale mittevaralise kahju (225 eurot) hüvitamise nõude. Kaebaja märkis, et on nördinud, solvunud, kannatanud ja talunud hingelisi üleelamisi. Kartseris viibimine põhjustas kaebajale meeleolulangust, kaebaja kannatas vaimse surve all. Lisaks puudub A. T kindlus selles, et edaspidi käitub vangla kaebaja suhtes õiguspäraselt. Kaebaja palus kanda kahjuhüvitise 225 eurot tema ema arveldusarvele, mille volitatud kasutaja on kaebaja. Viru Vangla rahuldas kaebaja kahjunõude osaliselt (26.08.2011 „Kahjunõude osaline rahuldamine“ nr 6.-16/26834-1) summas 95, 85 eurot ning kandis hüvitise kaebaja vanglasisesele arvele. Kaebaja ei ole nõus kahjunõude osalise rahuldamisega ning leiab, et rahuldamata jäetud osa so summa 129, 15 eurot tuleb vanglal kanda kaebaja poolt äranäidatud arvele.
  3. Kaebaja nõustub sellega, et vangla arvestas alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest hüvitisena 100 krooni ehk 6, 39 eurot ja vastavalt 15 ööpäeva eest seega kokku 95, 85 eurot. Kaebaja ei ole aga nõus sellega, et vangla jättis välja mõistmata hüvitise kartseris külmetamise eest, samuti alusetu karistamisega tekitatud meeleolulanguse, nördimuse, solvumise ja usalduse kaotuse eest. Kaebaja märgib, et ei tal ei ole kindlustunnet selles, et vangla käitub edaspidi kaebaja suhtes õiguspäraselt. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses palus kaebaja hüvitist ka kartseris külmetamise eest. Kartseris viibimise ajal teavitas kaebaja vastustajat, et külmetab ning soovis vanglavormi. Selles osas esitas kaebaja vaide 17.04.2011, mille vangla jättis rahuldamata põhjendusel, et kartseris on pidevalt ettenähtud soojakraadid +19-21 C, mistõttu ei saa seal olla külm ega külmetada. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kartseri riietus koosneb pükstest ja lühikeste varrukatega karedast linasest särgist. Kaebaja leiab, et vanglapoolne ükskõikne suhtumine kaebajasse ja viimase hoidmine kartseris, kus oli külm ja kus kaebajat seetõttu valdas pidev ebamugavustunne, alandas kaebaja inimväärikust.
  4. Kaebaja palus kahjuhüvitise kanda ema pangakontole. Kaebaja on seisukohal, et vanglal on õigus kahjuhüvitis kanda vanglasisesele isikuarvele sel juhul, kui kaebaja pole kahjunõudes taotlenud mõnele muule arvele kandmist, sest ükski seadus ei keela vanglal kanda hüvitist selle saaja poolt märgitud pangakontole. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla toimingu hüvitise kandmise mitte kaebaja poolt märgitud kontole.
  5. Kaebaja nõuab - välja mõista Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis 129, 15 eurot ja kanda see M- T arveldusarvele nr 10010410491014 (kaebaja on arve kasutaja); - tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – hüvitise kandmine vanglasisesele isikuarvele mitte kaebaja poolt märgitud arveldusarvele; - välja mõista Viru Vanglalt viivis 0,25% päevas alates päevast, mil Viru Vangla jättis kahjunõude osaliselt rahuldamata. Kaebaja leiab, et vanglalt tuleb välja mõista viivis 0,25% päevas hüvitamata jäänud osalt 129, 15 eurot kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2

(7)II VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  1. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.
  2. Vaidlust ei ole selles, et A. T viibis ajavahemikul 13.04.2011-28.04.2011 kartseris õigusvastaselt. Vastustaja viitab Riigikohtu 15.03.2010 lahendile haldusasjas 3-3-1-93-09, milles riigikohus on märkinud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Viidatud lahendis mõistis Riigikohus alusetult kartseris viibinud kinnipeetavale välja hüvitise 100 krooni ehk 6, 39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Hüvitise määramisel arvestas kohus kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, samuti seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise, viidatud asjas kaebaja esile toonud ei ole.
  3. Vastustaja leiab, et ka A.T ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise. Kaebaja viidatud nördimus, solvumistunne, meeleolulangus, usalduse kaotus ja ebamugavustunne, mida tal väidetavalt taluda tuli, ei ole vastustaja hinnangul erandlikud asjaolud. Ebamugavustunde osas märgib vastustaja, et kartseris viibimine on sellega kaasnevate piirangute tõttu juba oma iseloomult ebamugav ning kartseris viibimisega võib paratamatult kaasneda ka meeleolulangus ja nördimustunne, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks inimväärikuse alandamisega. Vastustaja tugineb Riigikohtu seisukohale, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (vt Riigikohtu otsused haldusasjades nr 33-1-3-10, nr 3-3-1-93-09). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viibimist kartseris kartseririietes ning vangla keeldumist vangla vormi väljastamast ei saa käsitleda inimväärikuse alandamisena. Kartseri riietus on küll õhemast materjalist kui tavapärane vangla riietus, kuid see on kandmiseks mõeldud siseruumides. Jalutuskäikude ajal võimaldatakse kartseris viibivatel kinnipeetavatel kaasa võtta ka tavapärane vorm. Vangla siseruumid on soojustatud ning kõikides siseruumides, kaasa arvatud kartser nr 3415 (kus kaebaja kartserikaristust kandis), hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus +20-220 C . Seega oli tagatud nõuetele vastav temperatuur ning kaebajale väljastatud riietus piisav, mistõttu täiendavalt vangla vormi A. Tammele ei väljastatud.
  4. a aprillis ei ole A.T meditsiiniosakonnas vastuvõtul viibinud, seega on väited külmetamise kohta paljasõnalised ning tõendamata. 9.

§ 44

lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetavale töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Kahjuhüvitis on käsitletav muu kinnipeetavale laekuva summana. Seega ülalviidatud sättest tulenevalt oli vanglal kohustus kanda see kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Muuhulgas näeb

§ 44ette ka isikuarvel oleva rahasumma jagunemise.

Vastustaja märgib, et nii raha kandmine isikuarvele kui ka selle jagunemine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele, sest raha jagunemisel võimaldatakse kinnipeetaval tasuda hagisid ja koguda raha vabanemisfondi, mis aitab kaasa isiku paremale toimetulekule vabanemisel. Kinnipeetavale laekuvate summade kandmine kinnipeetava enda soovitud arvele loob olukorra, kus oluliselt on raskendatud kinnipeetava vastu esitatud rahaliste nõuete sissenõudmine. Vastustaja leiab, et on käitunud õiguspäraselt kandes kahjuhüvitise kaebaja vanglasisesele isikuarvele. 3

(7)
  1. Viivise väljamõistmise nõude osas märgib vastustaja, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kaebaja esitatud kahjunõudest ei tekkinud Viru Vanglale kohustust rahuldada kaebaja esitatud kahjunõue tema soovitud summas. Vastustaja leiab, et viivisenõue on alusetu. III KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja jätab kaebuse rahuldamata.
  3. A.T esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb - välja mõista Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis 129, 15 eurot ja kanda see Margo Tamme arveldusarvele nr 10010410491014 (kaebaja on nimetatud arve kasutaja); - tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – kahjuhüvitise kandmine (rahuldatud osas 95,85 eurot) kaebaja vanglasisesele arvele, mitte kaebaja poolt märgitud arveldusarvele; - välja mõista Viru Vanglalt viivis 0,25% päevas alates päevast, mil Viru Vangla jättis kahjunõude osaliselt rahuldamata. Kaebaja väitel tekitas vangla talle mittevaralist kahju õigusvastase kartserisse paigutamise ja sealse külmetamisega. Kaebajale põhjustas see hingelisi üleelamisi (nördimus- ja solvumistunne, ebamugavus- ja alandustunne).
  4. HKMS § 37 lg 2 p 4 (end HKMS § 6 lg 3 p 2) kohaselt võib kaebusega nõuda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ning p 6 (end HKMS § 6 lg 3 p 1) järgi toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
  5. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. (RVastS § 7 lg 1) Kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. (RVastS § 12 lg 1) Mittevaralise kahju nõude alusnorm on RVastS § 9 lg
  6. Vastavalt RVastS § 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. (§ 9 lg 2)
  7. Viru Vangla karistas 18.02.2011 käskkirjaga nr 6.-3/360-D A. T kartserisse paigutamisega 15 päevaks

§ 37lg 1 ja § 67 lg 1 rikkumise eest.

15.06.2011 tunnistas Viru Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/360-D kehtetuks. Seoses alusetult 15 päeva kartseris viibimisega esitas 25.06.2011 A.T Viru Vanglale mittevaralise kahju (225 eurot) hüvitamise nõude. Viru Vangla rahuldas kaebaja kahjunõude osaliselt (26.08.2011 „Kahjunõude osaline rahuldamine“ nr 6.-16/26834-1) summas 95, 85 eurot ning kandis hüvitise kaebaja vanglasisesele arvele. Kaebaja ei ole nõus kahjunõude osalise rahuldamisega ning leiab, et rahuldamata jäetud osas summas 129, 15 tuleb vanglal kanda kaebaja poolt äranäidatud arvele 16. RVastS § 17 lg 1 järgi võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Erinevalt RVastS § 17 lg-st 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse halduskohtule, sätestab

§ 11lg 8 erikorra, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui kinnipeetav esitab vanglale taotluse kahju hüvitamiseks 4

(7)ja vangla jätab selle taotluse rahuldamata, kuid kinnipeetav soovib kahju hüvitamist, peab ta esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse.

§ 11

lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suurusega, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. (RVastS § 18 lg 2) A.T on

§ 11lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.

Kaebaja ei nõustunud Viru Vangla väljamõistetud hüvitise suurusega, seega RVastS § 18 lg 2 tulenevalt õigus esitada kaebus halduskohtule.

  1. Kahju hüvitamise eesmärgiks on isikule tekitatud kahju heastamine. Vaidlust ei ole selles, et A. T hoiti kartseris õigusliku aluseta 15 päeva. Riigikohus on seisukohal, et kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Sellest, kas vangla tegutses kinnipeetavat alusetult kartseris hoides tahtlikult või hooletult, ei sõltu tekitatud kahju suurus. (vt Riigikohtu 15.03.2010 haldusasjas 3-3-1-93-09) Hüvitise määra osas on Riigikohus korduvalt leidnud, et õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest (vt Riigikohtu 28.03.2006 otsuse asjas nr 3-3-114-06 p-i 14, 13.12.2010 3-3-1-84-10, 15.03.2010 3-3-1-93-09).
  2. Vastustaja rahuldas A.Te kahjunõude osaliselt, mõistes hüvitise kaebaja kasuks ülalviidatud määras ehk 6, 39 eurot päevas (15 päeva eest 95, 85 eurot). Kohus ei nõustu kaebaja väidetega selles, et vastustaja hüvitas üksnes vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju, kuid jättis välja mõistmata hüvitise kartseris külmetamise eest, samuti alusetu karistamisega tekitatud meeleolulanguse, nördimuse, solvumise ja usalduse kaotuse eest. Kohus on seisukohal, et A. Tammele väljamõistetud kahjuhüvitis hõlmab nii vabaduse võtmist kui sellega seotud ebamugavus- jm kaebuses nimetatud tundeid. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli asjaolu, et kinnipeetav A.T määrati tööle E8 osakonna koristajana, viimane aga keeldus tööst. Kinnipeetava töötamiskohustus on sätestatud

§ 37

. Tööga kindlustamist vanglas reguleerib

§ 38

. Kinnipeetava kohustus täita vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi tuleneb

§ 67lg 1.

Alust kinnipeetava tööst vabastamiseks tervislikel põhjustel antud juhul ei olnud. Viru Vangla 18.02.2011 käskkiri nr 6-3/360-D, (millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus 15 päeva kartserit) tunnistati kehtetuks haldusorgani olulise kaalutulusvea tõttu (HMS 64 lg 2, 3, § 65 lg 1). Haldusorgani kaalutlusviga distsiplinaarkaristuse määramisel ei muuda olematuks karistuse määramise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ehk antud juhul

§ 37

sätestatud töötamiskohustuse ja § 67 lg 1 korralduste täitmise kohustuse rikkumist kinnipeetava poolt. Seetõttu on kohtu hinnangul kaebaja väited hingeliste üleelamiste ja inimväärikuse alandamise kohta alusetud. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. (vt Riigikohtu 20.09.2010 otsus haldusasjas 3-3-13-10). Kinnipeetava rakendamine tööle või tööga kindlustamise võimatuse korral vangla majandustöödele rakendamine on otseselt vajalik kinnipidamise režiimi järgimiseks. Eeltoodust 5

(7)tulenevalt leiab kohus, et täiendavaid piiranguid ja põhjendamatuid kannatusi vastustaja kinnipeetava suhtes rakendanud ei ole.
  1. Kohus on seisukohal, et kahju, mis tekitati A. T õigusvastase kartserisviibimisega, on talle vastustaja poolt hüvitatud. Viru Vangla väljamõistetud hüvitisemäär on kooskõlas Riigikohtu sellekohase praktikaga. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel arvestanud kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09 p 15) Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise. Lisaks eelnimetatule ei ole kaebaja millegagi põhjendanud enda taotletud hüvitise suurust. Kaebaja väited külmetamise kohta on paljasõnalised, samuti ei ole tõendeid selle kohta, et A. Tamm oleks aprillis 2011 põdenud külmetushaigusi, mis oleks tingitud kartseris külmetamisest. Toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõue
  2. A. T palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – kahjuhüvitise kandmine (rahuldatud osas 95,85 eurot) kaebaja vanglasisesele arvele, mitte kaebaja poolt märgitud arveldusarvele.

§ 44

lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetavale töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Õige on vastustaja seisukoht, et kahjuhüvitis on käsitletav muu kinnipeetavale laekuva summana. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles, et raha kandmine isikuarvele kui ka selle jagunemine (

§ 44lg 2) aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.

Raha jagunemisel võimaldatakse kinnipeetaval tasuda hagisid ja koguda raha vabanemisfondi, mis aitab kaasa isiku paremale toimetulekule vabanemisel. Kinnipeetavale laekuvate summade kandmine kinnipeetava enda soovitud arvele loob olukorra, kus oluliselt on raskendatud kinnipeetava vastu esitatud rahaliste nõuete sissenõudmine. Kohus leiab, et Viru Vangla toimis õiguspäraselt, kandes hüvitise kinnipeetava vanglasisesele kontole. Kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad on käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena

§ 44

lg 1 tähenduses ning vastav nõue tuleb vanglal üldjuhul täita

§ 44

lg-t 2 järgides (vt Riigikohtu 08.01.2009 lahend haldusasjas nr 3-3-186-08) Viivise nõue

  1. Viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu. Kohus rõhutab, et kahju hüvitamise nõude esitamisega ei tekkinud Viru Vanglal rahalist kohustust A. T ees. Vastustaja rahuldas kinnipeetava mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt. Rahuldamata osa ei saa käsitleda vastustaja rahalise kohustusena, mille täitmata jätmise (rikkumise) eest näeb VÕS § 101 lg 1 p 6 ette võlausaldaja õiguse õiguskaitsevahendina nõuda viivist.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A.Te kaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus. 6

(7)22. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas A.Te riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Mare Krull Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.