Obsah (4)

§ 37§ 67§ 63§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla XXXX töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Seega on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse XXXX XXXX.

§ 37

lg 2 kohaselt on töökohustusest vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3- aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja ei vastanud eelpoolnimetatud kriteeriumitele. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev isik K.K. on 14.12.2010 kooskõlastanud kaebaja tööle määramise käskkirja. Seega oli kaebaja võimeline töötama ning tema väited XXXX ning ravimite saamise kohta ei ole arvestatavad. Asjaolu, et kaebajal on diagnoositud XXXX, ei tähenda seda, et ta on töövõimetu. Tulenevalt vangistusseadusest on kaebajal kohustus oma kambri korrashoidmiseks, seega tuleb tal paratamatult kokku puutuda pesemisvahenditega ning mustusega. Kaebajale oli tööle määramise käskkiri täitmiseks kohustuslik. Täitmata jäetud vanglaametniku korraldus asuda XXXX XXXX ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud

§ 67puntki 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane.

Käesolev karistus annab kaebajale selge signaali, et ta on toime pannud raske rikkumise ning tal peab kujunema veendumus, et edaspidi hoidub sellistest rikkumisest. Seega poleks ühegi teise

§ 63lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine olnud õiguspärane.

Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 1, 2 ,3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A. Tihhonov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kui kaebaja asuks tegema talle määratud tööd, tuleks XXXX tagasi. Vanglas on väga palju isikuid, kes sooviksid ja saaksid tööd teha, kuid neid ei määrata tööle. Lisaks ei oma vangla täielikku ülevaadet kaebaja tervisest ja on selles suhtes kujundanud oma seisukoha. Kaebajale määratud karistus on väga range esimese rikkumise kohta. Väidetav rikkumine ei olnud nii ranget karistust väärt. Kohus on võtnud otsuse tegemisel arvesse ainult vastustaja väiteid ja on jätnud tähelepanuta kaebaja väited ja põhjendused. Asjakohane ja määratud töö sisuga kooskõlas ei ole väide, et kaebajal tuleb kokku puutuda kambri XXXX ga.
2. Viru Vangla palub jätta A. Tihhonovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb kõikide varasemalt välja toodud seisukohtade juurde ning ei hakka neid käeolevas vastuses uuesti välja tooma. Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et vanglas on teisi isikuid, kes sooviksid ja saaksid tööd teha, kuid keda tööle ei määrata. Kaebaja viie ööpäevane kartserikaristus on õigustatud ja proportsionaalne. Meditsiiniosakonna poolt on kinnitatud, et kaebaja XXXX ei muuda teda töövõimetuks. Vangla on oma 02.05.
3. a vastuses nr 1.2-2/12587-1 selgitanud, mil moel on vanglal väga hea ülevaade kinnipeetavate ning 2 sealhulgas ka kaebaja tervislikust seisundist. Asjaolu, et kaebaja on võimeline olnud oma kambrit koristama ning ei ole sellele kohustusele vastuväiteid esitanud, kinnitab seda, et kaebaja on võimeline ka XXXX XXXX töötama. Lisaks tagab vangla XXXX ks kaitsevahendid, et vältida otsest kokkupuudet pesemisvahenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.08.
5. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Halduskohus on otsuses viidanud

§ 37

lg-le 1, millest tuleneb kinnipeetava kohustus töötada.

§ 67

lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja oli 14.12.

1. a käskkirjaga nr 6-2/1238-T määratud tööle finants- ja majandusosakonna XXXX XXXX alates 15.12.2010 kuni 14.03.2010 (tegemist on vist eksitusega, kuna tegelikult on mõeldud 14.03.2011). Seega on olemas jõus oleva käskkiri, mida kaebajale on allkirja vastu tutvustatud 15.12.
2. Kuigi kaebaja on käskkirjaga tutvustamisel sellele märkinud, et ta keeldub pakutavast tööst (tl 34) ja esitanud ka vaide käskkirja tühistamiseks, ei anna see alust väita, et seoses sellega oli tal õigus talle pakutavast tööst keelduda. Seega on tegemist HMS §-de 60 ja 61 alusel adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmine on õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus ametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Seega oli kaebajal kohustus alluda korraldusele. 10.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja tööle määramise käskkiri oli kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et kaebajal puudusid meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks. Kuigi kaebajal on diagnoositud XXXX, siis vastustaja tõendi kohaselt esines kaebajal viimane haigushoog septembris 2008 ja XXXX ägeneb kevadel ja sügisel (tl 44). Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vastustajal puudub täielik ülevaade kaebaja tervislikust seisundist. Kogu vanglas viibimise ajal on kaebaja arstliku kontrolli all ja tema tervisliku seisundi muutused on kajastatud tema tervisekaardil. Seega puudub kaebajal alus väita, et tema tööle asumisel tema tervislik seisukord oluliselt halveneks. Samuti on vastustaja kinnitanud, et pesemisvahenditega otsese kokkupuute vältimiseks kasutatakse ka kaitsevahendeid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited tervislike vastunäidustuste kohta on esitatud selleks, et kaebaja ei ole nõus enda rakendamisega XXXX , mis nähtub ka tema märkusest tööle määramise käskkirjal. Kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väide, et vastustaja oleks tema asemel võinud kedagi teist kinnipeetavat tööle määrata, ei välista kaebaja karistamise õiguspärasust. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kinnipeetavate hulgas eriti populaarne töötada XXXX . Seega kinnipeetava ainult tema soovil XXXX rakendamise puhul võiks tekkida olukord, kus vanglas ei olekski võimalik kedagi XXXX e rakendada. Kindlasti ei saa tööle määramisel aluseks võtta ainult kinnipeetava soovi. 3

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega nagu ei vasta kaebajale määratud karistus tema poolt toimepandud distsipliinirikkumisele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, mille alusel on loetud tõendatuks kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises. Samuti sisalduvad selles faktilised ja õiguslikud põhjendused. Käskkirjas on põhjendatud, miks on kaebajat vajalik karistada just kartserikaristusega. Vastustaja on õigustatult leidnud, et tööhõive on üheks oluliseks abinõuks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisel. Kaebajal olev harjumus töötada aitab tal hilisemalt pärast vanglast vabanemist leida oma kohta ühiskonnas ja leida endale ka töökohta. Arvestades seda, et ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kaebaja poolt tööst keeldumine ainult temale omane distsipliinirikkumine ja tööst keeldumist tuleb vanglas tihedalt ette, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et kaebajat tuleb selle eest karistada kartserikaristusega. See, et kaebaja ei oma varasemaid distsiplinaarkaristusi, ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks kaebaja distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi