) §-le 22 lg 31. Korralduses märgitakse, et PMTK kontrollib OÜ Mareenos Grupp
mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2010 detsember kuni 2011 jaanuar. OÜ Mareenos Grupp registreeriti käibemaksukohustuslaseks 15.04.
Korralduse faktilise alusena on märgitud, et OÜ Mareenos Grupp on registreeritud käibemaksukohustuslasena 15.04.2010 numbriga EE101364124. Lisaks on märgitud, et eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tekkinud kahtlus OÜ Mareenos Grupp poolt ettevõtlusega tegelemise osas. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ja puudus on oluline, st. takistab mõistmast haldusakti andmise põhjuseid. Korralduses puudub motiveering, mis asjaoludel on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Samale järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 04.03.2011 määruses. Ka vastuses kaebusele märgib vastustaja oma vastuse lk-l 3, et korraldusest ei nähtu selgelt, loogiliselt, millest on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus kaebuse esitaja poolt ettevõtlusega tegelemise osas, kuid leiab, et kahtluse olemasolu on korralduse sisust lähtuvalt aimatav. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et haldusakti puuduliku motiveeringu korral, peaks adressaat tegelema korralduse andmise põhjuste aimamisega. HMS § 55 ja § 56 sätestavad haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nende sätete järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning haldusakti põhjendused tuleb esitada kas dokumendis endas või viidata dokumendile, kus põhjendused asuvad. Kui haldusakti põhjendused peavad olema aimatavad, nagu vastustaja leiab, siis järelikult ei sisaldu põhjendusi haldusaktis ega üheski muus dokumendis ja seega ei saa olla tegemist õiguspärase haldusaktiga. Lisaks osundab kaebaja, et vastustaja 2 seisukoht kahtluse motiveerimise osas on vastuoluline. Vastustaja vastuses lk 3 on esitatud väide, et kahtluse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ei ole alati otstarbekas sõnaselgelt korralduses ära tuua, kuna see võib anda liigselt teavet maksukohustuslasele. Seega on nii vastustaja leidnud, et kahtluse tekkimine peaks olema maksukohustuslase jaoks aimatav kui ka seda, et kahtlust ei olegi vaja põhjendada. Kaebaja hinnangul kinnitab see, et vaidlustatud korralduse motiveerimist pole oluliseks peetud. Kaebaja ei pea asjakohaseks vastustaja väiteid kontrolli raames kogutud teabe kohta, mis vastustaja hinnangul kinnitavad põhjendatud kahtlust ettevõtlusega mittetegelemisekohta. Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse haldusakti andmise ajal. Vastustaja on tuginenud kaebaja pangakontodel toimuvale, mille kogumist on alustatud peale haldusakti andmist. Kaebaja märgib, et lisaks ettevõtlusega tegelemise kahtluse motiveerimatusele, on korraldus ka muus osas ebaselge. Korralduses on viide MKS §-le 85 lg 3, mis käsitleb maksuhalduri poolt deklaratsioonide meeldetuletuste esitamist ja korralduste andmist deklaratsioonide esitamiseks, kuid faktiliselt poolelt ei ole maksukohustuslasele tehtud etteheiteid deklaratsioonide mitte esitamise kohta. Vastustaja seisukoht, et justkui faktiliseks aluseks on maksuhalduri õigus jälgida deklaratsioonide esitamist, ei ole antud juhul asjakohane. Deklaratsioonide esitamise jälgimisest ei tule maksukohustuslast eraldi teavitada, veel vähem anda selleks välja eraldi korraldust. Vastuoluline ja ebaselge on korralduses maksukohustuslaselt nõutav teave. Kontrollitakse ettevõtlusega tegelemist 2010 detsember ja 2011 jaanuar, kuid pangakontode väljavõtteid on küsitud perioodi alates august 2010 kohta. Korralduses puuduvad põhjendused kuidas seonduvad perioodi august kuni november pangakonto liikumised ettevõtlusega 2010 detsember ja 2011 jaanuar. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse õigusvastasust kinnitab seegi, et korralduse andmise ajaks ei olnud saabunud veel 2010 detsembri ega ka 2011 jaanuarikuu käibedeklaratsiooni esitamise aeg. Tuleb nõustuda Tallinna Halduskohtu 18.03.2011 otsuses nr 310-2829 p. 20 toodud seisukohaga, et käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingu käibedeklaratsioone tuleb pidada oluliseks tõendiks äriühingu ettevõtluse olemasolu või puudumise kohta ning käibedeklaratsioonide esitamata jätmine tekitab põhjendatud kahtluse äriühingul ettevõtluse puudumises. Kaebaja nõustub Tln HK 18.03.2011 otsuses nr 3-10-2829 p.-s 27 märgituga seisukohaga, et käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise või sealtkustutamise menetlus on võrreldes maksumenetlusega oluliselt formaliseeritum ja maksuhalduri roll selles maksumenetlusega võrreldes oluliselt passiivsem.
Olukorras, kus puudub vaidlus, et kaebajal on kontrolli alustamise ajaks esitanud kõik käibedeklaratsioonid, puudus nähtava põhjuseta üldse vajadus alustada kaebaja suhtes ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Tuleb nõustuda Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 määruse p.12 seisukohaga, et
lg 31 kohaldamine eeldab maksuhalduri poolt mõistlikku põhjendamist, milliste asjaolude tõttu on tal tekkinud kahtlus, et isik ettevõtlusega tegelikkuses ei tegele ning tuleks seetõttu registrist kustutada. Seega rõhuasetus on ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel kahtlusel, et ettevõtlusega tegelemise kontrolliga sõltumata põhjusest. PMTK 16.02.2011 osas on kaebaja seisukohal, et otsuse andmise nõutavad tingimused ei ole täidetud.
Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Käesoleval juhul on küsimus, millistel põhjustel kaebaja kustutati registrist. Vastustaja vastuse lk-1 3 on seisukoht, et kuna kaebaja 11.02.2011 korraldust ei täitnud, siis on korralduses märgitud faktiline alus vaidlustatud otsuses realiseerunud. Eelnevast ilmneb vastustaja seisukoht, justkui registrist kustutamise aluseks on korralduse täitmata jätmine, mitte aga ettevõtlusega tegelemise kohta tõendite puudumine. Samas on otsusest nähtuvalt maksuhaldur kogunud omal algatusel tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Otsuses on toodud välja 6 ettevõtet, kellega kaebaja regulaarselt arveldab (kaebuses on ekslikult märgitud 5 äriühingut) ja lisatud, et 4 nendest on kustutatud registrist. Samas on nimetatud äriühingud kaebaja kontrolliperioodist erinevatel perioodidel. Otsuses ei ole esitatud mingeid seisukohti kaebaja ettevõtluse olemasolu kohta perioodil 2010 detsember ja 2011 jaanuar. Seega on ebaselge, millele tuginedes leidis maksuhaldur, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Vaidlustatud otsuses on ka märgitud, et kuna Mareenos Grupp ei ole tõendanud Eesti ettevõtlusega tegelemist ega loonud võimalust maksuhaldurile võimalust seda kontrollida, siis puudub alus arvata, et osaühing tegeleb ettevõtlusega. Sellise järelduse tegemine ei 3 ole aga kaebaja arvates kooskõlas
Maksuhalduri enda kasutuses oli ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks esmane teavekäibedeklaratsioonid. Samuti kontrollis maksuhaldur pangakontodel toimuvaid liikumisi. Etteheiteid, et kontrollitaval perioodil käive puudus, ei ole tehtud. Kaebaja nõustub siinkohal Tln HK 18.03.2011 otsuses nr 3-10-2829 p.-s 27 tehtud järeldustega ja leiab, et need on kohaldatavad ka selles asjas. Kaebaja palub kaebused rahuldada ja mõista vastustajalt välja kantud menetluskulud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga, et 08.02.2011 kaebus 11.01.2011 korralduse ning 09.03.2011 kaebus 16.02.2011 otsuse tühistamiseks olid esitatud õigeaegselt, st enne nende haldusaktidega määratud tagajärgede saabumist, milleks oli käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine alates 24.02.2011. Samas nähtub täpsustatud kaebusest, et puudub vaidlus, et kaebuse esitaja on esitanud 23.02.2011 uue avalduse käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ning alates 24.02.2011 on kaebuse esitaja registreeritud uuesti käibemaksukohustuslaseks, sest veebruarikuu 2011 osas esitas kaebuse esitaja tema ettevõtlust kinnitavad tõendid (arved ja seletus). Seega on olukord muutunud kohtumenetluse ajal kaebuse esitaja enda aktiivsest ja mõistlikust käitumisest tulenevalt, täites 01.03.2011 korralduse nr 12.2-3/1104-1, mille alusel alustati kaebuse esitaja suhtes ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise kontrolli (vt kaebuse lisa 5, e-kirjad). Nimetatud käitumine kinnitab, et kaebuse esitajale on teada maksuseadustest tulenevad õigused ja kohustused, s.h kohustus tõendada ettevõtlusega tegelemine ehk kohustus esitada ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid, mida aga kaebuse esitaja 11.01.2011 korralduse puhul ei teinud (tegevusetus, vt põhjused märgitud kaebuse lisa 7). 25.02.2011 avalduse esitamisega käibemaksukohustuslasena registreerimiseks on kaebuse esitaja sisuliselt oma tegevusega möönnud maksuhalduri õigust nimetatud kontrolli teostada ja otsuseid vastu võtta, s.h ka
lg-s 3¹ tähenduses, sest nii
lg 4¹ kui ka
lg-s 3¹ sätetest tulenevalt on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et ta ettevõtlusega tegeleb olenemata asjaolust kas maksukohustuslane taotleb käibemaksukohustuslaseks registreerimist või on juba registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Samuti on 29.03.2011 käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsusega nr 2112 saavutanud kaebuse esitaja oma eesmärgi – ära hoida käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine – mistõttu vastustaja leiab, et sisuliselt esineb antud asjas menetluse lõpetamise alus tulenevalt HKMS § 24 lg 1 p
20 lg 4¹ ja
lg 3¹ erinevat regulatiivset toimet ning osas, mis puudutab väidet, et asjakohatult on vastustaja seostanud kaebuse esitaja tegevust 18.03.2011 tõendite ja teabe esitamisel 11.01.2011 korralduse õiguspärasusega, samuti väide, et 18.03.2011 tõendite esitamisega on kaebuse esitaja möönnud maksuhalduri õigust
Kaebuse esitaja kordab sõnaselgelt täpsustatud kaebuse p-s 20 üle, et ta ei ole üheski esitatud menetlusdokumendis väitnud, et maksuhalduril puudub õigus
Samas on kaebuse esitaja nüüdseks juba korduvalt teadlik, millised dokumendid tuleb esitada juhul, kui maksukohustuslasel on tahe end registreerida käibemaksukohustuslaseks, mis ei erine oma sisult tõenditest, millised esitatakse juhul, kui maksuhaldur alustab registreeritud käibemaksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Nii
lg 3¹ kui ka
20 lg 4 sätete kohaldamisel tuleb maksukohustuslasel tõendada ettevõtlusega tegelemine. Samas märgib vastustaja, et tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna HK 18.03.2011 kohtuotsus haldusasjas 3-10-2829, Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 kohtuotsus haldusasjas 3-10-2778, Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 kohtumäärus haldusasjas 3-11-335) tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on õigustatud, tuginedes MKS § 10 lg 1 ja 2 ja 4, täitma seadusest tulenevaid ülesandeid, s.h alustama kontrolli ja
lg 3¹ alustama ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetlust kahtluse korral, et äriühing ei tegele ettevõtlusega, igal ajal. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, kas ja millisel juhul on maksuhalduril õigus ettevõtlusega tegelemise kahtluse põhjendustel nõuda maksukohustuslaselt raamatupidamise dokumente ja 5 selgitusi ning seega on ära langenud sel eesmärgil põhjendatud huvi ehk vajadus soodustada kaebuse esitaja õiguste kaitset tulevikus. Samuti on eeltoodust tulenevalt ainetu kaebuse esitaja seisukoht täpsustatud kaebuse p-s 20 ettevõtlusega tegelemise topeltkontrolli läbimise osas. Riigikohus on lahendis 3-3-1-32-10 avaldanud, et kohus võib hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse esitaja on täpsustatud kaebuses ära toonud kokkuvõtlikult seisukohad, mis tema hinnangul kinnitavad vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust, toetudes Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 kohtumääruses avaldatud seisukohtadele, kuid jättes tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohus on seisukoha avaldanud mitte asja (kaebuste) sisulisel arutamisel, vaid lähtuvalt esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamise raames pinnalt, et 11.01.2011 korraldusega on alustatud käibedeklaratsioonide esitamata jätmise kontrolli ning jätnud tähelepanuta, et 11.01.2011 korraldus on antud ettevõtlusega tegelemise kontrollimise eesmärgil (objektiks ei ole käibedeklaratsioonide esitamata jätmise või käibedeklaratsioonides sisalduvate andmete kontroll, vaid kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemise kontroll). Vastustaja jääb varasemalt antud seisukohtade juurde (vt 31.03.2011 nr 6-4/50-10 ja 25.05.2011 nr 6-4/83-9) ning lisab, et asjaolu, et kaebuse esitaja on varem või hiljem, arvestades kontrolliperioodi detsember 2010 kuni jaanuar 2011, ettevõtlusega tegelenud, pole praegu vaidluse all. Õige on Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 kohtumääruses avaldatu, et enne 15.04.2010 oli kaebuse esitaja vastustajale usutavalt tõendanud ettevõtlusega tegelemise ja kaebuse esitaja registreeriti tol hetkel käibemaksukohustuslaseks. Samas puudub piirang, et vastustaja ei või jätkuvalt edaspidi kontrollida kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemist või on kohustatud teostama piiratud kontrolle, kontrollides vaid deklaratsioonide esitamist/esitamata jätmist ja/või neis sisalduvate andmete õigsust. Põhjusel, et 11.01.2011 korralduse kui ka 16.02.2011 otsuse andmise aluseks on
lg 3¹, leiab vastustaja, et kaebuse esitaja väited käibedeklaratsioonide esitamise/esitamata jätmise osas on asjakohatud (vt täpsustatud kaebuse p15). Vastustaja seisukohta, et maksuhaldur on jätkuvalt pärast käibemaksukohustuslaseks registreerimist õigustatud kontrollima maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist toetab
lg 3¹, sest käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (X Riigikogu 740 SE) seletuskirjas on
lg 3¹ põhjenduseks muuhulgas märgitud, et Sätte kohaselt saab maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks. Just viimatinimetatud põhjus on 11.01.
tähenduses, mh kahtlust, et kaebuse esitajat kasutatakse käibemaksupettuste toimepanemisel. Vastustaja lisab, et korraldus on üksikakt ning suunatud kaebuse esitajale, mistõttu selle sisu peab arusaadav olema kaebuse esitajale. Vastustaja leiab täiendavalt eelnevates vastustes (31.03.2011 nr 6-4/50-10 ja 25.05.2011 nr 6-4/83-9) toodule, et ei ole mõistlik eeldada, et maksukohustuslasele, kes tegeleb spetsiifilises valdkonnas nagu seda on mootorikütuse hulgimüük, millises käibemaksupettuste toimepanemine on maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all põhjusel, et kaup on kiiresti realiseeritav ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul, kes teostab tehinguid äriühingutega (vt pangakonto väljavõte), millised on vahetult pärast tehinguid kaebuse esitajaga kustutatud käibemaksukohustuslase registrist, kes on ettevõtlusega tegelemise kohta esitanud tõendid eelnevalt käibemaksukohustuslaseks registreerimise menetluses, ei ole aimatav, mis põhjusel vastustaja maksukontrolli alustab ja milliseid tõendeid ja teavet kaebuse esitajalt nõutakse. Eeltoodust tulenevalt ei saa usutavaks pidada kaebuse esitaja seisukohta, et talle on arusaamatu maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu kaebaja ettevõtlusega tegelemise suhtes, sest asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on teostanud tehinguid äriühingutega, millistel reaalne majandustegevus puudub ning kaebuse esitajal endal, lähtuvalt asjaolust, et pangakontole summade laekumisel võetakse need sularahas 10 000 krooni kaupa valdavalt koheselt välja (06.12.2010, 21.12.2010, 23.12.2010, 28.12.2010, 29.12.2010, 30.12.2010) on tunnused, mis on omased ka nn vari-ja puhverfirmadele, kes reaalset majandustegevust ei oma, kuid keda kasutatakse sageli maksupettuse skeemides. Vastustaja leiab, et maksuhalduri poolt kontrollimenetluses kogutud tõendite pinnalt (käibedeklaratsioonid, pangakonto väljavõte) ei saa kindlalt väita, et kaebuse esitajal perioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2011 ettevõtlus toimus, sest ei ole välistatud, et kaebuse esitajal võib reaalne majandustegevus puududa ka käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse formaalse täitmise korral ning ülekanded/raha liikumised pangakontol iseenesest ei tõenda ettevõtluse toimumist ega näita ettevõtlusega tegelemist- kaebuse esitaja ei ole esitanud ülekande tegemise aluseks olevaid raamatupidamise algdokumente (arved, kaubaveo saatelehed jne). Pangakontol kajastuvad liikumised, mis ei tõenda kaupade soetust ja müüki. Näiteks 07.12.2010 nähtub kontolt tasumisi OÜ-le Pingus Grupp OÜ, kuid samas on 14-15.12.2010 toimunud summade tagastamine. Sama on toimunud OÜ Norcap osas, kontolt liikunud summad 15.12.2010 ja 12.01.2011 ning tagastamine 16.12.2010 ja 20-21.12.2010 ning 12.01. ja 14.01.2011. Kontrollimenetluses ei leidnud vastustaja tõsikindlaid tõendeid kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemise kohta perioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2011. Kaebuse esitaja väidab, et tema hinnangul on maksuhaldur asunud kontrolliperioodist erinevatel aegadel toimunud registrist kustutamisi meelevaldselt seostama kaebaja ettevõtlusega. Vastustaja nimetatud seisukohaga ei nõustu, sest kaebuse esitaja on jätnud esitamata perioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2011 ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid ning vastustaja leidis uurimispõhimõttest lähtudes kogutud tõendeid kogumis hinnates, et kaebuse esitaja ettevõtlus ülalmärgitud perioodil ei ole piisavalt tõendatud. Keeldudes teabe andmisest ja 7 dokumentide esitamisest võttis kaebuse esitaja ühtlasi riski, et maksuhalduri käsutuses oleva teabe või maksuhalduri kogutud tõendite analüüsimine võib viia järelduseni, et kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud. Kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina äriühingu ja tema tehingupartnerite mõjusfääris, on maksuhalduri initsiatiivil tõendite kogumine piiratud. Käibemaksukohustuslasena registreeritud isik peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et vajadusel enda väiteid usaldusväärsete tõenditega kinnitada. Mõistlikult käituv äriühing peab vähemalt arvestama võimalusega, et kui jäetakse dokumendid esitamata, võib ettevõtlusega tegelemise fakt jääda tuvastamata. Kui vastustaja teeb järelduse kaebuse esitajal ettevõtluse puudumise kohta, on see
lg 3¹ kohaselt aluseks kaebuse esitaja kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Vastustaja leiab, et kui kaebuse esitaja soovinuks õigustada käibemaksukohustuslaseks olemist, pidanuks ta valmis olema selleks, et ettevõtlusega tegelemine tuleb tõendada.
lõike 2 kohaselt on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust.
lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objektiks on käive ning
lg 1 p 1 järgi on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Põhjusel, et kaupade võõrandamine või teenuste osutamine on konkreetsed tegevused, pidanuks kaebuse esitaja esitama maksuhaldurile neid konkreetseid tegevusi kinnitavad tõendid. Eeltoodust tulenevalt vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et puuduvad tõendid, millele tuginedes võiks väita, et kaebuse esitaja perioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2011 ettevõtlusega tegeles. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kaebuse esitaja poolt (seadusandja on tõendamiskohustuse pannud pigem käibemaksukohustuslasest isikule, kes peab tõendama ettevõtlusega tegelemist) tõendatud, kustutab vastustaja maksukohustuslase registrist (
Kuna kaebuse esitaja ei esitanud vastustajale kogutud tõendeid ümberlükkavaid tõendeid, siis leiab vastustaja, et ta oli õigustatud tegema 16.02.2011 otsuse vastustajale teadaolevatele tõenditele tuginedes, sest
lg 3¹ sätestatud tagajärje rakendamiseks olulised eeldused olid täidetud (kahtlus on põhjendatud, kaebuse esitajat on tagajärgedest hoiatatud, talle on antud tähtaeg tõendite esitamiseks ning kaebuse esitaja keeldus tõendeid esitamast). Samuti on asjakohane ja oluline lisada, et 02.11.2010 otsuse käibemaksu tagatise määramise ja esitamise kohta nr 12-2.3/5541-4 jättis kaebuse esitaja täitmata, mistõttu ei ole asjakohased kaebuse esitaja väited, et tagatise nõudmise otsus on üheks tõendiks selle kohta, et maksuhalduri hinnangul kaebaja tegeleb
mõistes ettevõtlusega, sest vastupidisel juhul puudub vajadus kohustada äriühingut tasuma täiendavaid tagatisi (vt 09.03.2011 kaebuse p 16). Nimetatud kaebuse esitaja käitumine omakorda pigem toetab vastustaja seisukohti, et 11.01.2011 korraldusega (ettevõtlusega tegelemise kontroll) alustati kaebuse esitaja suhtes põhjendatult kontrolli.
lg 3¹ eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt mitte
lõikes 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ning keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel kas nn arvevabrikuna ehk teistele isikutele sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil fiktiivsete müügiarvete väljastamiseks või nn puhverettevõttena, mille eesmärk on käibemaksupettusest tegelikult kasu saavate isikute varjamine. Arvestades asjaoluga, et käibemaksukohustuslase registrist mahavõtmine (tõendamata detsember 2010 ja jaanuar 2011 ettevõtlusega tegelemine) ei toimunud tagasiulatuvalt ning 11.01.2011 korralduse täitmata jätmise osas ei ole kohaldatud sunnivahendit, käibedeklaratsioonid väidetava kahju tekkimise perioodil (24.02.2011 kuni 29.03.2011) on esitatud, ei pea vastustaja põhjendauks kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõude esitamist, mistõttu väited põhjendatud huvi osas on ainetud. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja jätkuvalt, et kaebuse esitajal puudub mõistlik põhjendus täpsustatud kaebuses nimetatud eesmärgil vaidluse jätkamiseks. Vastustaja leiab, et isegi kui 11.01.2011 korralduses ei ole põhjendatud kahtlus piisavalt motiveeritud, on nimetatud korraldus siiski õiguspärane, sest nimetatud puudust ei saa pidada oluliseks, s.t puudus ei ole 11.01.2011 korralduse tühistamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise aluseks. Vastustaja leiab, et kogutud tõenditele tuginedes ka 16.02.2011 tehtud otsus selle andmise hetke seisuga on kaalutletud ja seadusega kooskõlas. Vastustaja esindaja palub kaebused jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 8 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud poolte suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: PMTK 11.01.2011 korralduse nr 12.2-3/104-1, millega kohustati kaebajat esitama dokumendid ning andma suulist ja kirjalikku teavet, ajendiks oli asjaolu, et maksuhalduril tekkis kahtlus Mareenos Grupp OÜ poolt Eestis ettevõtlusega tegelemise osas. Maksuhalduri kontroll hõlmas Eestis ettevõtlusega tegelemise osas ajaperioodi 2010 detsember kuni 2011 jaanuar. Kohus möönab, et korralduse motivatsioon jätab soovida ning sellest ei nähtu, millest tulenevalt tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus ettevõtlusega tegelemise osas, kuid see ei tähenda veel iseenesest, et maksuhalduril põhjendatud kahtluse tekkimise korral puuduks võimalus kontrollida sellise kahtluse paikapidavust. Korralduses märgitakse, et maksuhalduri ülesandeks on muuhulgas kontrollida isiku ettevõtlusega tegelemist Eestis tulenevalt Käibemaksuseaduse (
) §-st 2 lg 2 ning et nimetatud ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ja Käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist. Kohus nõustub selles vastustajaga. Vaidlust ei ole selles, et 11.01.2011 korraldusega pandud kohustust dokumentide esitamiseks ning suulise ja kirjaliku teabe andmiseks kaebaja ei täitnud: ei esitanud nõutavaid dokumente (raamatupidamise algdokumendid, pangakontode väljavõtted 01.08.2010–20.01.2011, kassadokumendid, lepingud, pearaamat jms ning ei ilmunud maksuhalduri ruumidesse määratud tähtajaks- 21.01.2011. Maksuametnik kaebaja seadusliku esindaja palvel suuliselt pikendas korralduse täitmise tähtaega kuni 25.01.2011, kuid ka siis kaebaja ei täitnud korraldust dokumentide esitamiseks ning suulise ja kirjaliku andmiseks, jättes maksuhalduri juurde ilmumata. Asjast ei nähtu, et kaebaja esindaja ei oleks aru saanud korralduse sisust, esindaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole selgituste saamiseks jms. Esindaja palus vaid tähtaja pikendamist ning maksuhaldur võimaldas talle seda. Fakt on see, et kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldust, ei ilmunud maksuhalduri juurde ega ei esitanud ka nõutavaid dokumente, teisisõnu ignoreeris korraldusega pandud kohustust, vaatamata korralduses sisalduvale hoiatusele, et isik kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist, kui ta ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaks Eestis ettevõtlusega tegelemist. Kui isikule oleks korraldus olnud oma sisult arusaamatu, siis oli tal võimalus kas suuliselt või kirjalikult suhelda maksuhalduriga selgitamaks välja teda huvitavad asjaolud, mida ta ei teinud. Korralduses on märgitud, milliseid tõendeid soovis maksuhaldur saada. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina äriühingu ja tema tehingupartnerite mõjusfääris, on maksuhalduri initsiatiivil tõendite kogumine piiratud. Samuti on kohus nõus vastustajaga, et käibemaksukohustuslasena registreeritud isik peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et vajadusel enda väiteid usaldusväärsete tõenditega kinnitada. Käesolevas asjas on kaebaja ise valinud passiivse hoiaku ning on otsustanud 11.01.2011 korraldust mitte täita.
lg 31 sätestab, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Sama sätte lõige 5 ütleb, et maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga. 9 PMTK 16.02.2011 otsusega nr 3109 kustutati Mareenos Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist edasiulatuvalt alates 24.02.2011. Põhjuseks on toodud asjaolu, et kuna Mareenos Grupp OÜ ei ole tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida, siis puudub alus arvata, et Mareenos Grupp OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega, samuti maksuhalduril puuduvad dokumendid, mis tõestavad Mareenos Grupp OÜ ettevõtlusega tegelemist. Otsuses märgitakse, et maksuhaldur pöördus kolmandate isikutepankade- poole teabe saamiseks (Mareenos Grupp OÜ pangakontode väljavõtted perioodil 01.08.2010 kuni 20.01.2011). Maksuhaldur märgib otsuses, et Mareenos Grupp OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid äriühingu arvelduskontol nähtuvate toimingute kohta, mille tõttu ei ole tõendatud antud toimingute seos äriühingu ettevõtlusega. Õige on vastustaja seisukoht, et pangakontol kajastuvad liikumised iseenesest ei tõenda kaupade soetust ja müüki. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud ajaperioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2011 ettevõtlusega tegelemist kinnitavaid tõendeid ning vastustaja on uurimispõhimõttest lähtudes kogutud tõendeid kogumis hinnates leidnud, et kaebuse esitaja ettevõtlus eelnimetatud perioodil ei ole piisavalt tõendatud. Kohtumenetluse käigus 23.02.2011 Mareenos Grupp OÜ esitas uue avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ning alates 24.02.2011 on äriühing uuesti registreeritud käibemaksukohustuslaseks, kuna veebruari 2011 osas esitas kaebaja maksuhaldurile enda ettevõtlust kinnitavad tõendid (arved jm). Kohus kordab, et detsembri 2010 ning jaanuari 2011 kohta ettevõtlust kinnitavaid tõendeid kaebaja vastustajale ei ole esitanud. Kuna vaidlustatud 16.02.2011 otsuse alusel registrist kustutati Mareenos Grupp OÜ edasiulatuvalt alates 24.02.2011 ning uuesti registreeriti äriühing käibemaksukohustuslaseks 29.03.2011 otsusega samast kuupäevast (tagasiulatuvalt), s.o alates 24.02.2011, siis on kaebaja oma eesmärgi juba saavutanud, kuid kaebustest loobuda/menetlust lõpetada ei soovinud, esitades alternatiivse nõudena vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kohus märgib, et seonduvalt kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega alates 24.02.2011 on vaidlustatud 11.01.2011 korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks oma regulatiivse toime kaotanud, sisuliselt on selle kehtivusaeg lõppenud seoses
lg 5 kohase registrist kustutamise otsuse tegemisega (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 määruse p.14 haldusasjas nr 3-11-335 esialgse õiguskaitse vajaduse osas). Maksu-ja Tolliameti Ida Maksu-ja Tollikeskuse 23.03.2011 otsusega nr 1993 on kaebaja registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 25.02.2011 ning Ida MTK 29.03.2011 otsusega nr 2112 registreeriti kaebaja käibemaksukohustuslaseks alates 24.02.
PMTK 16.02.2011 otsusega isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta kaebaja küll kustutati registrist alates 24.02.2011, kuid sisuliselt kaotas see oma õigusmõju seoses Ida MTK 29.03.2011 otsusega nr 2112, mille alusel äriühing tagasiulatuvalt registreeriti käibemaksukohustuslaseks alates 24.02.2011. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajale ei tekkinud perioodi, mil ta ei olnud registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ehk siis kaebuse esitajale on jätkuvalt tagatud õigus käibemaksuga kaupade soetamisel arvata maha sisendkäibemaks ning võõrandamisel lisada käibemaks. Sarnaselt vastustajaga, mida kinnitab ka senine kohtupraktika, kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on õigustatud, tuginedes MKS §-le 10 lg 1, 2 ja 4, täitma seadusest tulenevaid 10 nõudeid, sh alustama kontrolli ja
lg 31 kohaselt alustama äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetlust kahtluse korral, et isik ei tegele ettevõtlusega, igal ajal. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et maksukohustuslasele, kes tegeleb mootorikütuse hulgimüügiga, mis on maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all selles spetsiifilises valdkonnas võimalike käibemaksupettuste toimepanemise tõttu (kaup on kiiresti realiseeritav ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul), ei ole aimatav, mis põhjusel/eesmärgil vastustaja maksukontrolli alustab ning milliseid tõendeid ja teavet kaebajalt nõutakse. Äriühing peab tõendama, et tegeleb Eestis ettevõtlusega, selleks peab ta maksuhaldurile esitama nõutavat suulist/kirjalikku teavet. Korralduses on täpselt kirjas, mida isik peab maksuhaldurile esitama.
lg 31 eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt
lõikes 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ning keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel kas nn arvevabrikuna ehk teistele isikutele sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil fiktiivsete müügiarvete väljastamiseks või nn puhverettevõttena, mille eesmärk on käibemaksupettusest tegelikult kasu saavate isikute varjamine, milles kohus nõustub vastustajaga. Kohus kordab, et kaebuse esitaja on jätnud kaevatava korralduse täitmata ning ei ole maksuhaldurile esitanud perioodil detsember 2010 - jaanuar 2011 ettevõtlusega tegelemist kinnitavaid tõendeid, mida vastustaja on temalt nõudnud vaieldava korralduse resolutiivosa punktis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.