TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-10-1400 Määruse kuupäev 18.08.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vjatšeslav Julin´i hüvitamise nõude

§ 12lg 3); 2.

Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord kaebus Justiitsministeeriumilt kahju Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Vangla esitas 29.08.
2. a Justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetav Vjatšeslav Požarski (alates
3. 01.
4. a Vjatšeslav Julin) ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglast Murru Vanglasse. Taotluse kohaselt oli vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks vajalik kinnipeetava ümberpaigutamine. Ümberpaigutamise põhjuseks olid ka kinnipeetava probleemid kaaskinnipeetavatega.
5. Justiitsministeeriumi 30.08.
6. a otsuse nr 4-1-04/620 alusel paigutati V. Julin justiitsministri 30.11.
7. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 13 alusel vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks (suunamine õiguskuulekale käitumisele) 31.08.
8. a edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Murru Vanglasse.
9. V. Julin esitas 16.02.
10. a halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-09-352), milles palus ümberpaigutamise otsuse ja Justiitsministeeriumi poolt seaduses ettenähtud tähtaja jooksul haldusaktist mitteteavitamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt sekkus Justiitsministeerium õigusvastaselt kaebaja era- ja perekonnaellu, kui paigutas kaebaja teise vanglasse ümber üks päev enne pikaajalist kokkusaamist perekonnaga. Ümberpaigutamisel rikuti kaebaja turvalisust, sest jäeti arvesse võtmata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 ja § 12 lg
11. Kaebajale tungiti 11.
13. a Murru Vanglas kallale. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis V. Julin preventiivset huvi ja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus.
14. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2011.a otsusega nr 3-3-1-76-10 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 29.04.
15. a ning Tartu Halduskohtu 09.06.
16. a otsused haldusasjas nr 309-352 osas, millega jäeti rahuldamata Vjatšeslav Julini kaebus Justiitsministeeriumi poolt seaduses ettenähtud tähtaja jooksul haldusaktist mitteteavitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Selles osas tehti uus otsus, millega rahuldati Vjatšeslav Julini kaebus. Ülejäänud osas jäeti Tartu Ringkonnakohtu 29.04.
17. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-09-352 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt Riigikohtu otsuse põhjendustele. Ringkonnakohtu otsuses oli tunnistatud Justiitsministeeriumi 30.08.
18. a otsus nr 4-1-04/620 õigusvastaseks.
19. 31.05.
20. a saabus Tartu Halduskohtusse V. Julini kaebus (vanglaametnikule üle antud 30.05.
21. a) Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamise nõudes summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot) seoses sellega, et Justiitsministeeriumi 30.08.
22. a otsusega nr 4-1-04/620 paigutati ta Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kus viibides tekkis kaebaja elule ja tervisele oht ning mistõttu ta jäi ilma ühest pikaajalisest kokkusaamisest. 31.05.
23. a ja 27.10.
24. a kohtumäärustega jäeti V. Julini kaebus käiguta kaebuse asjaolude täpsustamiseks ning 16.12.
25. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.
26. 01.03.
27. a saabus kohtusse Justiitsministeeriumi kirjalik vastus V. Julini kaebusele. Vastuses leiti, et V. Julini kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebus tuleb jätta läbivaatamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lõikele 4 võib kaebuse avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. V. Julin on käesoleva kaebuse esitanud kohtule 3 aasta, 8 kuu ja 27 päeva möödumisel peale väidetava kahju tekitamisest teada saamist. 7. Tartu Halduskohtu 29.07.2011. a kohtumäärusega anti kaebuse esitajale võimalus vastavalt

§ 12lõikele 3 esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.

1. 03.08.
2. a ja 04.08.
3. a saabusid Tartu Halduskohtusse V. Julini pöördumised (kaks taotlust, vastus ministeeriumi vastusele ja infokiri). V. Julin kirjutab, et Justiitsministeerium sooritas toimingu 30.08.
4. a. Tema pöördus kohtusse 16.02.
5. a ning põhjendatud huviks oli kahju hüvitamise taotluse esitamine tulevikus. Riigivastutuse seadus (RVastS) näeb ette, et isikul on õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise taotlusega toimingu õigusvastaseks tunnistamise kohtuotsuse alusel. 09.06.
6. a eksis halduskohus otsuse tegemisel ning kaebaja pidi otsuse vaidlustama ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kui kohus oleks algselt jätnud vea tegemata ja 09.06.
7. a teinud otsuse kaebaja kasuks, siis oleks ta saanud esitada kahju hüvitamise taotluse kohtusse tähtaegselt. 09.06.2009.a ei olnud 3-aastane edasikaebamise tähtaeg veel möödas. Kaebaja leiab, et eksimus on põhjustatud eelkõige kohtu poolt, mistõttu möödus kaebuse esitamise 3-aastane tähtaeg, kuid möödunud ei ole veel 10-aastane tähtaeg. Kaebaja palub kohtul ennistada kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg. V. Julin märgib veel, et kohus on jätnud kõrvale esialgses kaebuses märgitud nõude kahju hüvitamiseks seoses vanglaväliste kontaktide rikkumisega ning on käsitlenud vaid üht õigusvastast tegu, s.o ohu tekitamist elule ja tervisele. 2
8. 11.08.
9. a edastas kohus Justiitsministeeriumile V. Julini 03.08.
10. a ja 04.08.
11. a pöördumised ning palus teatada, kas vastustaja jääb oma 01.03.2011.a kohtusse saabunud vastuse juurde või soovib lähtudes V. Julini tähtaja ennistamise taotlusest esitada omapoolse täiendava seisukoha. Täiendava seisukoha esitamise soovi korral tuli see esitada kohtule hiljemalt
12. augustiks
13. a. Nimetatud kuupäevaks ministeerium täiendavat seisukohta ei edastanud. Kohtu seisukoht
14. Käesolevas asjas on kinnipeetav Vjatšeslav Julin esitanud halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamise nõudes.

§ 12

lg 1 kohaselt toimub pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetlus.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 11.

§ 9

lõike 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. V. Julin paigutati Justiitsministeeriumi 30.08.

1. a otsuse nr 4-1-04/620 alusel edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Murru Vanglasse 31.08.
2. a. Seega oli kaebajale hiljemalt 31.08.
3. a teada asjaolu, et 01.09.
4. a Tallinna Vanglas planeeritud pikaajaline kokkusaamine jääb ära. Samuti oli kaebaja sellel ajal teadlik sellest, et temale laagri tüüpi Murru Vangla ei sobi ning sinna ümberpaigutamine ohustab tema elu ja tervist. Kaebaja pöördus kohtu poole 16.02.
5. a ning taotles ümberpaigutamise otsuse ja Justiitsministeeriumi poolt seaduses ettenähtud tähtaja jooksul haldusaktist mitteteavitamise õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis V. Julin preventiivse huvi ja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus. Kahju hüvitamise nõudega pöördus V. Julin kohtu poole 31.05.2010.a, seega 3 aastat ja 9 kuud hiljem alates päevast, mil temale väidetavalt kahju tekitati.
6. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006.a kohtumääruses asjas 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva 3 põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust
7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivsete asjaoludena, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel on kohtupraktikas loetud näiteks haldusaktil vaidlustamisviite puudumist ning seda, kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud või haldusaktist mittearusaamine on tingitud haldusorgani menetlusveast. Samuti kui protsessitoiming oleks seadnud ohtu inimese tervise. Ka juhtudel kui esinevad ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist. Käesoleva juhul eelnimetatud takistusi kaebuse esitamiseks ei esinenud. Kaebaja ümberpaigutamine toimus 31.08.
8. a. Kolm aastat on piisavalt pikk aeg jõudmaks selgusele, kas isikule on kahju tekkinud või mitte. Tuvastamisnõudega pöördus V. Julin kohtusse veebruaris
9. aastal. Seega üle kahe aasta hiljem. Kaebaja oleks pidanud aru saama, et ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks on olemas seaduses sätestatud tähtaeg. Riigivastutuse seadus ei sätesta, et enne õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist, tuleks eraldi kohtumenetluses taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kahju hüvitamise nõude menetlemise raames otsustatakse ka kahju tekitanud haldusakti või toimingu õiguspärasuse üle ning seda ei ole vaja eelnevalt eraldi kohtumenetluses taotleda. Isegi kui kaebaja leiab, et pidi enne kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist taotlema ümberpaigutamise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist, siis ei saanud umbes pool aastat enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist (31.08.2009.a) V. Julin tuvastamisnõudega kohtu poole pöördudes eeldada, et enne 31.augustit 2009.a on olemas jõustunud kohtulahend, mille alusel esitada kahjunõue. Esimese ning teise astme kohtu lahendid on edasikaevatavad ning lahendi jõustumise aeg ei ole prognoositav. V. Julin taotles käesolevas asjas peale kahjunõude esitamist kohtumenetluse peatamist kuni tuvastamisnõude osas otsuse tegemiseni (t.l 18). Puuduvad objektiivsed põhjuseks, mis oleksid takistanud kaebajat kahjunõuet tähtaegselt esitamast ja siis menetluse peatamist taotlemast. Käesoleva asja raames on menetletud nõuet, mis seisneb Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamises. Kahju oli väidetavalt tekitatud perekonnaelu riivega ning ohu tekitamisega elule ja tervisele. Seega ei ole V. Julini väited, et kohus ei oleks kõiki nõudeid arvestanud, õige.
10. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002.a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). V. Julini puhul on tegemist kogenud kaebajaga ning ta ei ole väitnud, et ta ei oleks teadlik kohtusse pöördumise tähtaegadest. 4
11. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

§ 12

lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 12lõikest 3, on kohus seisukohal, et menetlus V.

Julini kaebuses Justiitsministeeriumi vastu kahju hüvitamise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus selgitab, et

§ 24

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Tamara Hristoforova kohtunik 5