3-12-2072 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2072 Haldusasi G. B. kaebus Tallinna Vangla ametnike tekitatud kahju hüvitamiseks (hüvitise suurus kohtu äranägemisel) ja kriminaalkorras karistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1.Tagastada G. B. kaebus 2.Saata määrus kaebajale ja teadmiseks Tallinna Vanglale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. KAEBUSE ASJAOLUD
- 25.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Ringkonnkohtu kaudu) G. B. kaebus, milles ta taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja kaebaja märkis, et ta palub kriminaalkorras Tallinna Vangla ametnike karistamist ja esitab kahju hüvitamise nõude. Kaebuses oli nimetatud ära ka arsti õigusvastaseid tegevusi ja nimetatud tunnistajad, kes võiksid anda ütlusi; kaebaja kirjeldas tekitatud kahju. Kaebusele oli lisatud RÕA taotlus õigusdokumentide koostamiseks ja kriminaalasja kohtueelse menetluse dokumentide koostamiseks.
- 10.10.2012 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta. Kohus saatis kaebaja RÕA taotluse selle edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule ja teatas kaebajale sellest, et kui ta siiski sõltuvalt asjaoludest enam RÕA ei soovi, tuleb tal sellest koheselt informeerida Harju Maakohut. Kohus palus kõrvaldada kaebuse puudused ja selgitas, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on kohtueelselt vaidluse lahendamine, samas ei saa aga halduskohtus lahendada kellegi kriminaalkorras karistamist. Kohus selgitas kaebajale, et kui kaebaja sooviks on esitada aga kahjunõue, siis kahjunõude esitamiseks 1 3-12-2072 peab olema läbitud kohtueelne vaidemenetlus. Kohus selgitas kaebajale, millised olulised puudused on kaebusel ja kuidas neid kõrvaldada.
- 18.10.12 teatas kaebaja, et ta siiski ei ole soovinud esitada kaebust Tallinna HK-le, vaid ta oli soovinud selle kaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule, selle tõttu ta ei soovi asja arutamist Tallinna Halduskohtus. Kaebaja saatis kohtul väljavõtte posti saatmise arvestuse raamatust, kus on märgitud kirja adressaadiks Tallinna Ringkonnakohus.
- 19.10.12.a. koostas kohus uuesti käiguta jätmise määruse, et selgitada välja, miks kaebaja on adresseerinud kirja nii, et sellel on adressaadiks märgitud halduskohtu toimikus oleva materjali osas just nimelt Tallinna Halduskohus, kuigi ümbrikule on märgitud adressaadiks Tallinna Ringkonnakohus. Kohus selgitas, et sai kaebaja kaebuse ja selle lisad Tallinna Ringkonnakohtult ja vastavalt dokumendile kantud kirje alusel (Tallinna HK) asus lahendama kaebaja kaebust ja edastas RÕA taotluse pädevale kohtule. Kohus väljasta kaebajale need andmed ja selgitas, et vähemalt selles osas materjalist, millel on selgelt märgitud dokumendi adressaadiks Tallinna Halduskohus, asub haldusasja toimikus nr 3-12-2072 ja kaebajal tuleb teatada, kas ta soovib kaebuse arutamist Tallinna Halduskohtus. Kohus väljastas 22.10.12 kirjaga kaebajale viimase palvel kaebuse ja selle lisad, et kaebaja saaks vajadusel pöörduda kohtusse või instantsi, kuhu ta tegelikult soovis pöörduda.
- 29.10.2012 teatas G.B. halduskohtule, et loobub kaebusest asjas nr 3-12-2072, sest temal on läbimata kohtueelne menetlus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Hüvitamiskaebuse lahendamise eelduseks on kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 8 ette nähtud vangla tekitatud kahju hüvitamist taotleda esmalt vanglalt. Alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, võib kinni peetav isik riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtu poole pöörduda. Kaebaja kinnituse kohaselt ei ole ta kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglale nõuet kohtueelselt esitanud. Seega loeb kohus, et kaebaja ei ole pidanud seadusega sätestatud kohustuslikust korrast kinni.
- Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel seda sisuliselt läbi vaatamata.
- Kohus selgitab kaebajale, et antud juhul ei ole kohus veel kaebust menetlusse võtnud, see oli jäetud käiguta, et välja selgitada selle menetlemise võimalikkus. Kaebaja nn kaebusest loobumistaotlust saab antud juhul mõista selliselt, et kaebaja on aru saanud, et tal on vajalik läbida kohtueelne menetlus, kui ta soovib kohtusse pöörduda ja tal on see läbimata, mistõttu ta ei saa nõuda ega soovi kaebuse edasist menetlemist halduskohtus. Kohus leiab, et loobuda saab kaebusest siis, kui kaebus on menetlusse võetud, kuid antud juhul see jääb menetlusse võtmata. Kuna kaebaja antud juhul ei saa nõuda asja edasist menetlemist ja nähtub, et kaebust ei saa menetleda, siis HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebus tagastatakse. 2 3-12-2072
- Kuna halduskohus ei ole praeguseks veel kaebust menetlusse võtnud, siis ei küsi halduskohus täiendavaid andmeid ja seisukohti Tallinna vanglalt.
- Osundatud asjaoludel tuleb kaebus tagastada ilma seda läbi vaatamata. Karin Kalmiste kohtunik 3