) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi
Hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma, intress ja kahjuhüvitis.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud ulatuses, so 302.85 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla, intressi, viivise ja kahjuhüvitise summas 1 475.05 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja taotlusel maksegraafiku koostamine ei ole võimalik. Kostjale on antud laenu õiguskaitsevahendina viivise maksmise kokkuleppega. Kostja on nõus graafiku järgi maksma põhivõla ja intressi summas 1001.69 eurot 30-50 euro kaupa kuus. Viivise maksmiseks kostja nõusolekut ei ole andnud. Kohus rahuldab hageja viivise nõude, sest see on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole kohustuse täitmise ulatust ning täitmise tähtajast möödunud enam kui nelja aastat arvestades ebamõistlikult suur (viivise summa moodustab vähem kui 1/3 põhivõlast ning hageja ei nõua lisanduvat viivist). Hageja on esitanud nõude juba septembris 2011. aastal maksekäsu kiirmenetluse kaudu, kuid kostja ei ole hakanud ka siis laenu kasvõi väikeste osamaksete kaupa tasuma. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 255.64 eurot ja õigusabi kulu 260 eurot. Kohus rahuldab hagi. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel 2 tasutud riigilõiv ning hagejale osutatud õigusabi eest 260 eurot, mis ei ole põhjendamatult suur summa. Kostja on põhjendanud menetluskulude jätmist hageja kanda kostja raske majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et selline põhjendus ei ole asjakohane. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poole enda kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole hakanud võlga tasuma, kuigi teda on nõudest teavitatud maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Sellises olukorras ei jäänud hagejal muud midagi üle kui pöörduda hagiga kohtusse, et saavutada seadusliku ja põhjendatud nõude rahuldamine. Kohus on seisukohal, et menetluslikku olukorda võiks käsitleda teisti, kui kostja oleks oma majanduslike võimaluste piires tasunud hagejale laenu ükskõik, millise suurusega maksete kaupa. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.