Tsiviilasi nr 2-11-63505 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Veera Djukova ha

). Selle seaduse § 13 lg 5 õigustab nõudma teise kinnisasja omanikult nõusolekut ja servituuti kinnisasja jaoks maaparandussüsteemi rajamiseks teisele kinnisasjale.„ Sama otsuse p 23 kohaselt „Kui aga ka olemasolevat veejuhet saab lugeda tehnovõrguks või -rajatiseks ja see on rajatud enne

1. a
2. aprilli, peab kinnisasja omanik taluma seda AÕSRakS §-des 152 − 154 sätestatud ulatuses ja korras. On siiski kaheldav, kas kostja kinnisasjale rajatud kraavi saab lugeda tehnovõrguks või rajatiseks, kuna eelnimetatud sätete kohaselt on selleks vaid veevarustus- või kanalisatsioonitorustik.“ Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja kinnistut läbiv olemasolev kraav on enne 01.04.1999 rajatud tehnorajatis, mille talumise kohustus on kostjal AÕSRakS §-des 152 -154 sätestatust tulenevalt ja mille suhtes saab nõuda reaalservituudi seadmist. AÕS § 158 lg 1 sätestab muuhulgas ka tehnorajatise mõiste: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Tehnorajatise olemasolu või ehitamise vajaduse korral, tulenevalt AÕS §s 158 lg 2 sätestatust Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Kui V. Djukova oleks kohtule tõendanud maaparandussüsteemi rajamise õiguse, siis oleks kohtul tulnud menetleda nõuet Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6181 lg 1 kohaselt hagita menetluses. Kuivõrd V. Djukova ei ole kohtule tõendanud tehnorajatise talumise kohustust kostja poolt, siis menetles kohus nõuet hagimenetluses tuvastushagina. Kostja kinnistule ulatuv kraav ei ole ühegi seadusesätte kohaselt vaadeldav tehnorajatisena, ei olemasolevana ega rajatavana/rekonstrueeritavana. Hagiavalduse sisu kohaselt taotleb hageja vee ärajuhtimise servituudi seadmist. AÕS § 173 lg 1 Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kohus on seisukohal, et kinnisasja omaniku omandiõigust ei ole võimalik piirata selliselt, et kohus annab kostja nõusolekut asendava nõusoleku reaalservituudi lepingu seadmiseks ja määrab kindlaks servituudi seadmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sisu, kui servituudi talumise kohustus ei tulene seadusest. Kostjal on AÕS § 68 lg 1 alusel õigus oma kinnisasja vabalt kasutada ning tema õigust võib piirata ainult seaduse alusel. Vee ärajuhtimise reaalservituudi seadmise võimalust kohtuotsuse alusel seadus ei sätesta. Hageja väited kostja hea usu vastasest käitumisest on jäänud paljasõnaliseks. Ka kostja esindaja on kohtuistungil õigeks võtnud, et liigvee probleem on aeg-ajalt olemas. Sellise olukorra reguleerimise võimalused on sätestatud Maaparandusseaduses (

). Nimetatud seaduse § 3 lg 1 kohaselt Maaparandussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse.

§ 3

lg 2 kohaselt Kuivendussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaa kuivendamiseks ettenähtud maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu looduslikku veekogusse… .

§ 6

lg 1 kohaselt Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ehitusluba) alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid.

§ 13

lg 5 kohaselt Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab 3 ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Eelnimetatud asjaoludele on kostja juhtinud hageja tähelepanu 13.04.2011 kirjas (tl 22). Kostja nime alla on märgitud kirja koostaja kohale E. Möldre, OÜ Geotar, maakorraldaja. Tegemist on asja tundva isiku seisukohaga. Hageja ei ole hagi kohtusse esitamisel tõendanud ühtegi nimetatud kirjas välja toodud asjaolu: kraavi katastriüksuste mõõdistamisel fikseeritud ei ole; kevadise ja sügisese suurvee kahjude ärahoidmiseks tuleb leida kinnistute omanike ühine lahendus tulenevalt maaparandusseaduses sätestatust; enne topogeodeetilist uurimist ei väljastata ehitusluba; maaparandussüsteemi rajamine võib toimuda ainult pärast ettenähtud uuringuid, projekteerimist ja ehitusloa saamist. Kohus on seisukohal, et kostja keeldumine vee ärajuhtimise servituudi seadmisest ilma maaparandussüsteemi rajamist võimaldavate seaduses sätestatud toimingute tegemiseta ei ole hea usu vastane. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4