1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-11-54213 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi AS Swedbank Liisi

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 200 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). ASJAOLUD Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 8.11.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 4418,71 euro saamiseks. Kohus tegi 24.11.2011 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule S. K. 25.11.2011, võlgnikule A. K. 5.12.2011, võlgnikule I. M. 10.12.2011 ja võlgnikule KMK Grupp OÜ 10.12.2011 kätte toimetatud. Võlgnik A. K. esitas 16.12.2011 nõudele vastuväite. Võlgnik I. M. esitas 30.12.2011 nõudele vastuväite. 13.12.2011 esitas avaldaja esindaja V. U.kohtule taotluse anda menetluse osalistega sõlmitava kokkuleppe sõlmimiseks täiendav tähtaeg kuni 27.12.

1. Äriregistri andmetel on I. M., S. K. ja A. K. KMK Grupp OÜ seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed. 29.12.2011 esitas avaldaja esindaja V. U. kohtule e-kirja, millega teatas, et lepingu osapooled ei jõua kokkuleppeni ja avaldaja soovib menetluse üleandmist hagimenetlusse Pärnu Maakohtu 19.03.2012.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 26.03.2012 määrusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 414,54 EUR tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 16.04.2012, esitades kohtusse hagi KMK Grupp OÜ, S. K.`i, A. K. ja I. M. vastu 4 290,01 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja KMK Grupp OÜ vahel 30.07.2008 sõlmitud liisinguleping nr. 01106041L ja hageja ning kostjate S. K.`i, A. K. ja I. M. vahel 30.07.2008 sõlmitud käenduslepingud. ASJA KÄIK Maakohus saatis 18.04.2012 kostjale S. K.`ile hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale S. K.`ile kätte
2. aprillil 2012.a isiklikult, mis leiab kinnitust 3 allkirjaga. Kostja S. K. kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
3. juunil 2012.a esitasid hageja ja kostjad KMK Grupp OÜ, A. K. ja I. M. kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja teatas vastuseks kohtu küsimusele 27.juunil 2012 , et kui kolme kostjaga on sõlmitud kokkulepe ja neljandaga, so. S. K.iga ei ole, siis hageja soovib tema suhtes kohtumenetluse jätkamist. Hageja on teinud hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemise taotluse vastavalt TsMS § 407 lg.1-le. Viru Maakohtu 25.09.2012 määrusega kinnitati hageja ja kostjate KMK Grupp OÜ, A. K. ja I. M. vaheline kompromiss ning lõpetati tsiviilasja menetlus osaliselt, so. kostjate KMK Grupp OÜ, A. K. ja I. M. suhtes. Kohtumäärusega jäeti kostjate kanda ½ riigilõivust summas 239.67 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 kostja S. K.`i suhtes rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetlus kostjate KMK Grupp OÜ, A. K. ja I. M. suhtes on lõpetatud Viru Maakohtu 25.09.2012 kohtumäärusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, §
4. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg-s 2 sisalduva lause algusosa järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud lauseosa mõte on eelkõige vältida olukorda, mil võlausaldaja nõue rahuldatakse mitmekordselt. Materiaalõiguse kohaselt on võlausaldajal seega õigus nõuda täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses, mitte saada oma nõudele rahuldust kõikidelt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses (RKTKo 3-2-1-77-05 p 12). VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus. VÕS § 69 lg 1 ja 2 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt S. K.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 4 290,01 eurot ja viivis põhinõudelt 0,25% päevas alates
5. aprillist 2012.a kuni põhinõude (2 757,32 eurot) kohase täitmiseni. 4 MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas hagi ning seega jäävad menetluskulud kostja S. K.`i kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud nende õigustatud ulatuses, so ½ riigilõivu ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 350,63 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt summas 128,70 eurot, kokku 479,33 eurot. Viru Maakohtu 25.09.2012 määrusega jäeti kostjate KMK Grupp OÜ, A. K. ja I. M. kanda ½ riigilõivust summas 239,67 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus kostja S. K.`i kanda ½ riigilõivust summas 239.67 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt S. K.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 239,67 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (239,67 eurot) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt Ts

MS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Marge Tamme Kohtunik