) § 22 lg 1 punktis 3 ettenähtud tegevusalal – jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine -, sest taotleja ei vasta
-i nõuetele muul põhjusel(§ 30 lg 1 p 2), tegevusloa andmine on vastuolus
-s nimetatud eesmärkidega(§ 30 lg 1 p 6) ning võib kahjustada teise, tegevusloa alusel tegutseva elektriettevõtja OÜ “Eesti Energia Jaotusvõrk”(edaspidi EEJ) seadusega kaitstud õigusi või huve(§ 30 lg 1 p. 7). Otsuse kohaselt teatasid JJ ning osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KINNISVARA“ 8.03.2010.a. vastustajale edastatud võõrandamisteates, et 25.02.2010.a. võõrandasid osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KINNISVARA“ oma elektrivõrgud, elektriseadmed ja -paigaldised - 6 kV kaabelliinid ja 6/0,4 kV alajaamad(edaspidi „võrk“) tegevust alustavale elektriettevõtjale JJ-le. Uue elektriettevõtja asutamise põhjusena nimetasid võõrandamisteate saatjad koostamisel olevat detailplaneeringut „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneering", mille kehtestamise järgselt kinnisasi Tallinnas Pärnu mnt 139 jagatakse ning selle omanikel kaob õigus ilma tegevusloata võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia edasimüümiseks. Võõrandamisteate saatjad kinnitasid, et senised võrgulepingud nr 150298001 ja nr 15209 2001 antakse üle JJ-le või sõlmitakse uuesti peale Konkurentsiametilt tegevusloa saamist(tl 114). JJ vastab
lg 2 p-de 1-4 tingimustele: organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas, on olemas piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid, töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja, on majanduslikud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses
-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Kuid ainuüksi nendele tingimustele vastamine ei anna õiguslikku alust taotletud tegevusloa andmiseks JJ-le, vaid täidetud peavad olema ka
lg 2 p 5 ja lg 3 nõuded, mis näevad ette, et tegevusluba antakse jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks isikule, kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses
-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning juhul, kui see pole vastuolus §-ga 60 ja taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.
lg 1 järgi võib jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise.
ei sätesta kriteeriume, mille järgi hinnata taotluses nimetatava piirkonna sobivust elektrienergia jaotamiseks. Teeninduspiirkond võrguteenuse osutamiseks määratakse võrguettevõtjale tegevusloa andmisel ning tegevusloa andmise otsuses esitatakse andmed teeninduspiirkonna kohta(§ 32). Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda(§ 62 lg 4) ning iga ettevõtja on kohustatud oma teeninduspiirkonnas täitma
-i ja selle alusel antud õigusaktidega temale pandud kohustusi ja tegevusloa tingimusi(§ 32 lõige 2). Turuosaline võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud või selle võrguettevõtja nimetatud müüja(§ 75 lg 1), v.a. §-s 75 lg 2 toodud erandid. Seega peab Konkurentsiamet JJ-le tegevusloa andmiseks esitama tegevusloa andmise otsuses andmed JJ teeninduspiirkonna kohta. Kuid JJ teeninduspiirkonnaks taotletavad Kalevi ja Tere piirkonnad paiknevad EEJ-le Energiaturu Inspektsiooni(ETI) 17.06.2004.a. otsusega nr 99-TL/
tegevusloa andmise kohta määratud teeninduspiirkonnas. Viidatud otsusega on EEJ-le antud tähtajatu tegevusluba jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja teeninduspiirkonnaks kehtestatud Eesti Vabariigi territoorium, millest on välja arvatud need maa-alad, mis on määratletavad tegevusloa tingimuste punktides 4.
-st ei tulene keeldu omandada võrku, § 63 lubab jaotusvõrguettevõtjatel sõlmida kokkuleppeid teeninduspiirkondade muutmiseks selliselt, et kõik senised tarbijad saaksid jätkuvalt varustatud elektrienergiaga. JJ, omandades võrgu Kalevi ja Tere piirkondades, võttis sellega riski, teadmata, kas ta suudab EEJ-ga kokku leppida viimase teeninduspiirkonna muutmises selliselt, et neid maaalasid oleks hiljem võimalik määratleda teeninduspiirkonnaks JJ-le. EEJ ei nõustunud oma teeninduspiirkonda muutma, esitades järgmised põhjendused. Kalevi ja Tere piirkondades asub olulisel määral EEJ võrku, mille kaudu saavad elektrienergiat nii JJ ala2 jaamad kui ka EEJ enda alajaamad ja nendega seotud tarbijaid. EEJ peab tagama oma võrgu kaudu häireteta elektrivarustuse mitmele lähikonna asumile, lisaks ka Magdaleena Haigla piirkonda. EEJl on oma jaotusalajaamade toitepiirkonnas kehtestatud ja menetluses mitmed detailplaneeringud ning nendega kaasnevalt on väljastatud tehnilisi tingimusi, kus EEJ on arvestanud Pärnu maantee, Järvevana tee ja Kohila tänava ümbruskonna kui oma teeninduspiirkonna tervikliku osaga. Samal põhimõttel on EEJ väljastanud tehnilised tingimused ka JJ taotletavas teeninduspiirkonnas paikneva detailplaneeringu alaga seonduvalt. EEJ-l on, arvestades olemasolevat võrku ning projekteerides perspektiivset elektripaigaldist detailplaneeringu alale, kus seoses kavandatava hoonestusega ehitataks välja elektrivarustus igale kinnistule eraldi, võimalik kujundada välja lõpptarbijate jaoks optimaalne elektrivõrk nii eelmärgitud detailplaneeringualale kui kogu viidatud piirkonnale tervikuna. EEJ on kavandanud oma võrgu arendust, lähtudes temale määratud teeninduspiirkonna määratlusest nii seoses ülalmärgitud detailplaneeringutega kui eesmärgiga tagada kogu piirkonna kui terviku varustuskindlus, määranud kindlaks tähtajad piirkonnas paiknevate jaotusalajaamade rekonstrueerimiseks ja uute fiidrite paigaldamiseks ja selleks vajaminevad finantseeringud, fiidrite arv ja läbilaskevõime on kavandatud kogu tervikliku piirkonna arengut silmas pidades. EEJ keeldumist kokkuleppest JJ-ga oma teeninduspiirkonna muutmiseks ei saa lugeda õigusvastaseks, sest
ei sätesta, mis asjaoludel EEJ peab sellise kokkuleppe JJ-ga sõlmima. Tähtsust pole JJ väidetel, et: 1)ainult tema omab tehnilisi võimalusi elektrienergia müümiseks ning võrguteenuse osutamiseks tarbijatele Kalevi ja Tere piirkondades, sest EEJ-le ei kuulu seal jaotusvõrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud. EEJ saaks neis piirkondades rajada, ümber ehitada või pikendada jaotusvõrku või anda täiendavaid liitumisi sellega ühinemiseks üksnes JJ-le kuuluvat võrku kasutades ning kui JJ selleks nõusolekut ei anna, siis on EEJ-l elektrienergia lõpptarbijatele müümine ja neile võrguteenuse osutamine neis piirkondades tehniliselt võimatu; 2) JJ asutajad ja osanikud osaühingud “Raldon”, “FER KINNISVARA” ja “Raldon Arendus” on nende piirkondade peamised kinnisasjade omanikud ja vastvalt asjaõigusseaduse(AÕS) §-le 68 lg 1 pole EEJ-l ilma nende nõusolekuta võimalik rajada, ümber ehitada või pikendada võrku või anda täiendavaid liitumisi sellega ühinemiseks. Seetõttu on JJ asutajatel ja osanikel võimalik välistada igasugune JV ehitus- ja majandustegevus neis piirkondades; 3)EEJ pole senini teinud kulutusi lõpptarbijatega ühendatud jaotusvõrgu arendamiseks ega kavatse seda teha ka edaspidi, investeeringud peab tegema olemasoleva võrgu omanik JJ; 4)ajalooliselt elektrienergia müük ja võrguteenuse osutamine tarbijatele toimunud neis piirkondades paikneva jaotusvõrgu tegelike omanike poolt ja elektrienergiat lõpptarbijatele pole müünud EE ning võrguteenust pole osutanud EEJ. Vastavad kulutused on pidanud tegema kinnisasjade omanikud, eelkõige JJ asutajad ja osanikud.
lg 1 ja 2 ei nimeta elektriettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise alusena ülalmärgitud asjaolusid. Tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks tagatakse EEJ-le seadusega sätestatud korras.
reguleerib olukorda, kus jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas paikneb võrk, mis on vajalik tarbijate elektrienergiaga varustamiseks ja selle võrguga ühendatud tarbijatele ei osuta võrguteenuseid ega müü elektrienergiat võrgu omanik. Vastavalt
§-le 64 lg 1 on JJ kohustatud andma oma võrgu EEJ kasutusse, tagamaks selle kaudu kinnistute elektrienergiaga varustamise jätkumine senistel tingimustel. Sellega on EEJ-le ja EE-le tagatud nii tehnilised kui õiguslikud võimalused võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks kõnealustes piirkondades. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. JJ õigust kasutada võrku selle omanikuna võrguteenuse osutamiseks on kitsendatud
EEJ-l polnud kohustust JJ võrku arendada (sellesse investeerida).
§-dest 65 lg 1 ja 66 lg 1 tulenevalt on võrguettevõtjal kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldisega, samuti kohustus arendada oma võrku eeltoodud viisil, kuid pole kohustust arendada ka tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldist. Kinnistute elektrienergiaga varustami3 ne on JJ kinnitusel toimunud temale kuuluva võrgu kaudu, selleks vajaliku elektrienergia on EEJ oma võrgus edastanud oma tarbijatele – OÜ-le “Raldon” ja AS-le “Rubla” täitmiseks kuni liitumispunktideni JJ võrguga. Asjaolust, et liitumispunktidest lähtuv JJ võrk asub EEJ teeninduspiirkonnas, ei tulenenud EEJ-le kohustust JJ võrku arendada.
lg 1 ja 2 ei nimeta elektriettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise põhjusena ka asjaolu, et temale tegevusloa kohaseks tegevuseks ettenähtud vara omandanud isik soovib seda vara ise kasutada, lähtudes ajaloolisest järjepidevusest. Seega puuduvad
§-s 33 lg 1 ja 2 ettenähtud alused, mille olemasolul võib Konkurentsiamet EEJ tahte vastaselt tegevusloa tingimusi muuta, s.t. arvata Kalevi ja Tere piirkonnad välja EEJ teeninduspiirkonnast selleks, et väljastada tegevusluba võrguteenuse osutamiseks JJ-le. JJ-l võrgu omanikuna lasub
§-st 64 lg 1 tulenev kohustus tagada võrgu kasutus EEJ-le, et viimane saaks selle kaudu jätkata lõpptarbijate elektrienergiaga varustamist senistel tingimustel vastavalt
§-le 64 lg 11. Kuna EEJ ise elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas ei müü, vaid on müüjaks määranud EE(
lg 1; 76 lg 1, 3, 4), tagatakse kaebaja poolt võrgu EEJ-le kasutusse andmisega vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka EE-le. Seega pole võimalik anda JJ-le tegevusluba tegutsemiseks võrguteenuse osutamisega Kalevi ja Tere piirkondades. 7.12.2010.a. otsusega nr 7.2-3/10-045 keeldus Konkurentsiamet JJ-le tegevusloa andmisest
lg 1 punktis 7 ettenähtud tegevusalal - elektrienergia müük -, sest taotleja ei vasta
-i nõuetele muul põhjusel(§ 30 lg 1 p 2) tegevusloa andmine on vastuolus
-is nimetatud eesmärkidega(§ 30 lg 1 p 6) ning tegevusloa andmine võib kahjustada teise, tegevusloa alusel tegutseva elektriettevõtja AS “Eesti Energia” seadusega kaitstud õigusi või huve(§ 30 lg 1 p 7), esitades samad põhjendused, mis otsuses nr 7.2-3/10-044. Lisaks märkis Konkurentsiamet, et
-st tulenevalt saab tegevusluba elektrienergia müügiks omada ainult selline võrguettevõtja, kellele on eraldatud teeninduspiirkond võrguteenuse osutamiseks ja väljastatud tegevusluba(§ 75 lg 1) ja kes ise müüb elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas või on teise võrguettevõtja poolt nimetatud müüja viimase teeninduspiirkonnas
JJ puhul see nõue täidetud pole - kõnealuses teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise tegevusluba omava EEJ poolt on nimetatud elektrienergia müüjaks seal EE ning otsusega nr 7.2-3/10-044 on Konkurentsiamet keeldunud JJ-le võrguteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada. Vastustaja pole järginud seadust ega teostanud kaalutlusõigust(diskretsiooni) kooskõlas diskretsiooni piiride, eesmärgi, võrdse kohtlemise ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Konkurentsiamet jättis kasutamata
§-st 33 lg 1 ja 2 tuleneva õiguse muuta omal algatusel EEJ tegevusloa tingimusi selliselt, et viimasele määratud tegevuspiirkonda oleks Kalevi ja Tere piirkonna võrra vähendatud selleks, et need alad saaks määrata kaebaja tegevuspiirkonnaks ning kaebajale oleks võimalik väljastada tegevusluba võrguteenuse osutamiseks. Kui vastustajal on
-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel kohustus väljastada tegevusluba teatud piirkonnas võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks teisele elektriettevõtjale(kaebajale), siis võib see
lg 2 kohaselt kaasa tuua EEJ-le juba väljastatud tegevusloa tingimuste muutmise, sh väljastatud tegevusloas fikseeritud teeninduspiirkonna vähendamise teise elektriettevõtja teenindada antava piirkonna võrra. Ajalooliselt on kõnealuses piirkonnas tarbijatele elektrienergia müümine ja elektrijaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine toimunud elektrijaotusvõrgu omanike(OÜ “Raldon” ja AS “Rubla” kaudu, viimase kinnisasi kuulub praegu OÜ-le “Raldon Arendus”). EE pole seal kunagi müünud lõpptarbijatele elektrienergiat otse, vaid on esitanud arved elektrienergia eest nimetatud äriühingutele, kes müüsid elektrienergia edasi kolmandatele isikutele kui lõpptarbijatele. Samuti pole EEJ nendes piirkondades kunagi osutanud võrguteenust lõpptarbijatele ega kandnud kulutusi lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrgu arendamiseks. Kõik kulutused on pidanud kandma kinnisasjade omanikud, eelkõige osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KINNISVA4 RA“, kes on JJ asutajateks ja osanikeks. Sisuliselt on OÜ “Raldon” ja AS “Rubla” piirkonnas lõpptarbijatele võrguteenuse osutajaks ning elektrienergia müüjaks ning seega fikseeriks JJ-le tegevusloa väljastamine üksnes praegu tegelikult eksisteeriva olukorra.
§-de 15 lg 6 p 1, 22 lg 2 p 1 kohaselt võib isik müüa elektrienergiat ilma tegevusloata üksnes väljaspool oma põhitegevust ning ainult isikule kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Detailplaneeringu „Pärnu mnt, Kohila tänava ja Järvevana tee vaheline ala“ kehtestamise tulemusel jagatakse olemasolevad kinnisasjad mitmeks eri kinnisasjaks, mis hakkavad kuuluma erinevatele isikutele. Kuna peale detailplaneeringu kehtestamist oli ette näha mitme eri isikutele kuuluva kinnisasja tekkimine, oli vaja JJ asutajate tegevus elektrienergia müümisel seadustada, samuti sätestada võimalus legaalseks tulu teenimiseks. EEJ tegevusloa tingimusi oli vastustajal võimalik muuta eelkõige varustuskindluse tagamiseks ning
-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks. Seaduses pole täpsustatud, mida lugeda „varustuskindluse tagamiseks“ ja “õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks”, mistõttu on Konkurentsiametil siin laialdane kaalumisruum, kus ta peab kaaluma, kes omab vaidlusalustel maa-aladel tehnilisi ja õiguslikke võimalusi jaotusvõrgu kaudu tarbijatele võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks, kuidas on antud piirkonnas ajalooliselt toimunud võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müümine, kes on investeerinud elektrijaotusvõrgu arendamisse ning kes on kohustatud ja huvitatud seda tegema tulevikus jne. Vastustaja peab ka andma õigusliku hinnangu EEJ tegevusele teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe mittesõlmimisel, sh analüüsima selle põhjusi ja motiive. Ainuüksi EEJ-i paljasõnaline soov osutada jaotusvõrguteenust ei saa tagada varustuskindlust, sest EEJ-le ei kuulu selles piirkonnas elektrijaotusvõrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud. Järelikult pole EEJ-l võimalik osutada lõpptarbijatele võrguteenust või müüa elektrienergiat, ta saaks tegutseda elektriettevõtjana üksnes juhul, kui kaebaja võõrandaks talle oma elektrijaotusvõrgu või annaks seda kasutada. Ka
lg 1, mille alusel väidetavalt lasub kaebajal võrgu omanikuna kohustus tagada EEJ-le võrgu kasutamine, tagamaks kinnistute elektrienergiaga varustamise jätkumist senistel tingimustel, ei saa piisavalt tagada tarbijate varustuskindlust, sest osundatud säte reguleerib üksnes olemasoleva võrgu kasutust, mitte aga uute tarbijate lisandumisel ja olemasoleva elektrijaotusvõrgu arendamisel võrgu pikendamist või uue võrgu rajamist, mida EEJ saaks teha üksnes kaebaja nõusolekul ja loal olemasolevat kaebajale kuuluvat jaotusvõrku kasutades. Kui kaebaja nõusolekut ei anna, on EEJ-l tehniliselt võimatu vaidlusalustes piirkondades lõpptarbijatele elektrienergia müüa ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutada. Tõenäoliselt poleks EEJ ka majanduslikult huvitatud kaebajale kuuluva elektrijaotusvõrgu arendamisest, uut võrku rajada või olemasolevat pikendada saaks ta aga ainult kinnisasja omanike loal, kusjuures peamisteks kinnisasjade omanikeks on kaebaja osanikud. Seega pole EEJ praegu võimeline tagama lõpptarbijatele võimalikku soovitavat varustuskindlust, küll aga suudaks seda tagada kaebaja. Jääb arusaamatuks, miks peaks kaebaja andma oma elektrijaotusvõrgu EEJ-i kasutada, kui ta võiks ise selles piirkonnas võrguteenust osutada. Samuti jäävad arusaamatuks Konkurentsiameti viited sundvõõrandamise võimalusele. Riigi huvides ei saa olla otsustada, milline eraõiguslik juriidiline isik peaks teatud teeninduspiirkonnas osutama jaotusvõrguteenust, sest riigi jaoks pole sel tähtsust. Võrguteenust peaks osutama isik, kellel on selleks kõige paremad tehnilised ja õiguslikud võimalused, s.o. isik, kellele kuulub omandiõiguse alusel või kelle valduses on lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrk. Jääb mulje, et EEJ-i ja Konkurentsiameti kooskõlastatud tegevuse varjatud eesmärgiks on sundida kaebajat majanduslike vahenditega võõrandama oma elektrijaotusvõrku EEJ-le ning takistada uue elektriettevõtja tekkimist. Kuna otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks on õigusvastane ja tuleb tühistatada, siis on automaatselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele ka otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest elektrienergia müügiks samas teeninduspiirkonnas. Kaevatud otsused takistavad kaebajal seadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse teostamist ja oma omandi kasutamist. 5 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsustes esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märkis vastustaja, et
lg 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et Konkurentsiamet võib, kuid pole kohustatud pärast tegevusloa väljaandmist muutma või kehtestama uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või
-ist või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks, järgides
-i, võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
§-s 3 p 28 on toodud varustuskindluse mõiste - süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus. EEJ selgituste kohaselt on ta valmis asuma täitma võrguettevõtja kohustusi kaebaja taotletavas teeninduspiirkonnas kohe peale
Varustuskindluse tagamiseks pole vaja EEJ-i tegevusloa tingimusi muuta, vähendamaks tema teeninduspiirkonda Kalevi ja Tere piirkondade võrra, sest EEJ on seni taganud varustuskindluse oma tarbijatele OÜ-le „Raldon“ ja AS-le „Rubla“ ning on valmis edaspidi osutama võrguteenust kõigile selle piirkonna lõpptarbijatele. EEJ-le ei tulene
-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist ühtegi kohustust, mille täitmiseks kaebaja taotletud muudatust oleks vaja teha. Väär on kaebaja väide, et temal on õiguslikud võimalused elektrienergia müümiseks ja võrguteenuse osutamiseks, EEJ-l aga pole. Kuna kaebaja pole Tere ja Kalevi piirkonda jäävate kinnistute omanik ega kaasomanik, saaks ta võrguteenust osutada ja elektrienergiat müüa ainult vastavate tegevuslubade olemasolul. Ainuüksi fakt, et lõpptarbijate elektripaigaldistega ühendatud võrk on kaebaja omandis, ei anna talle soovitud tegevuseks õiguslikke võimalusi ega taga tegevusloa väljastamist. See ei takista ka EEJ-l võrguteenuse osutamist lõpptarbijatele, sest
lg 1 kohustab võrguteenuse osutamiseks tegevusluba mitteomavat võrguomanikku tagama, et võrk oleks asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Sellega, et võrk on EEJ kasutuses, tagatakse talle tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks Kalevi ja Tere piirkondades. Kaebaja keeldumine võrgu kasutusse andmisest EEJ-le või sellega viivitamine näitaks kaebaja soovimatust seadust täita, mis aga ei saa olla põhjenduseks
lg 1 ja 2 rakendamisele EEJ teeninduspiirkonna vähendamiseks kõnealuste piirkondade võrra. Kuna EEJ ise elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas ei müü ja on elektrienergia müüjaks oma teeninduspiirkonnas määranud EE (
lg 1; 76 lg 1, 3, 4), tagatakse kaebaja poolt võrgu EEJ-le kasutusse andmisega vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka EE-le. On kokkuleppeline asi, kas kaebaja annab võrgu kolmanda isiku kasutusse ehk rendile või müüb ära. Vastustaja pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. EEJ ja kaebaja pole võrdses olukorras, kuna see, kellelt tahetakse teeninduspiirkonda ära võtta, on tegevusloaga võrguettevõtja, aga see, kes soovib hakata tegutsema selles piirkonnas, ei oma tegevusluba. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata, toetades vastustaja seisukohti. ETI 17.06.2004.a. otsusega anti EEJ-le(tolleaegse ärinimega OÜ “Jaotusvõrk”) tegevusluba jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks kogu Eesti Vabariigi territooriumil, v.a. piirkonnad, kus osutavad võrguteenust teised jaotusvõrguettevõtjad, keda on 36, kuid kaebaja nende hulka ei kuulu. Teeninduspiirkond, kus kaebaja soovib võrguteenust osutada, on viidatud otsusega määratud EEJ-le, kes pole nõus sellest kaebaja kasuks loobuma, sest soovib ise seal võrguteenust osutada.
lg 1 sätestab jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade muutmises, kuid ei kohusta pooli selleks. Kui jaotusvõrguettevõtja ei soovi loobuda oma teeninduspiirkonnast teise jaotusvõrguettevõtja kasuks, ei tulene
§-st 63 kohustust seda teha. Praegune olukord on põhjustatud ainuüksi kaebaja enda poolt, mõistlik ettevõtja oleks juba enne võrgu omandamist uurinud, kas teeninduspiirkonna muutmine on üldse võimalik, et vältida hilisemaid riske.
on erinorm, mis reguleerib teeniduspiirkonna vähendamist ning see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel, mille peab heaks kiitma Konkurentsiamet. Vastustajal puudus õigus EEJ-le väljastatud tegevusloa muutmiseks omal algatusel.
lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet võib pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või
-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse 6 täitmise tagamiseks.
§-st 33 lg 3 tuleneb, et tegevusloa tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Praegusel juhul puuduvad alused EEJ-le väljastatud tegevusloa muutmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud otsused on õiguspärased ja põhjendatud, nende tühistamiseks puudub alus. Elektrienergia tootmist, edastamist ja müüki reguleerib
(§ 1 lg 1).
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet(§ 93 lg 1), mis annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist(§ 94 lg 1 p 1). Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja(§ 5); elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja(§ 6). Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu(§ 8 lg 1), müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja(§ 10). Peale vastavaid tegevuslubasid omavate aktsiaseltside ja osaühingute võib elektrienergiat müüa ka isik, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, ning mittetulundusühing, mis müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks(§-d 15 lg 6 p 1; 22 lg 11; 22 lg 2 p 1). Turuosaline võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja(§ 75 lg 1). Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini(§ 3 p-d 9, 29). Kuna Tere ja Kalevi piirkonnad pole kaebaja omanduses ega valduses, vajab kaebaja seal jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks tegevuslubasid.
lg 1 pp 2, 6 ja 7 kohaselt keeldub Konkurentsiamet tegevusluba andmast, kui taotlejal puuduvad taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taotlejale ja elektriettevõtjale
-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul põhjusel, kui tegevusloa andmine on vastuolus
-s nimetatud eesmärkidega ning kui tegevusloa andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud õigusi või huve. Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja on kohustatud eraldama Tere ja Kalevi piirkonnad talle teeninduspiirkonnaks ning väljastama tegevusload seal jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks ainuüksi sellepärast, et kaebaja on nendes piirkondades paiknevate kaabelliinide ja alajaamade omanik. Vastavalt
§-le 62 lg 1 ja 4 on jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest ning erinevate jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda. Kõnealused piirkonnad on ETI 17.06.2004.a. otsusega nr 33/99 määratletud EEJ-i tegevuspiirkonnana(tl 176-193) ning kaebajale teenindada andmiseks tuleks need maa-alad EEJ-i teenindusest ära võtta. Kohus ei nõustu menetlusosaliste seisukohaga, et kaebaja oleks võinud soovitud piirkonnad enda teeninduspiirkonnaks saada
Osundatud säte kehtib järgmises sõnastuses: “Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist.”
lg 3 järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu – s.o. isik, kellel juba on võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, kuhu peavad olema ka märgitud andmed § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta. Seega saavad
lg 1 alusel kokkuleppe sõlmida ainult isikud, kellel on juba olemas nii teeninduspiirkond kui ka tegevusluba. See nähtub ka viidatud paragrahvi lõigetest 7 2, 4 ja 5. Isikut, kes alles taotleb tegevusluba, nimetatakse seaduses tegevusluba taotlevaks isikuks ehk taotlejaks(§-d 23-30). Kuna kaebajal puudusid nii teeninduspiirkond kui ka tegevusluba, ei saanud ta olla
§-s 63 lg 1 tähendatud kokkuleppe osaline ning Konkurentsiamet on kaevatud otsustes alusetult viidanud sellele sättele. Mis iseenesest ei tähenda, et EEJ poleks võinud soovi korral vaidlusalustest piirkondadest kaebaja kasuks loobuda või et vastustaja poleks tohtinud kaebajale soovitada kolmanda isikuga selleteemaliste läbirääkimiste pidamist.
lg 1 ebaõige tõlgendamine vastustaja poolt pole põhjustanud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Kaevatud otsused riivavad küll kaebaja põhiseaduses(PS) sätestatud ettevõtlusvabadust(§ 29) ja omandipõhiõigust(PS § 32), kuid need vabadus/õigus pole absoluutsed, vaid on piiratud PS § 19 teises lauses fikseeritud kohustusega arvestada oma õiguste ja vabaduste kasutamisel teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. PS § 32 teise lõigu teise lause järgi sätestab omandi kitsendused seadus. Vastustaja on otsuses nr 7.2-3/10-044 õigesti osundanud, et kaebaja viidatud AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Jaotusvõrgu omaniku kitsendused kõnealuste õiguste kasutamisel on kehtestatud
-s. Kaebaja vabadus tegeleda selle valdkonna ettevõtlusega Tere ja Kalevi piirkondades ning õigus kasutada selleks enda omandit on piiratud kolmandate isikute EEJ ja EE vabadusega jätkata samal territooriumil sama ettevõtlusega tegelemist juba olemasolevate tegevuslubade alusel. Tulenevalt
§-dest 22 lg 1 p 3, 7; 34 lg 2 on jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks antavad tegevusload tähtajatud. Seega pidanuks vastustaja kaebajale soovitud teeninguspiirkonna eraldamiseks võtma selle ära EEJ-lt, kes vabatahtlikult polnud nõus kõnealusest maa-alast loobuma. Seda oleks Konkurentsiamet saanud teha üksnes EEJ tegevusloa tingimusi muutes, arvates tema teeninduspiirkonnast välja Tere ja Kalevi piirkonnad.
lg 1, 2, 3 järgi võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi üksnes siis, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või
-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks; tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, järgima
-i ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et praegusel juhul puudub alus EEJ-le ETI 17.06.2004.a. otsusega nr 3-3/99 väljastatud võrguteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmiseks: üheski õigusaktis pole tehtud muudatusi, mis seda nõudnuks ning varustuskindlus on tagatud
§-s 64 lg 1 kaebajale kui jaotusvõrgu omanikule pandud kohustusega tagada EEJ-le kaebajale kuuluva võrgu kasutus. Kolmandate isikute ettevõtluse piiramist selleks, et luua kaebajale võimalus samasse ettevõtlussektorisse siseneda ja hakata seal kolmandate isikute asemel majandustegevust arendama, ei saaks kuidagi pidada
Kohtu arvates oleks selline tegevus käsitatav põhjendamatu sekkumisena vaba ettevõtluse huvidest lähtuvasse konkurentsi ja sellisena vastuolus konkurentsiseaduse §-ga 1. Õige on ka vastustaja seisukoht, et ta pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kolmandad isikud ja kaebaja pole võrdses olukorras. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). Kolmas isik EEJ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 2849,80 eurot õigusabikulusid. Kohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.