). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (
APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lg 2 kohaselt võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. B. I. G. B. A. N. K. AS on esitanud
lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 5).
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
alusel viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras 25,14 % aastas ehk 0,07 % päevas.
§-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.09.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul 12.03.2012 kuni 26.09.2012 on kostja olnud viivituses 96 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 310,44 eurot (2231,10 x 0,07 % x 199). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega (1436,50 +149,93) 1746,94 eurot. 4. Kohus on seisukohal, et õiguslikult on põhjendamata võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue osas, milles hageja taotleb kostjalt nimetatud kuludena muuhulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, summas 22,31 eurot ja kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise eest makstud kohtutäituri tasu 15,34 eurot väljamõistmist. Laenulepingust tuleneva kulude hüvitamise nõude alusel saab nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel tekkinud laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist, mis ei kuulu hüvitamisele teiste seaduste järgi. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest on vastavalt
p 51 ja 7 kohtuvälised kulud, mis kuuluvad hagimenetluses hüvitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi, kui maksekäsu kiirmenetlus on üle läinud hagimenetluseks. Maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks juhul, kui pärast võlgniku poolt vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses jätkatakse hageja soovil nõude menetlemist hagimenetluses ja hageja esitab kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohase hagiavalduse või juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata põhjusel, et avaldust ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud andmeid toimunud maksekäsu kiirmenetluse kohta. Seetõttu tuleb võla sissenõudmisega seotud kuludest maha arvata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest 37,65 euro ulatuses. 5. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 4600,75 eurot ning lisanduv viivis alates 27.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades VÕS § 6 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõtet ja kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), on lisanduva viivise maksimaalseks summaks 2231,10 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS 1.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse 4
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 4-5), taotledes kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 479,33 eurot ja õigusabikulude 95,87 eurot väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus
P. hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. AS menetluskulud. 2. Tulenevalt
Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda vaatamata sellele, et kohus jättis hageja nõudest 37,65 eurot kostjalt välja mõistmata, kuna nimetatud summa moodustab hageja kogunõudest alla 1 %. Sisuliselt on hageja nõue võla väljamõistmiseks rahuldatud, seega kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. 3.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 479,33 eurot (maksekorraldus tl 8). Seega kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3195,58 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1579,79 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja (tl.10). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ arve nr.482 28.02.2012.a., summas 95,87 eurot (tl.29) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.30). Kuna lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära ning on kohtu hinnangul, arvestades lepingulise esindaja poolt tehtud tööd - arvel nr.482 kirjeldatud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüs ja hagiavalduse koostamine – ka vajalikud ja põhjendatud, tuleb need kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 575,20 eurot (479,33 + 95,87). 4.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.