Obsah (7)

§ 6§ 1§ 2§ 7§ 4§ 31§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1431 Haldusasi J.B. k

lduse nr 813-k tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – J.B.; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kiur Põld; Kolmas isik – V.P.. Asja läbivaatamise aeg kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

1. oktoobrist
2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. novembril
4. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 28.06.2010 esitas V.P., kellele kuulub xxxxxxxxx kinnistu, avalduse xxxxxxxxx kinnisasjaga piirneva reformimata riigimaa, ligikaudse suurusega 313 m2, erastamiseks. Avalduse reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 313 m2 erastamiseks ja liitmiseks oma kinnistuga esitas lisaks ka reformimata riigimaaga piirneva kinnistu xxxxxxxx omanik J.B..
6. Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

lduse nr 813-k punktiga 1 määrati xxxxxxxx kinnisasjaga piirnev maa, pindalaga 157 m2 ning sihtotstarbega elamumaa, erastamiseks.

lduse punktis 2 märgiti maa erastamise taotlejaks V.P.. Kohtumääruse punkti 3 kohaselt moodustatakse erastatav maaüksus xxxxxxx liitmiseks xxxxxxx kinnisasjaga. xxxxxxxx kinnisasja 1 (registriosa number xxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx, pindala 1307 m2, sihtotstarve elamumaa) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud punktis 2 nimetatud isik.

lduse p-ga 5.1 tehti Tallinna Linnavaraametile ülesandeks edastada toimik maa erastamise

ldamiseks Harju maavanemale. 3. 09.07.2012 esitas J.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

lduse nr 813-k tühistamiseks. KAEBAJA VÄITED

1. Kaebaja on alates
2. a xxxxxxxx kinnistuga piirnevat 800 m2 suurust reservmaad hooldanud, kasutanud ja sellele ka seaduslikku alust taotlenud. Kaebaja erinevatele pöördumistele maale seadusliku aluse loomiseks vastasid Tallinna Linnavaraamet ja Maa-amet eitavalt. Tallinna linn hakkas moodustama eraldi katastriüksust, kuhu kuulub osaliselt kaebaja 800 m2 kasutatavast reservmaast 412 m
3. Kaebaja ja teise kinnisasja omanik ei saavutanud reformimata umbes 313 m2 suuruse maatüki jagamise osas kokkulepet, kuid maaspetsialistide komisjoni töö tulemusena tehti ettepanek liita erastatav maa kaebaja kinnistuga. xxxxxxx kinnistu omanik ei olnud nõus sellise ettepanekuga ja esitas Maa-ametile kaebuse. Maa-amet tegi kaebajale ettepaneku jagada erastatav maa pooleks, kuid kaebaja ei nõustunud sellega.
4. Vaidlusalune

ldus on vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punktiga 1, mille nõue on kinnisasja otstarbekas kasutamine. Erastatav maa ei ole ainult vara, vaid sellega kaasnevad ka kohustused. xxxxxxxx kinnistu omanik elab üksi ja ei ole võimeline üldse tööd tegema, kuna on 2003. a 100% töövõimetu, mistõttu on ebaselge erastatava maa kasutamise otstarve. Kaebaja kasutaks maad viljapuude, marjapõõsaste jm kasvatamiseks. Kõnealune

ldus loob xxxxxxxxx kinnistu omaniku jaoks võimaluse alusetult rikastuda kaebaja maa sisse panustatud töö ja rahaliste vahendite arvelt. Käesoleval juhul tuleks lähtuda asjaõigusseaduse § 124 lg-s 1 sätestatud igamise instituudist, mis toob kaasa inimliku suhtumise ja annab kaebajale eelise ja võimaluse luua seaduslik alus pikka aega kasutatud maa omandamiseks. 6. Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

ldus nr 813-k ei vasta planeeringu ja maakorralduse nõuetele ning on vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lõike 1 ja lõike 2 punktidega 2, 4, 5 ja

1. Erastatava maa piirile on xxxxxx kinnistu omanik püstitanud ehitusloata garaaži ja raudbetoonist vundamendiga piirdeaia, mis oluliselt takistavad juurdepääsuteed erastatavale maale ja erastatava maa edaspidist kasutamist. xxxxxxxx kinnistu maapinna kõrgus on 60 cm erastatava maatüki pinnast kõrgem, kuid kaebaja kinnistuga ühel tasemel. Erastatav maa piirneb kaebaja kinnistuga 11 meetri ulatuses ja kaebajal on praegu sellele juurdepääs olemas. Juhul, kui erastatav maa liita xxxxxx kinnistuga, tekib kaks ebakorrapärast kiildunud maatükki.
2. xxxxxxxx kinnistu omanik on hävitanud kõik naabrite kinnistutega piirnevad piirimärgid ja on varastanud viielt naabrilt maad, mida tõestab 20.01.2012 Maa-ameti teostatud kontrollmõõdistus. Selline xxxxxxxx kinnistu omaniku ebaseaduslik tegevus rikub elamurajoonis planeeringuga paika pandud telgjoonena jooksvat kinnistute vahelist piiri ja kaebaja hakkab piirnema xxxxxxxxa kinnistuga üle 25 m praeguse 14 m asemel, mille tõttu saab rikutud kaebaja valduse privaatsus. Seega on

ldus vastuolus maareformi seaduse § 23 lg-ga 1 ja § 221 lg-ga

2. xxxxxx kinnistu omanik esitas Harju Maavalitsusele maa erastamiseks esitatud avalduses ebaõiged selgitused nagu oleks erastatav maa mahajäetud, seal puuduvad ehitised ja et keegi ei kasuta seda reservmaad. xxxxxxx kinnistu omanik oli teadlik sellest, et kaebaja kasutab seda maad, on loonud sinna puhkenurga, kasvuhoone ja istutanud puud, põõsad, püsitaimed ja juurviljapeenrad 2 ning on pikka aega tegelenud sellega, et seda maad seaduslikul alusel omandada. Ka Tallinna Linnavaraameti täpsustavale küsimusele, mis ehitis seal maal paikneb ja kes seda kasutab, valetas xxxxxxx kinnistu omanik, et seal paikneb arusaamatu rajatis, mida keegi ei kasuta. Harju maavanem andis xxxxxxx kinnistu omaniku ebaõigetest andmetest tingituna 24.05.2011

ldusega nr 1054-k loa Tallinna linnas Pirita linnaosas xxxxxxxx kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks. 9. Maamõõtja Vello Kruusi koostatud xxxxxxx katastriüksuse plaan töö nr V27-11 on vigane, kuna seal on ebaõigesti märgitud xxxxxxxx kinnistu ja riigimaa piiripunktid. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

lduses nr 813-k on sellele ebaõigele tööle tuginetud, tuleb

ldus tühistada. Erastatava maa xxxxxxx toimiku materjalides olev xxxxxxx plaan ei vasta tõele, kuna ehitusloata xxxxxxx kinnistu omaniku püstitatud garaaž asub tegelikult kinnistu nurgas Tallinna linna maa ja riigimaa piiril, aga plaanil on ta märgitud piiridest eemal. Asjaolu, et xxxxxxx kinnistu omanik on piirdeaia ehitanud kaebaja maa peale, ei võimalda piiriposti panekut kahe kinnistu vahele õigesse kohta. Maamõõtja on katastriüksuse plaani töö nr V27-11 raames piirimärgiks mõeldud metalltoru paigaldanud valesse kohta – 29 cm kaebaja maa peale, mis on fikseeritud Maa-ameti 20.01.2012 teostatud kontrollmõõdistuses nr 12.3-1/11/14233, punktis 1.

1. Kaebaja palus Maa-ametil anda hinnang maamõõtja tehtud katastriüksuse plaani tööle nr V27-11, kuid Maa-amet vastas kaebajale 23.03.2012 vastusega nr 12.1-5/1224, et kuna maamõõtja ei ole esitanud xxxxxxx katastriüksuse toimikut katastrile registreerimiseks, ei ole Maa-ametil võimalik hetkel anda seisukohta pooleli oleva katastrimõõdistamise õigsuse ja seaduspärasuse kohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

ldus nr 813-k ei ole vastuolus maareformi seadusega ja maakorraldusseadusest tulenevate maakorralduse nõuetega. Kaebaja seisukoht nagu kuuluks käesoleval juhul kohaldamisele asjaõigusseaduse §-s 124 igamise sätted, on ebaõiged. Asjaõiguse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 2 lg 2 sätestab, et omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja

s. Seega ei ole võimalik maareformi seadusest tuleneva erastamise

l kohaldada asjaõigusseaduse sätteid. Lisaks sätestab AÕSRS § 7, et valduse suhtes, mis on omandatud enne

1. a
2. detsembrit, algab igamistähtaja kulbemine
3. aasta
4. detsembrist. Seega ei ole kaebaja aastaks 2012 kinnisasja katkematult vallanud 30 aastat. Samuti ei oma senine omavoliline maakasutus maa täiendavas erastamismenetluses tähtsust.
5. Jääb arusaamatuks, kuidas olemasolev xxxxxxx piirdeaed saab rikkuda kaebaja õigusi, kuna täiendavalt erastatava maa xxxxxxx poolne maatükk erastatakse xxxxxx kinnistu omanikule. Ka osundamine asjaolule, et xxxxxx kinnistu omanik on piirdeaia ehitanud kaebaja kinnistule, ei ole asjaoluks, mis teeks täiendava maa erastamise võimatuks

lduses määratud piirides ja suuruses. Moodustuvad kinnistud ei ole väliskujult või asetuselt kindlale

le mittevastavad. Moodustuv xxxxx kinnistu koos xxxxxx kinnistuga on selgepiiriline, T-tähe kujuline ning moodustatav xxxxxxx kinnistu on selgepiiriline. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

ldust nr 814-k millega määrati xxxxxxx kinnisasjaga piirneva xxxxxxxxx maa erastamiseks. Nimetatud

ldusega määrati kaebaja kinnistu juurde täiendavaks erastamiseks täpselt samasuguse kujuga maatükk. Kaebaja poolt väljatoodud kaebaja elukeskkonda rikkuvad asjaolud (piirimärkide puudumine, garaaži püstitamine, xxxxxxxxx kinnistu omaniku lepinguliste kohustuste täitmata jätmine, riiud naabritega ja privaatsuse rikkumine) ei ole käsitletavad elukeskkonnana maakorralduslikus mõttes. Kaebaja kirjeldatud elukeskkonda ei saanud pidada terveks ka enne kaevatud haldusakti vastuvõtmist, mistõttu ei oleks põhjust ka selle 3 säilitamiseks. Maa-amet on kontrollinud plaani ja mõõdistamise õigsust ja leidnud, et nendes ei esine vigu, mistõttu on kaebaja vastupidised väited alusetud. KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED

1. Kaebuses on avaldatud kolmanda isiku ja tema pereliikmete kohta mittetõeseid faktilisi asjaolusid. Kolmas isik ei esitanud 25.08.2011 vastuväiteid mitte Maa-ametile vaid esitas need 18.09.2011 Tallinna Linnavalitsusele, vaidlustades Linnavaraameti ettepaneku 30.08.2011 nr 4.25/6631, millega kogu erastatav maa taheti liita xxxxxxxxx kinnisasjaga. Tallinna Linnavaraamet saatis Maa-ametile kirja 11.10.2011 nr 4.2-5/7385, milles taotles selgitust, kas kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada kinnisasjaga piirneva maa liitmise vaid ühe piirneva kinnisasjaga. Kuna Linnavaraameti selgitustaotluses toodud asjaolud olid ühekülgsed, millega sooviti saada Maa-ameti toetust oma otsusele liita kogu erastatav maa xxxxxxxx kinnisasjaga, esitas kolmas isik 19.10.2011 Maa-ametile vastuväited koos piiriehitiste plaaniga. Samad vastuväited oli kolmas isik esitanud eelnevalt Tallinna Linnavalitsusele. Seega ei andnud Maa-amet 02.11.2011 selgitusi mitte kolmanda isiku kaebuse alusel, vaid selgitused on antud Tallinna Linnavaraameti taotlusel ja Maaamet sai selgitused anda, teades kõiki asjaolusid.
2. Tallinna Linnavaraamet käitus õiguspäraselt, jagades kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa võrdselt. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise

(Kord) § 6 lg 6 ei näe ette kogu erastatava maa liitmist ainult ühe kinnisasjaga, samuti ei tulene kaebajale antud sättest selliseks liitmiseks subjektiivseid õigusi. Seega on alusetud kaebaja väited nagu tal oleks

§ 6

lg 6 alusel õigus erastada kogu xxxxxxx ja xxxxxxx piirnev maa enda kinnisasja juurde. Kogu erastatava maa liitmine xxxxxxxx kinnisasjaga rikuks kolmanda isiku subjektiivseid õigusi võtta osa võimalikult võrdses osas maa erastamiseks. Kaebajale on antud õigus osaleda maa erastamisel võrdses osas. Tallinna Linnavalitsuse

ldusega 06.06.2012 nr 814-k on määratud xxxxxxxx erastamise tingimused samal alusel. xxxxxxx maaüksus on registreeritud maakatastris 21.09.2012, katastritunnus xxxxxxxxxx.

1. Ka maakorraldusnõuetest tulenevalt on õiguspärane liita xxxxxxxxx maaüksus xxxxxxxxx kinnisasjaga. xxxxxxxx maaüksus asub xxxxxxxx elamust vaid 4 meetri kaugusel ja garaaž asub vahetult xxxxxxxx piiril. Juurdepääsuks xxxxxxx maaüksusele on rajatud kõnniteekividest tee, jäänud on eemaldada vaid aiavõrk. Maatüki liitmisel xxxxxxxx kinnistuga on tagatud hea juurdepääs xxxxxxxxx maaüksusele ja lisaks saab kolmas isik selle tulemusena juurde garaažihoone teenindamiseks vajalikku maad, kuna garaaž asub kinnistute piiril ning kolmandal isikul ei olnud võimalik pääseda hoone taha. Kolmas isik tellis 12.12.2011 litsentsi omavalt maamõõtjalt Vello Kruusilt katastriüksuse mõõdistamise tööd, mille maamõõtja esitas 14.12.2011 Linnavaraametile. xxxxxxxxx on registreeritud maakatastris 06.08.2012, katastritunnus xxxxxxxx. Erastatava maa jagamisel ja katastriüksuse registreerimisel mingeid maakorralduslikke takistusi pole olnud, samuti pole asjakohased ametiasutused esitanud pretensioone maamõõtja töö kohta.
2. Kaebaja on leidnud ekslikult AÕS § 124 tuginedes, et tal on õigus luua maale seaduslik alus igamisega. AÕSRS § 7 kohaselt algab valduse suhtes, mis on omandatud enne
3. aasta
4. detsembrit, igamistähtaja kulgemine
5. aasta
6. detsembrist, seega pole nõude esitamise tähtaeg veel saabunud. Maareformi seadus ei sätesta maa erastamisel eelisõigust maa omavolilisele hõivajale-kasutajale. AÕS § 124 lg 1 kohaselt võib isik, kes on katkematult vallanud kinnisasja 30 aastat nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Sellise nõude lahendab AÕS § 124 lg 2 alusel tõesti kohus, kuid ilmselt pole kaebaja sellist nõuet kohtusse esitanud. Kaebaja on maakorraldusnõudeid meelevaldselt tõlgendanud. Maakorraldusnõuetest ei tulene, et 4 erastamistaotlejate vahel ei või jagada ristküliku kujulist maad, mis on madalama maapinnaga või et see peaks olema ühel kõrgusel liidetava kinnisasjaga. Antud juhul on kaebaja xxxxxxx krundilt omavoliliselt ära vedanud kasvupinnase 20-30 cm ulatuses, millest ka osaliselt maa madalam pind. Samuti ei tulene maakorraldusnõuetele mittevastavust muudel kaebaja viidatud põhjustel. Ka Maaamet on oma selgituses (maa erastamise toimikus) seisukohal, et mingeid maakorralduslikke takistusi erastatava maaüksuse võimalikult võrdseks jagamiseks ei ole.
7. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2012

ldust nr 814-k, millega määrati kaebaja kinnistu juurde samasuguse kujuga maatükk. Kaebaja peab seda

ldust õiguspäraseks. Sellest järeldub, et kaebaja ei vaidlustanud xxxxxxxx ja xxxxxxxx piirneva ja erastamisele kuuluva maa jagamist, vaid muid vaidlustatud

ldusega määratud maa erastamise tingimusi. Erastamisele kuuluva maa jagamise vaidlustamiseks tulnuks kaebajal vaidlustada mõlemad

ldused, kuna maa jagati kahe

ldusega. Seega pole asjakohased need kaebaja väited, mis puudutavad kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamist

§ 6lg 6 alusel.

Puudub alus kahelda selles, et Maa-amet kontrollis xxxxxxxx katastrisse kandmisel maamõõtja esitatud katastrimõõdistamisi ja plaanimaterjale. Kaebaja on juba korduvalt pöördunud katastripidaja poole ja võib seda teha igal ajal, et lasta uuesti kontrollida xxxxxxxx maa katastrisse kandmise õiguspärasust ja vajadusel nõuda vigade kõrvaldamist. Jääb selgusetuks, milliseid kaebaja õigusi rikub xxxxxxx katastriüksuse moodustamine ja selle kandmine katastrisse. KOHTU PÕHJENDUSED 17. Kaebaja vaidlustab Tallinna Linnavalitsuse 6. juuni 2012

ldust xxxxxxx asuva reservmaa erastamiseks kolmandale isikule viimase kinnisasjaga liitmise teel kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja on juba ca 24 aastat nimetatud reservmaad hooldanud, kasutanud ja seda seaduslikul alusel enda maatükiga erastamiseks soovinud; 2)

ldus on vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punktiga 1, kuna kolmas isik ei ole võimeline maatükki hooldama; 3)

ldus on vastuolus planeeringu ja maakorraldusseaduse § 5 lõikest 1 ning lõike 2 punktidest 2, 4, 5 ja 6 tulenevate maakorralduse nõuetega; 4)

ldus on vastuolus maareformi seaduse § 23 lg-ga 1 ja § 221 lg-ga 6; 5) maamõõtja koostatud katastriüksuse plaan, töö nr. V27-11 on vigane, kuna seal on Kase tn. 8a piiripunktid ebaõigesti märgitud.

1. Vaidlusalune reservmaa määrati kolmandale isikule erastamiseks kinnisasjaga piirneva maana, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Seega pidi vastustaja haldusakti andmisel lähtuma Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõikest 12 ning Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a. määrusega nr. 50 kehtestatud „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise

st“ (Kord). MaaRS § 22 lg 12 sätestab: „Kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s.“

§ 1lg 1 sätestab erastamise eeltingimusena, et maa ei tohi kuuluda tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul Maa

RS-s sätestatud alusel, riigi omandisse jätmisele ega munitsipaalomandisse andmisele. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul selliseid erastamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Ka ei ole vaidlust selle üle, et reservmaa, ligikaudse suurusega 313 m2, erastamiseks oli maavanema luba olemas (vt Harju maavanema 24.05.2011

ldus nr. 1054-k „Loa andmine Tallinna linnas Pirita linnaosas xxxxxxxxx kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks“, t. lk. 31). 5 19.

§ 2lg 2 kohaselt teostab kohalik omavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel Maa

RS-s ja

s sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Üheks tähtsust omavaks asjaoluks on ka

§-s 6 märgitud maa erastajate väljaselgitamine.

§ 6

lg-st 1 tuleneb, et pärast maavanemalt reservmaa erastamiseks loa saamist väljastab linna- või vallavalitsus tähtkirjaga teatise ja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani nii vastava maa erastamist taotlenud kui ka kõigile teistele piirnevate kinnisasjade omanikele ning annab neile ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks. Käesolevas menetluses esitasid avalduse reservmaa erastamiseks nii kaebaja (t. lk. 33) kui ka kolmas isik (t. lk. 90 pöördel).

§ 6

lg-st 4 tulenevalt pidi Tallinna Linnavalitsus tähtaegselt esitatud taotlejatele ühe kuu jooksul pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu tegema tähtkirjaga ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamiseks, mis ei võinud olla lühem kui viisteist päeva ega pikem kui üks kuu. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ja kolmas isik kokkulepet kinnisasja jagamiseks ei saavutanud. Seega pidi otsuse maa jagamiseks tegema Tallinna Linnavalitsus, lähtudes

§ 6

lg-s 6 sätestatud nõuetest.

§ 6

lg 6 sätestab: „Kui linna- või vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Sel juhul teeb linna- või vallavalitsus igale taotlejale eraldi erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, millega koos väljastatakse koopia kinnisasjaga liitmiseks sobivast maa plaanist.“ Kohus tõlgendab eeltoodud sätet selliselt, et reservmaa piirnevate kinnistute omanike vahel võrdse jaotamise põhimõttest võib kõrvale kalduda vaid juhul, kui seda õigustavad planeeringu ja maakorralduse nõuded ja muud otstarbekuse kaalutlused. 20. Vaidlustatud

lduse eelnõu seletuskirjast (t. lk. 119 pöördel-120) nähtuvalt ongi vastustaja jaganud erastamisele kuuluva reservmaa kahe taotleja vahel võimalikult võrdselt, lähtudes sealhulgas Maa-ameti 2. novembri 2011. a. kirjaga nr. 6.2-2/11630 väljendatud selgitusest (t. lk. 38-40). Seega ei ole vastustaja

§ 6lõike 6 tõlgendamise vastu eksinud.

Kaebaja seisukoht, nagu pidanuks vastustaja

lduse andmisel arvesse võtma asjaolu, et kaebaja on reservmaad aastaid hooldanud, kasutanud ja erastada soovinud, ei tugine seadusele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja hooldas ja kasutas maad aastaid ilma õigusliku aluseta, võttes ise endale sellega teadlikult riski, et tema töö ja aja vili ei pruugi maatüki erastamisel enam talle kuuluda. Selline omavoliline maakasutus ega ka aastaid väldanud soov maakasutust seadustada ei anna kaebajale seaduse kohaselt reservmaa erastamisel teise reservmaaga piirneva kinnisasja omanikuga võrreldes õigusi juurde. Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited kolmanda isiku rikastumisest kaebaja töö arvel. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust ka kaebaja väide, mille kohaselt ta ehitas reservmaale puhkenurga, kasvuhoone ning istutas puid, põõsaid, püsitaimi ja juurviljapeenraid.

1. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel eelkõige järgmistest nõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. 6
2. Kaebaja arvamus, nagu ei suudaks kolmas isik reservmaa eest hoolt kanda, ei ole kohtu arvates asjakohane ega ka piisavalt põhjendatud argument sisustamaks MaaKS § 5 lõike 2 punktis 1 toodud kinnisasja otstarbeka kasutamise põhimõtet. Kinnisasja otstarbekas kasutus ei saa sõltuda kinnisasja omaniku varalisest või füüsilisest suutlikkusest kinnisasja hooldada. Käesoleval juhul puudub kohtu arvates piisav alus arvata nagu osutuks kolmanda isiku reservmaa kasutus täiesti otstarbetuks või kaebaja reservmaa kasutus sedavõrd otstarbekaks, et see õigustaks reservmaa võrdse jaotamise põhimõttest kõrvalekaldumist. Kolmanda isiku kinnisasja juurde reservmaa erastamine on kohtu arvates põhjendatud ka kolmanda isiku seletuses toodud asjaoludel: kolmanda isiku selgituse kohaselt asub reservmaa xxxxxxxx elamust vaid 4 meetri kaugusel ning kolmanda isiku garaaž vahetult xxxxxxxxx piiril, mistõttu on reservmaa hoonete teenindamiseks vajalik (t. lk. 146-147). Reservmaa asumine kolmandale isikule kuuluvate hoonete vahetus läheduses nähtub ka Maa-ameti xxxxxxxxxx katastriüksuse xxxxxxxx plaanilt (xxxxxxxxxxxxxxxxx) ning toimikus olevalt Maa-ameti kaardiserveri väljatrükilt (t. lk. 125). Ka ei ole vastustaja käesolevas haldusasjas väitnud, et garaaži näol oleks tegemist ebaseadusliku ehitisega, mis kuulub ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 2 alusel lammutamisele.
3. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, nagu oleks rikutud maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punktide 2, 4, 5 ja 6 põhimõtteid. Kinnisasjaga liitmiseks taotletava maa plaanilt (t. lk. 37) ning ülalviidatud Maa-ameti xxxxxxxxxx katastriüksuse plaanilt nähtub, et kolmanda isiku kinnistuga liidetaval maal on lihtsad ja selged piirid. Ta on xxxxxxxxx kinnistult hõlpsasti juurdepääsetav ning omab xxxxxxxx kinnistu kaudu juurdepääsu xxxxx tänavale. Asjaolu, et xxxxxxxx kinnistu piirneb ühest küljest Tallinna linnale kuuluva kinnistuga, teisest küljest kaebajale kuuluva ning kolmandast küljest kaebajale Tallinna Linnavalitsuse
4. juuni 2012

ldusega nr. 814-k erastamiseks määratud xxxxxxxx maatükiga (t. lk. 149), ei ole MaaKS § 5 lg 2 p 6 nõuetega vastuolus. Reservmaa ning sellega piirneva kinnisasja võimalik ebatasasus ei ole samuti reservmaa kolmandale isikule erastamata jätmise legitiimseks põhjuseks. Raudbetoonist vundamendiga piirdeaed on kolmanda isiku poolt kohtule esitatud fotolt (t. lk. 150) nähtuvalt hõlpsasti eemaldatav, mistõttu ei takista nimetatud piirdeaed kolmanda isiku poolt xxxxxxxx maakasutust.

1. Kaebaja arvates on maamõõtja Vello Kruusi koostatud xxxxxxxx katastriüksuse plaan, töö nr V27-11 (t. lk. 114) vigane, kuna seal on ebaõigesti märgitud xxxxxxxx kinnistu ja riigimaa piiripunktid. Kaebaja põhjendab oma seisukohta sellega, et maamõõtja paigaldas piirimärgiks mõeldud metalltoru valesse kohta – 29 cm ulatuses kaebaja maa peale, mis on fikseeritud Maa-ameti 20.01.2012 teostatud kontrollmõõdistuses nr. 12.3-1/11/14233, punktis 1.3 (t. lk. 49-52).
2. Kohus on seisukohal, et kaebaja osundatud väide ei mõjuta vaidlustatud

lduse seaduslikkust.

§ 7

lg-test 5 ja 7 koosmõjus tuleneb, et linnavalitsus kinnitab

ldusega erastatava maaüksuse nime/aadressi, sihtotstarbe, pindala ja maa maksustamishinna talle maamõõtja poolt esitatud katastriüksuse plaani alusel. Maakatastriseaduse § 10 lõike 1 teise lause kohaselt on katastriüksuse plaan katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. 26.

§ 7

lg 3 kohaselt koostab maamõõtja katastriüksuse moodustamise toimiku Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri
2. a määruses nr. 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (Katastrimõõdistamise kord) sätestatu kohaselt. Katastrimõõdistamise

§ 4

lõike 1 järgi väljastatakse maamõõtjale maaüksuse piiride määramiseks ning piiride ja situatsiooni mõõdistamiseks lähteülesanne. Lähteülesandes peavad olema muuhulgas näidatud koostatava katastriüksuse plaani mõõtkava ning andmed kasutatava koordinaatide süsteemi kohta (lg 2). Ka on maamõõtja kohustatud enne maaüksuse mõõdistamist 7 tutvuma piirnevate katastriüksuste plaanide ja piiriprotokollidega ning andmetega piirnevate maaüksuste mõõdistamiseks väljastatud lähteülesannete kohta (lg 3). Maaüksuse piir kantakse katastriüksuse plaanile koordinaatide järgi (§ 15 lg 2). Maaüksuse üldpindala määratakse kõikide piiripunktide koordinaatide alusel analüütiliselt (§ 17 lg 1). Katastriüksuse plaanile kantakse muuhulgas piiriandmete tabel, kus märgitakse katastriüksuse plaanil kujutatud piiripunkti number, selle koordinaadid, sisenurgad, piirijoonte pikkused (§ 18 lg 1 p 6). 27. Seega ei oma vaidlustatud

lduse seaduslikkuse tähenduses tähtsust küsimus sellest, kas Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakonna peaspetsialist Asso Pajo 06.01.2012 koostatud xxxxxxx ja xxxxxxx katastriüksuste ühise piiri kontrollmõõdistamise jooniselt (t. lk. 53) nähtuv, xxxxx ja xxxxxxxx vahelist piiripunkti looduses tähistav metalltoru (joonisel tähistatud numbriga 2) asub 0,29 m xxxxxx piirist lõuna pool või mitte, vaid küsimus sellest, kas xxxxxxxxx katastriüksuse plaan on koostatud piirnevate katastriüksuste (sealhulgas saavad kaebaja õiguste kaitse seisukohast tähendust omada vaid xxxxxx ning xx koordinaatide süsteemis määratud piire eirates. Katastrimõõdistamise

§ 31

lg 1 sätestab: „Kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust.“ Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr. 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise

“ p 34 kohaselt on katastripidaja kohustatud kontrollima kande tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel. Kontrollitakse, kas: 1) kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas nad on korrektselt vormistatud; 2) teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele; 3) esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaartide eelnevate kannetega. 28. Maa-ameti 20.01.2012 vastusest nr. 12.3-1/11/14233 kaebajale (t. lk. 51) selgub: „Kontrollmõõdistamise tulemusena leiame, et xxxxxxx ja xxxxxx katastriüksuste vahelise piiri asukoht on määratav Tallinna linna kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdetud xxxxxxxx piiriandmetega. Ka xxxxxxx katastriüksuse moodustamise toimikus esitatud koordinaadid on xxxxxxx piiriandmetega vastavuses, erinevus on vaid 0,01 m“. Katastrimõõdistamise

§ 10

lg 1 sätestab, et maaüksuse piiride mõõdistamisel kasutatakse geodeetilisi mõõdistamisviise, mis tagavad piiripunkti koordinaatide määramise täpsuse geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes tiheasustusega aladel ±0,10 m ja hajaasustusega aladel ±0,70 m. Mõõdistamine teostatakse lähteülesandes määratud koordinaatide süsteemis (lg 2). Seega ei saanud ka 0,01 m suurust erinevust lugeda katastrimõõdistamise

mõistes veaks, mistõttu on õige vastustaja väide, mille kohaselt Maa-amet maa mõõdistamisel vigu ei leidnud. Kuna vastustaja järeldus tugineb ülalviidatud dokumendile, mis on ka kaebaja valduses, ei ole kohtul alust rahuldada kaebaja 12.10.2012 kohtule esitatud taotlust selle dokumendi väljanõudmiseks. 29. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla mittevastavusi ka xxxxxx ning xxxxxx vahel koordinaatide süsteemis mõõdetud piiriandmetes. Kohtul ei ole eelpool viidatud õigusaktide alusel põhjust järeldada, et metalltoru asukoht oleks mõjutanud vaidlustatud

lduse aluseks oleva katastriüksuse plaani õigusust, mistõttu võiks xxxxxx katastriüksus olla laienenud xxxxxxx või kaebaja kinnistu juurde erastamisele kuuluva xxxxxxx maaüksusele. Kohus märgib, et kontrollmõõdistamise joonisel ei ole märgitud ka ebatäpsusi xxxxxx ning xxxxxxxx vahelistes piiripunktides 5 ja

1. Ka on Maa-amet registreerinud xxxxxx ning xxxxxxxx katastriüksused (vastavalt katastriüksuse tunnusega xxxxxxxx ning katastriüksuse tunnusega xxxxxxxxx) ühesuguste pindaladega, 157 m2, millest võib järeldada, et kaebaja ning kolmanda isiku kinnistute juurde liitmiseks erastamisele kuuluvad maatükid on võrdsed ning nimetatud katastriüksuste 8 plaanidel märgitud piirpunktide koordinaadid ei saanud olla omavahel või juba registreeritud xxxxxxxx või xxxxxxxx katastriüksuste plaanidel märgitud piiripunktide koordinaatidega vastuolus.
2. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 9