MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 12. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-997 Haldusasi Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla käskkirja nr 63/636-D tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Halduskohtu 22. augusti 2012. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Eduard Pavljutšenko määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. augusti 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eduard Pavljutšenko esitas 18. aprillil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 31. märtsi 2011. a käskkiri nr 6-3/636-D ja tunnistada õigusvastaseks Viru vangla toimingud seoses kaebaja tööle määramisega. 2. Tartu Halduskohus tegi 9. mail 2011. a kaks määrust. Esimese määrusega halduskohus tagastas E. Pavljutšenko kaebuse Viru Vangla käskkirja tühistamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS
- vr)§ 11 lg 31 p 1 alusel. Teise määrusega jättis halduskohus HKMS vr § 11 lg 2 alusel kaebuse käiguta osas, milles taotleti Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal tuli täpsustada, milliseid konkreetseid Viru Vangla toiminguid kaebaja vaidlustab ja kas need toimingud on seotud käskkirjaga nr 6-3/636-D. Samuti pidi kaebaja märkima, milles seisneb tema põhjendatud huvi vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamises. 3. E. Pavljutšenko esitas 16. mail 2011 Tartu Halduskohtule avalduse, milles leidis, et tal on õigus esitada kohtule kaebus enne vaide lahendamise tähtaja möödumist, kuna ta paigutati käskkirja alusel kartserisse enne, kui tema vaie lahendati. Kaebaja palus avalduses halduskohtule esitatud kaebuse läbi vaadata. 4. Tartu Halduskohus tagastas 22. juuni 2011. a määrusega E. Pavljutsenko tuvastamiskaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel, kuna 16. mail 2011 esitatud kirjas ei olnud kaebaja puudusi kõrvaldanud. 5. E. Pavljutšenko esitas 6. juulil 2011 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 22. juuni 2011. a määruse, kuna kaebaja oli kaebuses sisaldunud puudused kõrvaldanud. 6. Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2012. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, kuid muudeti halduskohtu määruse põhjendusi. 16. mail 2011 esitatud avaldust ei tule mõista kui puuduste kõrvaldamise kirja, vaid kui määruskaebust 9. mai 2011. a määrusele. Kaebaja on soovinud vaidlustada tühistamiskaebuse tagastamise määrust. Tuvastamiskaebuse on halduskohus 22. juuni 2011. a määrusega õiguspäraselt tagastatud, kuid aluseks on puuduste kõrvaldamata jätmine nõutud tähtajaks. 7. Tartu Halduskohtu 29. mai 2012. a määrusega jäeti E. Pavljutšenko määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2011. a määrusele käiguta ning anti kaebajale 15-päevane tähtaeg esitada kohtule põhjendus, miks kaebaja arvab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane ning maksta riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustuseks vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. 8. Tartu Halduskohtu 22. augusti 2012. a määrusega tagastati E. Pavljutšenko määruskaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna seisuga 22. august 2012 ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. E. Pavljutšenko esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22. augusti 2012. a määruse tühistada. Kaebaja on enda sõnul kõik kohtu nõudmised täitnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 11. Kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud HKMS redaktsiooni (HKMS
- vr)§ 472 lg 1 kohaselt lähtutakse määruskaebuse menetlemisel halduskohtus ja selle kontrollimisel ringkonnakohtus tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Sarnane regulatsioon on leitav kehtiva HKMS § 206 lg-st 1. HKMS § 205 lg 1 p 3 kohaselt tuleb määruskaebuses märkida kaebaja selgelt väljendatud taotlus. HKMS § 205 lg 1 p 5 kohaselt tuleb märkida ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Kaebaja ei täitnud määruskaebust esitades mainitud nõudeid. Nii HKMS vr § 33 lg 2 kui ka kehtiva HKMS § 187 lg 4 alusel on kohtul kohustus anda määruskaebuse esitajale mõistlik tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ja jätta asi määrusega käiguta, kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada. Halduskohus on järginud nimetatud sätteid, andes kaebajale 15-päevase tähtaja puuduste 2 kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas halduskohus E. Pavljutšenkole 29. mai 2012. a käiguta jätmise määruses, et juhul kui kaebajal ei ole võimalik maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasuda, on tal õigus esitada tulenevalt HKMS § 110 lg 1 p-st 1 taotlus menetlusabi saamiseks. Kaebaja ei kõrvaldanud ettenähtud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi, mistõttu oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspärane, kuna nimetatud puudused takistavad asja edasist menetlemist. Madis Ernits Maili Lokk 3 Einar Vene